3-09-747/27

3-09-747 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Enno Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuli 2009.a; Tallinn Haldusasja number 3-09-747 Haldusasi T.B. kaebus Lääne Politseiprefektuuri politseiprefekti
2. märtsi 2009.a käskkirja nr 144p tühistamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev Kohtuistung
3. juulil 2009.a Menetlusosalised Kaebuse esitaja - T.B.; Vastustaja – Lääne Politseiprefektuur, volitatud esindaja Irina Punko RESOLUTSIOON Rahuldada kaebus ja tühistada Lääne Politseiprefektuuri politseiprefekti 13.03.2009.a käskkiri nr 144p (HKMS § 26 lg 1 p 1) Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 28.07.2009.a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Lääne Politseiprefektuuri politseiprefekti 13.03.2009.a käskkirjaga nr 144p (edaspidi käskkiri nr 144p või vaidlustatud käskkiri) karistati T.B.t (endise nimega R.) distsiplinaarkorras noomitusega vääritu teo ja teenistuskohustuste süülise mittenõuetekohase täitmise eest. Käskkirja kohaselt andis Paide kriminaaltalituse komissar Jan Aasma 04.02.2009 korralduse kaasata valves olev politseijuhtivinspektor T.B. edasilükkamatute menetlustoimingute teostamiseks. T.B. saabus töökohale, kuid ei täitnud temale antud korraldusi, näitas üles soovimatust kolleegidega koostööd teha ning lahkus keset uurimistoiminguid koju. Samuti üritas T.B. luua väärarusaama, et temale polnud talle pandud ülesanded arusaadavad ning tal puudus võimalus neid ülesandeid täpsustada ja 2 seetõttu ka lahendama asuda. T.B.l puudus soov aidata või teha koostööd teiste politseiametnikega, kellele ta valveuurijana appi kutsuti. Üritades luua väärkujutelma sellest, et temal takistati või tal ei olnud võimalik välja selgitada menetlusega seotud asjaolusid, eiras T.B. politsei põhiväärtusi „ausameelsus” ja „koostöö”. Sellega rikkus T.B. Politseiprefekti 25.02.2004 käskkirjaga nr 42 kinnitatud „Lääne Politseiprefektuuri sisekorraeeskirja p 15.10.7, mille kohaselt on valetamine või muu ebaaus tegevus vääritu tegu. Jättes täitmata J. Aasma korralduse, olles osavõtmatu ning viivitades end tööülesannetega kurssi viimise ja menetlustoimingute läbiviimisega rikkus T.B. käskkirja kohaselt ametijuhendi p 2.1 ja p 2.2 ning sisekorraeeskirja p 10.
4. Sellega pani T.B. toime ATS § 84 p 1 sätestatud süüteo. T.B. esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse käskkirja nr 144 p tühistamisks. Halduskohtu 11.05.2009 määrusega võeti kaebus menetlusse (tl 19-20) ja 25.05.2009 määrusega määrati kindlaks kohtuistungi aeg (tl 30). KAEBUSE SISU JA TAOTLUS T.B. on seisukohal, et distsiplinaarjuurdlusega tuvastatu ei vasta tegelikele asjaoludele. Kaebuse esitaja ei ole 04.02.2009 kellelegi valetanud ega olnud oma tööülesandeid täites muul viisil ebaaus, samuti on põhiliselt sel päeval teostatud toimingutega täidetud kõik vajalikud tööülesanded. Kaebuse esitaja kaasamine edasilükkamatutele uurimistoimingutele ei ole seaduslik, kui nimetatud toimingud olid eelnevalt juba reaalselt teostatud, kuid vormistamata. Kaebuse esitaja keeldus seadusevastase korralduse täitmisest, millest teavitas korralduse andjat. Kaebuse esitaja ei ole keeldunud ega keeldu ka tulevikus kolleegidega koos töötamast ning on professionaalse tulemuse saavutamiseks juhindunud Politsei heade tavade ja kommete eeskirjast. Kaebuse esitajale jääb selgusetuks, millistel põhjendustel oleks ta juhi, distsiplinaarjuurdluse läbiviija ja ka prefekti hinnangul pidanud asuma ebaseaduslikele tegudele põhiväärtuse „koostöö” saavutamiseks. Kaebuse esitajale teadaolevalt on A. S., kelle kinnipidamist kahtlustatavana T.B.lt pärast Paide politseijaoskonda jõudmist nõuti, samal ajal (04.02.2009 ajavahemikul 05:05-06:00) üle kuulatud tunnistajana kriminaalasjas, kuigi reaalselt viibis isik arestimaja ruumides