← Eesti

2-10-7256/24

Obsah (10)§ 229§ 440§ 173§ 164§ 162§ 138§ 143§ 153§ 160§ 434

2-10-7256 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-10-7256 Otsuse kuupäev Jõhvi, 18. oktoober 2010.a kl 16.00 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Kohtuasi S.M.`i hagi J.O.`i va

§ 229lg 2 alusel tsiviilprotsessis on tõendiks muu hulgas ka eksperdiarvamus.

Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi eksperdi K. T.’e poolt 20.07.2010.a koostatud DNA ekspertiisiaktiga nr. GE-0807-10/2399 on tuvastatud, et tõenäosus, et kostja on lapse L. M.`i isa, on võrdne 99.9999992%. 15. Tulenevalt

§ 440

lg 1 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud vastuses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Et kostja õigeksvõtt ei ole rajatud eksimusele, ei ole tuvastatud. Kuna hagi on tõendatud kostja õigeksvõtu ja ekspertiisi aktiga, siis alates 01.07.2010.a kehtiva PKS § 94 lg 2 alusel tuleb hagi põlvnemise tuvastamise osas rahuldada. Elatise nõue

  1. Kuni 01.07.2010.a kehtinud PKS § 38 lg 1 alusel vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on tõestatud seaduses sätestatud korras. Sama paragrahvi
  2. lõike kohaselt laps põlvneb isast, kes on tema eostanud. Alates 01.07.2010.a kehtima hakanud PKS § 84 lg 1 alusel lapse isa on mees, kes on lapse eostanud. Eeltooduga on tuvastatud, et kostja on lapse L. M.i isa.
  3. Hagiavalduse kohaselt kostja ei täida lapse ülalpidamiskohustust. Kostjal ei ole vaidlust lapse ülalpidamiskohustuse täitmise vajaduse üle, kuid kostja leiab, et ülapidamiskohustuse peab ta täitma vaid summas 1 500 krooni kuus ja seda mitte hagi esitamisest alates, sest hagi esitamise ajal lapse isast põlvnemine ei olnud tuvastatud.
  4. Hagi esitamisel ajal vanemate õigused ja kohustused olid sätestatud kuni 01.07.2010.a kehtinud perekonnaseaduse (PKS) peatükis
  5. Vastavalt PKS § 50 lg 1 vanemal on õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Kooskõlas PKS § 60 lg 1 vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Sama seaduse § 61 lg 1 alusel kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. PKS § 70 lg 1 tulenevalt kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Kuna kostja pole alaealise lapse ülalpidamiskohustust täitnud, siis ka hagi elatise väljamõistmise nõudes on põhjendatud.
  6. See, et lapse kostjast põlvnemist tuvastatakse alles käesoleva otsusega, ei tähenda, et selle tõttu hagejal ei teki nõudeõigust kostja vastu alates hagi esitamisest. Põlvnemise tuvastamise õiguslik tähendus on see, et kostja on lapse isa mitte põlvnemise tuvastamisest alates, vaid tagasiulatuvalt alates lapse sünnist. Ka Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 11.06.2008.a otsuse nr 32-1-36-08 kohaselt lapse isast põlvnemise tuvastamine on tagasiulatuv kuni lapse sünnini. Seega tuleb mees kohtus põlvnemise tuvastamise korral lugeda lapse isaks, s.o esimese astme ülenejaks sugulaseks, alates lapse sünnist.
  7. Kuni 01.07.2010.a kehtinud PKS § 61 lg 4 ja alates 01.07.2010.a kehtiva PKS § 101 lg 1 alusel igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud 4

