← Eesti

2-10-29616/4

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maie Seppo Määruse tegemise aeg ja koht 16. september 2010.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-29616 Tsiviilasi OÜ SKL pankrotiavaldus Men

) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu.

§ 29

lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. OÜ-l SKL on kohustusi vähemalt 2 417 295,18 krooni ulatuses ning vara 15 177 krooni. Maksejõuetuse peamise põhjusena toob ajutine haldur välja majanduslangusest tingitud ehitusmahtude vähenemise. OÜ SKL pankrotimenetluses ei ole ajutine haldur tuvastanud vara tagasivõitmise võimalusi. Kuriteo tunnustega teo või raske juhtimisvea tunnuseid juhatuse liikme tegevuses seoses alalise maksejõuetuse väljakujunemisega ei ole olemasolevatele andmetele tuginedes tuvastatud. Tulenevalt eeltoodust leiab ajutine pankrotihaldur, et OÜ SKL pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada, pankrotti väljakuulutamata, raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks.

§ 29

lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi 2 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. 19.08.2010 määrusega tegi kohus OÜ SKL pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku tasuda OÜ SKL pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 50 000 krooni 20 päeva jooksul teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded kohtu tagatiste kontole. Teade nimetatud ettepaneku kohta on 19.08.2010 avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. OÜ SKL pankrotimenetluse kulusid deponeeritud ei ole. Kohus leiab, et kuna OÜ SKL kohustused ületavad vara väärtuse olulises ulatuses ja ettevõtte majandustegevus on lõppenud, nõustub kohus ajutise pankrotihalduri aruandes tooduga, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Kuivõrd võlgnikul ei ole piisavalt vara pankrotimenetluse kulude katteks ning OÜ SKL pankrotimenetlusest huvitatud isikud pankrotimenetluse kulude katteks tagatist andnud ei ole, siis on põhjendatud lõpetada OÜ SKL pankrotiavalduse menetlus, pankrotti väljakuulutamata, raugemise tõttu

§ 29lg 1 alusel.

Vastavalt

§ 29

lg-le 8 kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Vastavalt ajutise halduri aruandele tuleb võlgniku dokumendid anda juhatuse liikme F Ž vastutavale hoiule.

§ 23

lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja.

§ 23

lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud

§-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 20 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 26 000 krooni. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 1 300 krooni. Samuti palub ajutine haldur hüvitada OÜ-le Causa Õigusbüroo vajalike kulutuste katteks 3 150 krooni. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja tehtud kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole esitanud tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid. Tulenevalt

§-st 23 lg 4 mõistab kohus ajutise halduri tasu summas 26 000 krooni ja ajutise halduri tehtud kulutuste hüvitise summas 3 150 krooni välja võlgnikult, OÜ-lt SKL . 3 Maie Seppo kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.