← Eesti

2-10-21094/14

Obsah (8)§ 313§ 315§ 478§ 532§ 520§ 526§ 172§ 531

2-10-21094 KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-10-21094 Määruse tegemise aeg ja koht 16. november 2010, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Johannes Külaots Kohtuasi Aseri Vallavalitsuse avaldus täisealisel

§ 313

ettenähtud korras ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte

§ 315ettenähtud korras.

12.

§ 478

kohaselt jõustub käesolev määrus päeval, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule tehti. Käesolev määrus kuulub viivitamatule täitmisele. Edasikaebamise kord Vastavalt

§ 532

sätetele võib kohtumääruse peale, millega määrati eestkostja või jäeti eestkostja määramise avaldus rahuldamata, samuti eestkoste lõpetamise või eestkostja ülesannete ringi muutmise ning eestkostja vabastamise, uue eestkostja määramise ja eestkoste kulude määruse peale esitada määruskaebuse isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, sugulane, hõimlane või isiku elukohajärgne valla – või linnavalitsus. Eestkostja ülesannete ringi osas võib eestkostetava nimel esitada määruskaebuse ka eestkostja. Mitme ühise eestkostja määramisel võib igaüks neist eraldi kaebuse esitada.

§ 532

lg 3 kohaselt, määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemist eestkostjale. Kohtukulude kohta tehtud määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui kaebuse ese ületab 3000 krooni. Määruskaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamise päevast. 2

(5)ASJAOLUD Viru Maakohtu menetluses on Aseri Vallavalitsuse avaldus täisealisele isikule A. K.`le (IK xxx) seatud eestkoste pikendamiseks. Avalduse kohaselt on Ida-Viru Maakohtu 04.07.2007 määrusega nr. 2-07-14086 seatud A. K.`le eestkoste kuni 04.07.2010 ja eestkostjaks on määratud tema isa H. K.. A. K.`l on arstliku ekspertiisi 07.04.2008 otsusega nr. 412852 tuvastatud täielik töövõimetus ja sügav puue. Puudutatud isik ei ole võimeline iseseisvalt tegema mingeid tehinguid ning ta ei tule toime iseseisva eluga. Avaldaja palus määrata pikendada eestkostet ja määrata H. K. oma poja A. K. eestkostjaks. Viru Maakohtu
  1. mai 2010 kohtumäärustega määrati A. K.`le esindaja riigi kulul, samuti määrati A. K.`le kohtupsühhiaatriline ekspertiis. A. K. suhtes teostati
  2. juunil 2010 Ahtme Haiglas ekspertarstide poolt kohtupsühhiaatriline ekspertiis. Ekspertiisiakti kohaselt ei ole A. K. võimeline mõistma ümbritsevat ega juhtima oma tegusid. A. K. ei ole võimeline elama iseseisvat elu ning vajab kõrvalise isiku pidevat abi elementaarsete igapäevaelu vajaduste teostamiseks. A. K.`l esinevad rasked sünnitrauma jääknähud, tema psüühiline areng vastab lapse arengutasemele, seetõttu võib teda pidada alaarenenuks. Psüühilise tegevuse ajutisi häireid ei esine, juba varasest lapseeast esinevad psüühilise tegevuse kroonilised häired. Tema paranemist ei ole ette näha. Tema isiklik ärakuulamine ei ohusta tema tervist, ta mõistab, et vajab eestkostjat, samuti on ta avaldanud arvamust selle kohta, et iseseisvalt ta elada ei suuda. Puudutatud isiku esindaja, vandeadvokaat Sergei Politševi 01.10.2010 arvamuse kohaselt vaja A. K. eestkoste seadmist. Esindaja vestles esindatavaga tema elukohas ning esindatav väljendas nõusolekut, et eestkostjaks määrataks jällegi tema isa. Esindaja veendus selles, et puudutatud isik ei ole võimeline oma tervisliku seisundi tõttu täielikult aru saama oma tegudest ega neid juhtima. KOHTUISTUNG
  3. novembri 2010 kohtuistungil jäi avaldaja esitatud avalduse juurde ning palus määrata H. K. oma poja A. K. eestkostjaks. A. K. vajab igapäevaelus kõrvalise isiku abi, ta ei tule toime iseseisva eluga. Avaldaja esindaja palus avaldus rahuldada ning määrata H. K. oma poja A. K. eestkostjaks kõikide asjade ajamiseks. Kohtukulud palus avaldaja jätta riigi kanda. Puudutatud isiku A. K. esindaja vandeadvokaat Sergei Politšev toetas avaldust ja palus määrata A. K. eestkostjaks tema isa H. K., andes talle volitused kõikide tehingute tegemiseks. Esindaja avamuse kohaselt puudub vajadus esindatava ärakuulamiseks kohtu poolt, kuna tema kõnest on raske aru saada. Esindataval on raske tervisepuue, ta ei ole võimeline iseseisvalt toiminguid tegema. Esindaja palus avaldus rahuldada ja määrata eestkoste 5 aastaks. Menetluskulud palus jätta riigi kanda. Puudutatud isik H. K. palus avaldus rahuldada ja määrata teda oma poja eestkostjaks. Menetluskulud palus jätta riigi kanda.
  4. novembril 2010 kuulas kohus ära eestkostet vajava isiku A. K.. Ärakuulamine toimus eestkostet vajava isiku elukohas xxx. Ärakuulamise juures viibisid avaldaja esindaja Liivi Vares ja puudutatud isik H. K.. Eestkostet vajav isik A. K. avaldas kohtule, et on nõus eestkostega ja sellega, et eestkostjaks oleks tema isa. Puudutatud isik ei oska kirjutada ega lugeda, seepärast ei saa ka ise allkirja anda, üksi ta eluga toime ei tule, kuna ei saa iseseisvalt midagi teha. 3
(5)KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära avaldaja ja asjast huvitatud isiku seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 3 võib kohus määrata eestkostja isikule, kes vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tõttu kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida. Sellisel juhul eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. Vastavalt