ilma menetlejata. S. A., kelle kinnipidamist samuti nõuti, oli üldse ülekuulamata. Seega ei ole tehtud mingeid uurimistoiminguid ning alusetu on väita, et kaebuse esitaja lahkus keset uurimistoiminguid koju. T.B. leiab, et 04.02.2009 aset leidnud sündmused Paide politseijaoskonnas tuleb taastada ajalises järjestuses ning seejärel saab otsustada tema süü küsimuse üle. T.B. palub kohtul käskkiri nr 144p tühistada (tl 3-4, 17). LÄÄNE POLITSEIPREFEKTUURI (VASTUSTAJA) SEISUKOHT Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata, sest T.B. kaebus on üldsõnaline ega lükka ümber distsiplinaarmenetlusega tuvastatut. Kaebuse esitaja heidab kolleegidele ette ebaprofessionaalset käitumist, mis tõigi kaasa takistusi tööülesannete täitmisel, kuid millel ei ole mingit puutumust T.B.le lahendada antud kriminaalasjaga. Vastustaja soovib juhtida kohtu tähelepanu asjaolule, et kinni peetud isikute käitumises esinesid erinevad süüteotunnused – narkovedu, juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimine ning ebaseaduslik padrunite käitlemine. Lisaks sellele oli sõidukis üks politsei poolt tagaotsitav isik. Neid tegusid ei avastatud üheaegselt. Esmalt oli olemas teave isikute seotuse kohta narkoveoga. Sõiduki kinnipidamisel selgus, et juhil puudub juhtimisõigus. Juht toimetati väärteo läbiviimiseks politseijaoskonda ja alles siis selgus, et ta kannab ebaseaduslikult kaasas laskemoona. KrMS § 194 järgi saab kriminaalmenetluse alustamine tulla kõne alla alles kuriteo tunnuste 3 sedastamisel kriminaalmenetluse ajendis. Seega ei ole sündmuste ajalise kulgemisega kooskõlas rääkida laskemoona ebaseadusliku käitlemisega seotud menetlustoimingutest teiste süüteoasjade (narkovedu ja juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimine) menetlemisel tehtud toimingute kestel. Kriminaalmenetluse ajendiks võib olla kuriteoteade või kuriteole viitav muu teade, mis on esitatud suuliselt või kirjalikult (KrMS § 194 lg 1, § 195 lg 2, § 197). Seega ei oma tähendust kuriteost teadasaamise viis ja selle vormiline külg. Kuriteoteade iseenesest ei ole tõend ja selle saamiseks tuleb teate teinud isiku suhtes viia läbi sellised menetlustoimingud, mille tulemusena tõend saadakse (nt tunnistaja ülekuulamine). Hetkeks, kui T.B. pidi asuma tegu lahendama, ei olnud ühtki menetlustoimingut seoses laskemoona ebaseadusliku käitlemisega kas väärteo- või kuriteomenetluses läbi viidud. Segi ei tohi ajada haldusmenetluse ja süüteomenetluse toiminguid, millele ei ole T.B. oma 05.03.2009 seletuse andmisel tähelepanu pööranud. See omakorda tõendab soovimatust temale antud tööülesandesse süveneda. Distsiplinaarjuurdluse materjalide põhjal võib üheselt aru saada, et tegemist oli kaebuse esitaja emotsionaalsete, mitte seadusel põhinevate otsustega. T.B. 05.03.2009 seletusest ilmneb, et tema pahameele teenis tema väljakutsumine teiste tööd tegema, kuigi ei narko- ega juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise asjas ei ole ta menetlustoiminguid teinud. Suhtumine kolleegidesse ja tööülesannete täitmisesse jäi kaugele professionaalsest, seda enam, et T.B.t ei kutsutud välja puhkepäeval, vaid valveajal. Vaadates toimunut kinni peetud isikute seisukohalt, siis ei olnud menetlust avaldaja poolt läbi viidud mõistliku aja jooksul. Alates politseijaoskonda saabumisest kell 05:30 kuni 11:30 tegeles T.B. kinni peetud isikutega vaid põgusalt ja kulutas enamuse aega vaidlusele kolleegidega. Kriminaalasi saadeti prokuratuuri alles 10.02.2009, kuigi kaebuse esitaja 05.03.2009 seletuse kohaselt ei olnud tegemist keerulise juhtumiga. Teenistusalased probleemid oleks saanud lahendada nt pöördumisega politseijaoskonna juhi või mõne teise kõrgema politseiametniku poole. T.B. headele töötulemustele vastandub tema keeruline isiksus, millega on püütud pikka aega leppida. Samas