Obsah (6)

§ 31§ 86§ 85§ 89§ 150§ 23

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viivi Villemson Määruse tegemise aeg ja koht 19. oktoober 2010.a kell 09.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-41155 Tsiviilasi M IOÜ pankr

) § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

1. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.
2. Määrata M IOÜ ajutise pankrotihalduri Uno F töötasuks 17 250 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks 5 692 krooni, kokku 22 942 (kakskümmend kaks tuhat üheksasada nelikümmend kaks) krooni ja hüvitada ajutise halduri tehtud kulutuste katteks 1 147 (üks tuhat ükssada nelikümmend seitse) krooni.
3. Välja mõista M IOÜ-lt Uno F kasuks ajutise halduri tasu 22 942 (kakskümmend kaks tuhat üheksasada nelikümmend kaks) krooni ja kulutuste hüvitis 1 147 (üks tuhat ükssada nelikümmend seitse) krooni. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Asjaolud M IOÜ esitas 26.08.2010 avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt oli võlgniku peamiseks tegevusalaks kinnisvara ost-müük ning vahendamine. Avalduse esitamise ajaks on võlgnik muutunud püsivalt maksejõuetuks. Avalduse esitamise ajaks on M IOÜ tegevuse peatanud. Harju Maakohtu 01.09.2010 määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ja nimetas M IOÜ ajutiseks pankrotihalduriks Uno F . Ajutise pankrotihalduri aruanne Uno F esitas 01.10.2010 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Aruande kohaselt on M IOÜ-l vara arvestuslikult 1 200 000 krooni. Kuivõrd võlgniku vara koosneb kinnistutest, siis selgub selle reaalne väärtus pankrotimenetluse käigus. Osaühingul on kohustusi kogusummas 1 483 444 krooni. Ajutine haldur leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul puuduvad vahendid võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Analüüsi tulemusel jõudis ajutine haldur järeldusele, et ettevõtte tervendamine antud olukorras on võimalik, kuid see nõuab suuri lisainvesteeringuid. Investeeringute hankimisel suureneb veelgi laenukoormus olemasolevale varale, mis ilmselt ei ole otstarbekas. Kuriteo tunnustega teo või raske juhtimisvea tunnuseid juhatuse liikme tegevuses seoses alalise maksejõuetuse väljakujunemisega ei ole olemasolevatele andmetele tuginedes tuvastatud. Vara pankrotivarasse tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused M IOÜ pankrotimenetluses puuduvad. Ajutine haldur on seisukohal, et kuna võlgnikul on olemas vara pankrotimenetluse kulude katteks, siis tuleb M IOÜ pankrot välja kuulutada. Kohtu põhjendused Kohtuistungil jäi võlgnik pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde ning palus M IOÜ pankrot välja kuulutada. Ajutine haldur palus määrata ajutise halduri tasuks 17 250 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks 5 692 krooni, kokku 22 942 krooni ning hüvitada ajutise halduri kulutuste katteks 1 147 krooni. Võlgnik ajutise halduri aruandele ning tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid ei esitanud. Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja M IOÜ pankrot tuleb välja kuulutada. 2 Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas

§-ga 31 lg 6 Uno Fi. Pankrotiseaduse (

) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga.

§ 31

lg 1 järgi kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 31

lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnikul bilansi kohaselt vara 1 200 000 krooni väärtuses ning kohustusi 1 483 444 krooni ulatuses. Ajutine haldur on seisukohal, et kuna vara reaalne väärtus on tõenäoliselt madalam bilansis kajastatust, siis on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Aruande koostamise hetkeks ei ole pankrotimenetluses otseselt ilmnenud, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oleks võlgniku raske juhtimisviga või muu kuriteo tunnusega tegu. Tulenevalt eeltoodust on ajutine haldur seisukohal, et M IOÜ pankrot tuleb välja kuulutada. Kohus leiab, et kuna M IOÜ vara reaalne väärtus on tõenäoliselt madalam bilansis kajastatust, võlgniku olemasolev vara ei kata sissenõutavaks muutunud kohustusi, ettevõte ei suuda täita võlausaldajate nõudeid ning ettevõtte majandustegevus on sisuliselt lõppenud, siis nõustub kohus ajutise pankrotihalduri aruandes tooduga, et võlgnik on maksejõuetu. Kuivõrd võlgnikul on olemas vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks, siis tuleb pankrot välja kuulutada. Pankrotimenetluse käigus tuleb anda täpsem hinnang tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta.

§ 86

lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et kooskõlas

§-dega 90 ja 19 lg 1 on vannet kohustatud andma võlgniku juhatuse liige K K (isikukood XXX).

§ 85

lg 1 järgi võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes. Kohus leiab, et võlgniku juhatuse liige K K (isikukood XXX) on kohustatud hiljemalt 28.10.2010 esitama haldurile M IOÜ vara ja raamatupidamisdokumendid. Kooskõlas

§ 89

lg 1 p 1 ja 3, § 90 ja § 19 lg 1 võib kohus vande andmata jätmisel või teabe andmise kohustuse täitmata jätmisel K K trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks.

§ 150

kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.

§ 23

lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitas kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud

§-st 22 tulenevate ülesannete 3 täitmiseks 11,5 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 17 250 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks 5 692 krooni, kokku 22 942 krooni. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 1 500 krooni. Samuti palub ajutine haldur hüvitada vajalike kulutuste katteks 1 147 krooni. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja tehtud kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid esitanud.

§ 150

lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu ja tehtud vajalikud kulutused pankrotivarast. Tulenevalt eeltoodust tuleb ajutise halduri tasu 22 942 krooni ja kulutuste hüvitis 1 147 krooni välja mõista võlgnikult, M IOÜ-lt. Viivi Villemson 4