← Eesti

2-09-70859/3

Obsah (5)§ 102§ 1§ 31§ 150§ 23

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Tiia Mõtsnik Määruse tegemise aeg ja koht 01. märts 2010. a kell 14.00, Tallinn Tsiviilasja number 2-09-70859 Tsiviilasi E E OÜ avaldus pa

§ 102

lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

  1. Määrata E E OÜ ajutisele pankrotihaldurile Lembit Ü ajutise pankrotihalduri tasu katteks 14 750 krooni ja vajalike kulude katteks 2 400 krooni, kokku 17 150 krooni.
  2. Välja mõista E E OÜlt 14 750 krooni Lembit Ü kasuks.
  3. Välja mõista E E OÜlt 2 400 krooni OÜ Fontala kasuks. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Asjaolud ja avaldus 28.12.2009.a. esitas E E OÜ Harju Maakohtule avalduse pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on osaühing maksejõuetu. Võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Harju Maakohtu 15.01.2010 määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ja nimetas E E OÜ ajutise pankrotihalduri – Lembit Ü. Kohtuistung 15.02.2010 kohtuistungil jäi võlgniku esindaja pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruande täienduses toodud seisukohtade juurde ning palus välja kuulutada ettevõtte pankroti. Ajutine haldur palus välja mõista ajutise halduri tasu ja tasu vajalike kulutuste katteks. Võlgniku esindaja ajutise halduri tasule ja kulutustele vastu ei vaielnud. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada E E OÜ pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Lembit Ü.

§ 1

lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja on põhjendatud välja kuulutada võlgniku pankrot.

§ 31

lg 1 järgi kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 31

lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutise pankrotihalduri aruandest nähtuvalt on võlgnikul hinnanguliselt kokku vara 358 635.04 krooni väärtuses ja kohustusi vähemalt 655 105.12 krooni, millest 314 905.12 krooni on maksuvõlg. Võttes arvesse, et võlgniku kohustuste maht ületab varasid summas 296 470.08 krooni võrra, on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et võlgniku vara ei kata võlgniku kohustusi ning seega on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Kuna võlgniku teadaolevad kohustused ületavad tema vara, majandustegevus on lõppenud, nõustub kohus ajutise pankrotihalduri aruandes tooduga, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Ajutise halduri arvates seisneb võlgniku maksejõuetuse põhjus eelkõige üldises majanduslanguses ja olulisel määral kinnisvaraga seotud tehingute vähnemises, mis ei võimaldanud võlgnikul oma äriplaani realiseerida ja selleks otstarbeks tehtud kulutusi eritehnika hankimiseks tagasi teenida. Rasket juhtimisviga või kuriteo tunnustega tegu võlgniku tegevuses ajutine haldur ajutise menetluse käigus tuvastanud ei ole. Kohus nõustub iseenesest ajutise halduri esialgse seisukohaga maksejõuetuse tekke põhjuste osas. Edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb välja selgitada, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võib olla kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga. Samuti tuleb anda hinnang tagasivõitmise võimalustele.

§ 150

kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.

§ 23

lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. 2 Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud

§-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 14,75 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 14 750 krooni ning hüvitiseks tehtud vajalike kulutuste katteks 2 400 krooni.

§ 150

lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja kulutused on põhjendatud ning need tuleb välja mõista võlgnikult. Kulutused tuleb vastavalt ajutise halduri taotlusele võlgnikult välja mõista OÜ Fontala kasuks, kelle kaudu pankrotihaldur tegutseb Tiia Mõtsnik Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.