on politseiteenistuses isikuomadused sama olulised. Seda kinnitab muu hulgas politseipeadirektori 03.11.2008 käskkirjaga nr 311 kehtestatud politseiametniku kõrgemale ametiastmele edutamise kord, Vabariigi Valitsuse 22.06.2006 määruse nr 141 „Politseiametniku kutsesobivusnõuded” § 1, aga ka Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-38-02 väljendatu. T.B.le määrati kõige kergem distsiplinaarkaristus – noomitus. Selle juures arvestati, et kriminaalmenetlus viidi lõpuni ning viivitus ei toonud kaasa raskeid tagajärgi. Samas täheldati T.B. käitumisest tingitud pikaajaliselt kestnud probleeme, mis antud juhul realiseerusid korralduste täitmata jätmises, menetlustoimingute läbiviimisega viivitamises ja töökohalt lahkumises. Karistus on määratud proportsionaalselt rikkumise raskuse ja iseloomuga. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED Vaidlus puudub selle üle, et T.B.l oli 03.-04.02.2009 valveaeg, mil ta pidi olema oma puhkeajal kättesaadav edasilükkamatute menetlustoimingute teostamiseks. Paide kriminaaltalituse komissar J. Aasma korraldusel kutsuti kaebuse esitaja edasilükkamatute menetlustoimingute teostamiseks 04.02.2009 varahommikul Paide politseijaoskonda. T.B. saabus politseijaoskonda umbes kella 05:30 paiku. T.B.t karistati distsiplinaarkorras selle eest, et ta pani 04.02.2009 valveuurija ülesandeid täites toime vääritu teo ja jättis oma teenistuskohustused nõuetekohaselt täitmata. Pooled vaidlevad selle üle, kas distsiplinaarkaristuse määramine oli põhjendatud. 4 T.B. distsiplinaarkaristuse määramist õiguspäraseks ei pidanud ning viitas oma kaebuses eelkõige sellele, et ebaseaduslikke korraldusi ei saa täita. Politseiprefekti nimele kirjutatud ettekandes on kaebuse esitaja selgitanud, et varasemad toimingud oleksid pidanud olema vormistatud ja et tema oleks saanud alustada abistamist vajalike toimingute teostamise jätkamisest (tl 55). Eelnimetatud ettekandest nähtub, et avaldaja keeldus ka isikute kinnipidamise vormistamisest seisuga 05.35, sest isikud oli toimetatud politseijaoskonda tunduvalt varem ja et isikuid ei oleks pidanud üldse arestimajja paigutama. Vastustaja omakorda ei leidnud, et korraldused oleksid olnud ebaseaduslikud. Distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtte põhjal saab järeldada, et isikute kinnipidamist ei nõutud narkootikumidega seotud süüteoasjas, vaid nende kinnipidamine oleks võinud osutuda võimalikuks laskemoona ebaseadusliku käitlemise asjas (tl 43). Enam-vähem üheleheküljelise mahuga distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjast (tl 46) ei nähtu otseselt seda, millised menetlustoimingutega seostatavad korraldused jäid kaebuse esitajal täitmata, kuid haldusasja materjalist tervikuna saab järeldada, et ülesandeks olid eelkõige edasilükkamatud toimingud ühes laskemoona ebaseadusliku käitlemise asjas (tl 38, 40, 43, 58, 77). Kui lähtuda sellest eeldusest, et T.B. kutsuti kiireloomuliselt menetlema laskemoona ebaseadusliku käitlemisega seonduvat süütegu, siis nähtub politseiprefekti nimele esitatud ettekannetest, et kaebuse esitaja jaoskonda saabudes kuulas ülemkomissar N. Sempelson parasjagu narkootikumidega seotud süüasjas tunnistajana üle A. S.. Politseijuhtivinspektor Meelis Maaslepa ettekandest nähtub, et ta näitas korrapidamisteenistuse ruumis T.B.le padruneid, millele oli järgnenud kaebuse esitaja küsimus, et mida ta nende padrunitega teeb. T.B. oli läinud seejärel oma töökabinetti ning M. Maaslepp alustas ettekande koostamist selle kohta, kuidas ebaseaduslik laskemoon politseijaoskonda sattus (tl 52). Korrakaitsetalituse vanemkonstaabli P. Söördi ettekandest nähtub, et mõne aja pärast tõi M. Maaslepp tema kätte vastava ettekande (padrunite leidmise asjaolud) ning palus viia selle kaebuse esitajale. T.B. ei olevat olnud ettekandega rahul