§ 520

lg 1 kohus määrab eestkoste seadmise menetluseks piiratud teovõimega täisealisele isikule esindaja, kui see on isiku huvides vajalik. Viru Maakohtu

  1. mai 2010.a. kohtumäärusega määrati A. K.`le riigi õigusabi osutaja. Eesti Advokatuuri juhatus nimetas kohtumääruse alusel esindajaks vandeadvokaadi Sergei Politšev`i. 07.06.
  2. koostatud ekspertiisiakti nr 5 kohaselt ei ole A. K. võimeline mõistma ümbritsevat ega juhtima oma tegusid. A. K. ei ole võimeline elama iseseisvat elu ning vajab kõrvalise isiku pidevat abi elementaarsete igapäevaelu vajaduste teostamiseks. A. K.`l esinevad rasked sünnitrauma jääknähud, tema psüühiline areng vastab lapse arengutasemele, seetõttu võib teda pidada alaarenenuks. Psüühilise tegevuse ajutisi häireid ei esine, juba varasest lapseeast esinevad psüühilise tegevuse kroonilised häired. Tema paranemist ei ole ette näha. Tema isiklik ärakuulamine ei ohusta tema tervist, ta mõistab, et vajab eestkostjat, samuti on ta avaldanud arvamust selle kohta, et iseseisvalt ta elada ei suuda. (tl. 39-40) Kuni 01.07.2010 kehtinud perekonnaseaduse (PKS) § 92 lg 4 eestkoste seatakse ka täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitseks. 01.07.2010 jõustunud perekonnaseadus (PKS) § 210 lg 1 näeb ette, et uus seadus laieneb kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks. Seega tuleb antud juhul kohaldada alates 01.07.2010 jõustunud perekonnaseadust. PKS § 203 lg 1 kohaselt, kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida määrab kohus talle eestkostja. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt, kohus kontrollib iga kolme aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada. Perekonnaseaduse ( PKS) § 206 lg 1 kohaselt, eestkostja kaitseb eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenust.

§ 526

lg 2 p 5 kohaselt märgitakse eestkostja määramise määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise; lg 3 kohaselt eestkostja määratud aeg ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates; lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, et tal keelatakse kõikide tehingute tegemine, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Kohus määrab A. K. eestkostjaks H. K. kuni 5 aastaks alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Seejärel otsustab kohus eestkoste lõpetamise või pikendamise. Kohus 4

(5)kontrollib iga kolme aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada. MENETLUSKULUD Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. /---/. Vastavalt

§ 172lg 3, /---/.

Isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud, samuti hagita perekonnaasja ja lähenemiskeelu või muu sellesarnase isikuõiguste kaitseabinõu rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Kohus jätab avaldaja menetluskulud tema enda kanda ning ülejäänud menetluskulud (ekspertiisitasu, õigusabikulud) riigi kanda. TEATAVAKSTEGEMINE Lähtuvalt

§ 531

lg 1 ja lg 2, eestkostemenetlust lõpetav kohtumäärus, muu hulgas eestkostja määramise, tema ametiaja pikendamise, eestkoste lõpetamise või eestkostja ülesannete ringi muutmise määrus, kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Kohus teeb eestkostemenetlust lõpetava määruse teatavaks ka eestkostetavale ja tema esindajale. Kohus ei pea määruse põhjendust isiklikult eestkostetavale teatavaks tegema, kui see võib eestkostetava tervislikku seisundit kajastavate dokumentide või eksperdiarvamuse kohaselt tekitada olulist kahju eestkostetava tervisele. Kohus teeb määruse teatavaks ka isiku elukoha järgsele valla- või linnavalitsusele, samuti muudele

§ 532lõikes 1 nimetatud isikutele, kelle kohus menetluses ära kuulas.

A. K.`l tuleb keelata kõikide tehingute tegemine ilma eestkostja nõusolekuta. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes

§ 520lg 1, § 524 lg 5 p 1, § 525 lg 3, § 526, § 661 lg 2, rahuldab kohus avalduse. Johannes Külaots Kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.