lg 2 kohaselt on vaidluse lõpetamine kompromissi sõlmimisega poolte seadusest tulenev õigus.
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohtulik kompromiss ei ole vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku avalikku huvi.
sätestatu kohaselt, kui kohus lõpetab menetluse kompromissiga, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle. Pooled on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Kohus kinnitab poolte vahel sõlmitud kompromisslepingu ja lõpetab tsiviilasja menetluse.
lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. S L kompromissi käigus oma vastuhagist loobus ning L T vajadus riigipoolse õigusabi saamiseks tekkis just seoses vastuhagi esitamisega. Menetluse käigus ei selgunud, et vastuhagis esitatud asjaolud oleksid olnud põhjendatud, mistõttu leiab kohus, et S L peab riigile hüvitama täies ulatuses riigi poolt kantud kulud L T osutatud õigusabi tasu ja õigusabi kulude osas. Ka määras kohus
lg 2 p-de 1 ja 2 alusel poolte ühisele alaealisele lapsele riigi õigusabi Riigi õigusabi seaduse § 8 p 1 sätestatud viisil, s.o. kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja õigusabi kulud ning nimetatud tasu ja kulud jäävad riigi kanda. Kohus lahendab riigi õigusabi tasu ja õigusabi kulude riigile hüvitamise eraldi määrusega. Ingrid Niinemägi Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.