ning lahkunud jaoskonnast (tl 53). Ka politseijuhtivinspektor K. Orgvee ettekandest ilmneb, et ettekande koostamine toimus mõnevõrra hiljem ja peale seda kui kaebuse esitaja oli suundunud oma töökabinetti. Selles osas haldusasja materjalis sisulisi vastuolusid ei ole. Seega järeldub eelnevast, et jaoskonda tulles oli olukord taoline, kus kaebuse esitajal ei oleks olnud võimalik laskemoona ebaseadusliku käitlemise asjas koheselt edasilükkamatute menetlustoimingutega alustada. Kriminaalmenetluse seadustiku § 31 lg 3 kohaselt on edasilükkamatuteks menetlustoiminguteks isiku kahtlustatavana kinnipidamine, vaatlus, läbiotsimine ning kahtlustatava, tunnistaja või kannatanu ülekuulamine. Sama seadustiku § 193 lg-s 1 on sätestatud, et uurimisasutus alustab kriminaalmenetlust esimese uurimis- või muu menetlustoiminguga, kui selleks on ajend ja alus. Isikute ülekuulamine toimus paralleelselt narkootikumidega seotud süüteoasjas ning padrunite kui (võimaliku) asitõendi vaatlusega oleks ilmselt saanud küll alustada, kuid menetlustoimingu lõpliku vormistamise korral oleks pidanud olema juures ka ettekanne padrunite leidmise kohta, isikute ülekuulamise protokollid või muu materjal, millega padrunite vaatlust seostada. Vaatlusel kui toimingul ei oleks sisulist tähendust kui see ei oleks seostatav muu asjassepuutuva materjaliga. Kindlasti oleks aga pidanud olema võimalik alustada vaatluse kui ühe võimaliku edasilükkamatu menetlustoiminguga siis, kui esitati ettekanne padrunite leidmise asjaolude kohta. Haldusasja materjalist nähtub, et kaebuse esitajale selgitati (võimaliku) esialgse ebaselguse järgselt, et nimetatud asjas ei ole veel (muid) toiminguid tehtud ja seega ei ole veel olemas ka (mahukamat) kriminaalasja materjali. Kaebuse esitaja pidas materjali (vähemalt esialgu või sellel hetkel) siiski ebapiisavaks ning lahkus politseijaoskonnast, mida on vastustaja talle distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjas ka selgelt ette heitnud. T.B. omakorda põhjendas lahkumist vajadusega vahetada riideid ning panna selga politseivorm. Kaebuse esitaja väitel jõuab ta jaoskonnast koju umbes 5 minutiga (tl 54). Avaldaja selgituste kohaselt oli tema (ajutine) lahkumine struktuuriüksuse juhile näha, kuigi luba lahkumiseks otseselt ei antud, kuid teisalt ei olevat antud ka korraldust majja jääda (kohtuistungi protokoll, tl 78). Peale seda kui J. Aasma umbes 15 minuti pärast telefoniga 5 helistas ja teda uuesti kutsus, tuli ta politseijaoskonda tagasi (kohtuistungi protokoll, tl 78). Siinkohal tekib küsimus kas politseijaoskonnast lahkumine eraldivõetuna saaks olla distsiplinaarkaristuse määramise aluseks, sest vaidlustatud käskkirjas on seda ühe etteheitena küll nimetatud, kuid materjalist tervikuna ilmneb, et omavaheliste vaidluste ja erinevate arusaamade juures ei olnud see siiski kõige olemuslikum küsimus. Distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtte punktist 5 võib järeldada isegi seda, et sisuliselt ei ole struktuuriüksuse juhi poolt kaebuse esitaja vahepealset lahkumist (riideid vahetama) üldse ette heidetud. Vaidluse osapooltel on olnud ka erinevad arusaamad materjali vormistatuse korrektsusest või korrektsuse astemest, kuid ka see ei ole nimetatud vaidluse juures enam esmatähtis. Menetleja on menetlustoimingute teostamisel suhteliselt iseseisev ning haldusasja materjalist nähtuvalt ei olnud tegemist olukorraga, kus padruneid oleks tulnud vaadelda kiireloomuliselt. Samas ei pea sellest järeldama, et valveuurija lahkumine politseijaoskonnast oli täiesti korrektne tegevus või siis seda, et tuleks heaks kiita tema vahepealne (põhjendamatu) nõue kolleegidele vormistada seoses laskemoona ebaseadusliku käitlemise asjaga põhjalikum algmaterjal, kuid kokkuvõttes ei nähtu sellest tegevusest või tegevusetusest siiski edasilükkamatute