lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 3 kohaselt juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohtuistungil on kohus tuvastanud, et võlgnikul vara puudub, kohustusi on summas 4 593 486,00 krooni. Kohus leiab, et võlgnik on maksejõuetu. Selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankrotiseaduse § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab pankrotiavalduse menetlemise, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Asjas on tuvastatud, et võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, tagasivõitmise võimalused puuduvad, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Maksejõuetuse põhjuseks on:
lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu , kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Kohus teatas väljaandes Ametlikud Teadaanded 02.09.2010.a.võimalusest tasuda 20 päeva jooksul OYOÜ (likvideerimisel) pankrotimenetluse kulude katteks 50 000 krooni kohtu deposiiti. Kohus hoiatas OYOÜ (likvideerimisel) võlausaldajaid ja kolmandaid isikuid, et nimetatud summa tasumata jätmisel lõpetab kohus OYOÜ (likvideerimisel) pankrotiavalduse menetlemise, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Kohtu poolt määratud summat deposiiti kantud ei ole. Seega tuleb OYOÜ (likvideerimisel) pankrotiavalduse menetlemine lõpetada, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule võlgniku likvideerijale Kaupo Mile
kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi.
lg 4 kohaselt , kui võlgniku avalduse alusel pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, võib kohus määrata ajutise halduri tasu hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 6200 krooni (sealhulgas seadusega ettenähtud maksed, välja arvatud sotsiaalmaks). Kuna võlgnikul puudub vara ajutise halduri töötasu hüvitamiseks, tuleb ajutise pankrotihalduri Liina N u töötasuks Pankrotiseaduse § 23 lg 4 määrata 3 220,- krooni riigi vahenditest, millele lisandub sotsiaalmaks. Ajutise halduri kulutused tuleb hüvitada summas 2 980,00 krooni. Maie Seppo kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.