← Eesti

3-10-2002/3

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtuasja number 3-10-2002 Määruse kuupäev 12.08.2010.a Jõhvi kohtumaja Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi R S kaebus Narva Linnavalitsuse 29.06.2010 korralduse nr 847 tühistamiseks koos esialgse õiguskaitse taotlusega Menetlustoiming Esialgse õiguskaitse kohaldamise otsustamine Resolutsioon Jätta rahuldamata R.S esialgse õiguskaitse taotlus, peatada Narva Linnavalitsuse 29.06.2010 korralduse nr 847 kehtivus, kuni käesolevas asjas lahendi jõustumiseni. Saata määruse ärakiri Linnavalitsusele ja R.S. Edasikaebamise kord teadmiseks Narva Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisest arvates ASJAOLUD R. S esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Narva Linnavalitsuse 29.06.2010 korralduse nr 847 tühistamiseks koos esialgse õiguskaitse taotlusega, peatada Narva Linnavalitsuse 29.06.2010 korralduse nr 847 kehtivus, kuni käesolevas asjas lahendi jõustumiseni. KOHTU PÕHJENDUSED Riigikohus on 21.12.2001 määruses nr 3-3-1-67-01 märkinud, et esialgse õiguskaitse eesmärk on vältida kaebaja olukorra halvenemist kohtumenetluse ajal ja tagada kohtuotsuse täitmine ning 17.06.2004 määruses nr 3-3-1-17-04 rõhutanud, et esialgse õiguskaitse kohaldamine on sisuliselt eelhinnang kaebuse põhjendatusele ning seda on võimalik kohaldada siis, kui kohtu arvates on olemas suur õiguslik tõenäosus rahuldada kaebus. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel tuleb kohtul teha kõigepealt kindlaks esialgse õiguskaitse vajadus ning seejärel anda eelhinnang kaebuse põhjendatusele, kaaluda kaebaja õigusi, avalikke huve ja teiste isikute õigusi (Riigikohtu halduskolleegiumi 14.12.2004 määrus haldusasjas nr 3-3-1-85-04 p 15). Esialgse õiguskaitse menetluses peab kohus kontrollima taotluse lubatavust ja põhjendatust. Esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse lahendamine on kiireloomuline ja kohus peab taotluse läbi vaatama piiratud teabele tuginedes. Tartu Halduskohus leiab, et kaebaja R. S taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kohus ei pea tuginedes HKMS §-dele 12’ lg 1, 2 ja 12

(2)lg 2, õigeks korralduse kehtivust peatada, kuna sellisel juhul oleks tegemist kaebaja jaoks etteruttavalt asja sisulise lahendamisega, st võimaluse andmisega reformimata riigimaal ebaseadusliku ehitisena garaaži ehitajale omandisuhte seadustamiseks ja garaaži kasutamiseks. Kaebuse lõppeesmärgiks on saada tulevikus ehitisele kasutusluba. Kohus saab kontrollida asja sisulisel läbivaatamisel, kas vastustaja on põhjendatult nõudnud R.S ebaseaduslikult püstitatud garaaži lammutamist Narvas Parve tn 25 vastas teisel pool teed, hiljemalt 10.10.2010. Oluline on märkida, et vaidlusalune garaaž asub raudteekaitsevööndis ning AS Eesti Raudtee õigusjärglane EVR Infra ei kooskõlastanud omavolilist maahõivamist ja ebaseaduslikku ehitustegevust. Kohtuotsuse täitmine ei ole raskendatud peale kaebuse sisulist lahendamist. Käesoleval juhul on avalik huvi nii oluline, et õigustab kaebaja õiguskaitse vajadusega mittearvestamist. Samas HKMS § 122 lõike 3 kohaselt võib kohus protsessiosaliste taotlusel või oma algatusel esialgse õiguskaitse määruse igas menetlusstaadiumis tühistada või seda muuta, kui ilmnevad uued asjaolud, mis praegust seisukohta muudavad. Ülle Polluks /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.