menetlustoimingute teostamisega seonduvate korralduste täitmata jätmist ja lahkumist keset uurimistoiminguid nagu seda on nimetatud vaidlustatud käskkirjas. Uurimistoimingute ajaline järjestus on samuti menetleja otsustada ja näiteks ülekuulamisi ei ole kaebuse esitaja põhjendamatult pooleli jätnud. T.B. politseijaoskonda naasmise järgselt peale vahepealset ärakäimist ei ole vastustajal tema tegevuse osas enam sisulisi etteheiteid olnud. Kaebuse esitaja ettekandest ilmneb, et ta kuulas vajalikud isikud üle ja selgitas välja kõik tõendamisele kuuluvad asjaolud ning vastav kriminaalasi edastati 10.02.2009 ringkonnaprokurörile. Prokuratuuril ei ole T.B. tegevuse osas seoses menetluse läbiviimisega etteheiteid olnud. Ette ei saa aga heita seda, et uurija jätab ühe või teise edasilükkamatu uurimistoimingu teostamata kui ta ei pea seda õigustatuks ja kui need on tema menetluslikud otsustused. ATS § 84 p 1 järgi on distsiplinaarsüütegu teenistuskohustuste süüline täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas teenistuses joobnuna viibimine. Vastustaja on teinud vaidlustatud käskkirja andes kaalutlusvigu, sest korralduste täitmata jätmist ning menetlustoimingute teostamisega viivitamist ega teenistuskohustuste süülist täitmata jätmist antud haldusasjas seonduvalt laskemoona ebaseadusliku käitlemise kohta alustatud menetlusega ei nähtu. Seega ei ole kaebuse esitaja ATS § 84 p 1 sätestatud distsiplinaarsüütegu toime pannud ning käskkiri tuleb selles osas tühistada. Kaebuse esitajale on heidetud vaidlustatud käskkirja kohaselt ka ette ATS § 84 p-s 3 ette nähtud vääritut tegu ehk süülist tegu, mis on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega, ametnikule esitatavate eetiliste nõuetega või diskrediteerib ametnikku või ametiasutust, sõltumata sellest, kas niisugune tegu pandi toime teenistuses või väljaspool teenistust. Käskkirja kohaselt puudus T.B.l soov aidata või teha koostööd teiste politseiametnikega, kellele ta valveuurijana appi kutsuti. Üritades luua väärkujutelma sellest, et temal takistati või tal ei olnud võimalik välja selgitada menetlusega seotud asjaolusid, eiras T.B. politsei põhiväärtusi „ausameelsus” ja „koostöö”. Sellega rikkus T.B. politseiprefekti 25.02.2004 käskkirjaga nr 42 kinnitatud „Lääne Politseiprefektuuri sisekorraeeskirja p 15.10.7, mille kohaselt valetamine või muu ebaaus tegevus loetakse väärituks teoks. Ka selles osas on tehtud vastustaja poolt vaidlustatud käskkirja andes kaalutlusvigu, sest eelnevalt on selgunud, et kaebuse esitajale kui valveuurijale ei tehtud ülesandeks kolleegide abistamist erinevate menetlustoimingute teostamisel nende menetluses olevates asjades. Avaldaja pidi teostama kõigepealt edasilükkamatuid uurimistoiminguid ühes 6 laskemoona ebaseadusliku käitlemisega seotud süüteoasjas ning seda pärast edasi menetlema, mida ta ühtlasi ka tegi ning mille tulemuste osas ei ole vastustajal ega prokuratuuril hilisemalt etteheiteid olnud. Väide, et kaebuse esitaja soovis luua ebaõiget ettekujutust eelnimetatud menetlusega seotud asjaoludest, jääb paljasõnaliseks. Koostöö ja ausameelsuse puhul on kahtlemata tegemist oluliste väärtustega, kuid vaidlustatud käskkirjast ei selgu, milles nende põhimõtete eiramine täpsemalt väljendus. Kolleegide vahelisi võimalikke vaidlusolukordi ja erimeelsusi ei saa pidada sellisteks teguriteks, mis seaksid kahtluse alla koostöö ja ausameelsuse kui järgimist väärivad põhimõtted. Kohtuistungil esitas avaldaja asja materjalide juurde ringkonnaprokuröri Merike Lugna arvamuse, kes on pidanud koostööd T.B.ga menetluslikes küsimustes väga heaks ja kes andis kiitva hinnangu ka tema töökvaliteedile (tl 75). Seega ei ole kaebuse esitaja pannud toime ka ATS § 84 p 3 sätestatud distsiplinaarsüütegu ning käskkiri tuleb tühistada. Enno Loonurm Kohtunik