) § 210 lg 1 kohaselt laieneb käesolev seadus kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui järgnevates sätetes ei ole ette nähtud teisiti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Kuna hagiavaldus oli esitatud enne uue
jõustumist, kohaldatakse menetlusele vana
(kehtinud kuni 01.07.2010.a).
lg 2 kohaselt kui laps õpib kutseõppeasutuses ja jätkab seal õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama.
kohaselt mõistab kohus elatise §-s 60 nimetatud täisealisele isikule vanemalt välja selle isiku nõudel, lähtudes perekonnaseaduse §-s 61 sätestatust.
lg 2 järgi mõistetakse elatis välja lähtudes vanemate varalisest seisundist ja lapse vajadustest.
lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.
Alates 01.01.2009.a on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 4 350 krooni, pool sellest moodustab 2 175 krooni. Kohus tuvastas, et E K õpib Narva Kutseõppekeskuses päevases osakonnas alates 14.09.2007.a. nominaalõppeajaga 3 aastat 5 kuud (t.l. 12). Pooled ei vaidle, et E K elab koos emaga, kes ei tööta (t.l. 6-10). Vaidlust ei ole, et kuni E K täisealiseks saamiseni maksis kostja E ülalpidamiseks elatist. Pooled ei vaidle, et kostja käesoleval hetkel hageja ülalpidamiseks elatist ei maksa, kuid maksab elatist hageja noorema venna ülalpidamiseks (t.l. 5). 2
lg 4 kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel, ei pea elatise nõudja selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. Pooled ei vaidle hageja vajaduste üle. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja ei ole täitnud lapse ülalpidamiskohustust vähemalt seadusega sätestatud miinimummääras. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 23.04.2004.a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-51-04 on väljendatud seisukoht, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Seega kui elatise nõudmiseks õigustatud isik leiab, et vanem maksab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt, võib ta nõuda teiselt vanemalt elatist. Kostja väidete kohaselt ei ole ta võimeline täiskasvanud lapsele elatist tasuma seaduses sätestatud miinimummääras. Kohus tuvastas, et kostja keskmine sissetulek ühes kuus 2009.a. 7519 krooni (t.l. 46) ja keskmine töötasu 2010.a. on 9 460 krooni (t.l. 50). Kohus leiab, et sellisest töötasust on kostja võimeline ülal pidama nii oma alaealist last D 2 175 krooni ulatuses, kui sellisest summas on võimalik maksta elatist 2 000 krooni täiskasvanud tütre E ülalpidamiseks. Kohus peab vajalikuks märkida, et kostja väitel tema laenude tagastamise igakuised kulud 2 177 krooni (t.l. 2227 pangaväljavõttest ei nähtu selliste kulude kandmist) ei saa olla tähtsamad kui laste ülalpidamiskohustuse täitmine, milline tuleneb seadusest. Kohus leiab, et hagi elatise nõudes tuleb rahuldada ning kostjalt tuleb välja mõista hageja ülalpidamiseks elatis 2 000 krooni igakuuliselt alates 30.06.2010.a kuni hageja õpingute lõppemiseni Narva Kutseõppekeskuses. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, siis jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel kostja võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.