(6)2-10-7256 kuupalga alammäära. Hageja soovib saada elatist seadusega kehtestatud minimaalmääras, mistõttu ei pea kohus vajalikuks lapse vajadusi ega hageja varalist seisundit välja selgitada. Vaidluse lahendamiseks analüüsib kohus, kas kostja varaline seisund võimaldab maksta elatist hageja poolt nõutud ulatuses.
  1. Kostjal on kindel töökoht (t. lk. 116). Kostja pankakonto väljavõtete järgi saab kostja netotöötasu keskmiselt 10 632 krooni kuus (t. lk. 71-78). Kostja ja AS-i Hansapank vahel 10.08.2007.a sõlmitud laenulepingu nr 06-168386-EV lisa alusel on kostja kohustatud igakuiselt tagastama laenu 2 635.66 krooni kuus (t. lk. 102- 108). Kostja esindaja seletuste kohaselt maksab liisingu igakuiselt 500 krooni, kuid antud asjaolu on tõendamata, sest vastavad dokumentaalsed tõendid on kohtule esitamata. Kostja esindaja seletuste kohaselt kulub kostjal igakuiselt toidukulude ja kommunaalmaksete tasumiseks 3 500- 4 000 krooni (t. lk 119). Sellega on tuvastatud, et kostja on võimeline maksma elatist hageja poolt nõutud ja seadusega kehtestatud minimaalmääras, sest pärast kostja kulude 6 135.66 krooni (2 635.66 + 3 500) jääb kostjale alles 4 495.34 krooni (10 632 - 6 135.66). Sellest summast jätkub kostjale nii poolte ühise tütre L. kui ka koos kostjaga elava poja M. ülalpidamiseks seadusega ettenähtud minimaalmääras 2 175 krooni kuus elatise maksmiseks.
  2. Kostja vastuväited, et tema täidab oma abikaasa laste ülalpidamiskohustus, ei ole hagi rahuldamata jätmise aluseks. PKS § 97 p 1 alusel ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. Vastavalt PKS § 96 ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Kostja abikaasa lapsed ei ole kostja alanejad sugulused, mistõttu seadusest tulenevalt kostja ei ole kohustust neid lapsi ülal pidada.
  3. Kohus hinnanud kohtule esitatud tõendi komis, rahuldab hagi ja mõistab kostjalt lapse L. ülalpidamiseks elatis alates hagi esitamisest summas 2 175 krooni kuus. Menetluskulud
  4. Vastavalt

§ 173

lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 164

lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise Viru Maakohtu 01.04.2010.a kohtumäärusega anti hagejale riigipoolne menetlusabi ja hageja vabastati täielikult riigilõivu tasumisest.

§ 164

lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jätab kohus kummagi poole põlvnemise tuvastamise nõude menetluskulud tema enda kanda. 25. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta kohtuasjas riigilõivu elatise nõudmise hagilt ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis. Kooskõlas

§ 162lg 1 ja lg 2 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi elatise osas rahuldatakse täielikult, siis jätab kohus kõik elatise hagiga seotud menetluskulud kostja kanda. 26.

§ 138

lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 143p 1 alusel asja läbivaatamise kulud on tunnistaja-, eksperdi- ja tõlgikulud..

EKEI 20.07.2010.a õiendi ekspertiisi maksumuse kohta järgi moodustasid asjas määratud ekspertiisi 5

(6)2-10-7256 kulud 2 700 krooni. Kohtuekspertiisiseaduse § 27 alusel DNA ekspertiisi hind ühe ekspertiisiobjekti kohta on 900 krooni. Kuna Viru Maakohtu 29.06.2010.a kohtumäärusega kohustati hageja, kostja ja nende laps ilmuma võrdlusmaterjali andmiseks, siis ekspertiisi kulude suurus on kooskõlas seadusega kehtestatud määraga. 3 27.

§ 153

lg 1 kohaselt eksperdile makstakse nende ülesannete täitmise eest riigi arvel tasu tunnitasuna Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud alam- ja ülemmäära piirides.

§ 160lg 1 kohaselt eksperdile makstakse tasu üksnes nõudmisel.

Ekspertiisiasutus on esitanud õiendi tasu suuruse kohta, mida tuleb käsitleda tasu nõudmisena. Hageja ei ole ekspertiisi kulusid ette tasunud. Kuna Viru Maakohtu 01.04.2010.a kohtumäärusega anti hagejale riigipoolne menetlusabi ja hageja vabastati täielikult ka ekspertiisi kulude kandmisest ja

§ 164

lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise, siis jätab kohus ekspertiisitasu 2 700 krooni Eesti Vabariigi kanda. 28. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel

§ 434, § 436, § 438, § 440, § 442, § 444, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 468 lg 1 p 2, § 468 lg 3, § 631, § 632 sätete kohaselt. Ifret Mamedguseinov Kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.