3-10-1213/24

3-10-1213 KOHTUOTSU S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2010 Pärnu kohtumaja Haldusasja number 3-10-1213 Haldusasi V. A´i kaebus taotlustega: - tuvastada soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks vajalik avalik-õiguslik suhe – töötamine His käsielekterkeevitajana ajavahemikus 24.05.1984 kuni 02.01.1991; - teha Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti Pärnu büroole ettekirjutus määrata V. A´ile soodustingimustel vanaduspension alates 01.04.2010; - välja mõista menetluskulud Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti Pärnu büroolt. Asja läbivaatamise kuupäev
2. oktoober 2010 Menetlusosalised Kaebaja: V. A, Esindajad: vandeadvokaat Andres Rüütel ja vandeadvokaadi vanemabi Peep Rajavere Kaasatud isik: Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti Pärnu büroo, esindaja Silvia Azojan Tõlk: Reet Lainemaa RESOLUTSIOON Juhindudes HKMS § 24 lg 1 p 2, lg 2, § 26 lg 1 p 5; § 31 lg 1 ja lg 4, § 84 lg 4 p 1, RLS § 15 lg 1 p 3:
3. Rahuldada V. A´i kaebus.
4. Tuvastada V. A´i (isikukood .., elukoht ..) töötamine: - His käsielekterkeevitajana ajavahemikus 24.05.1984 kuni 02.01.
6. Lõpetada nõudes, teha Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti Pärnu büroole ettekirjutus määrata V. A´ile soodustingimustel vanaduspension alates 01.04.2010, menetlus.
7. Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada riigilõiv summas 250.- (kakssada viiskümmend) krooni OÜ A Advokaadibüroo (registrikood ..) arvelduskontole nr 10602002688009 AS SEB Pank. 1 3-10-1213 Edasikaebamise kord Juhindudes HKMS § 31 lg 4: Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest
8. oktoobrist
9. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lähtudes TsMS 442 lg 6 lahendada kirjalikus menetluses. ASJAOLUD 05.04.2010 esitas V. A avalduse SKA Lõuna Pensioniameti Pärnu büroole avalduse ja dokumendid soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks. Pensioniameti leidis, et dokumentaalselt on tõendatud nimekirjas 2 nimetatud töödel töötatud staaži 6 aastat 10 kuud ja 28 päeva. 12.05.2010 12.05.2010 saabus kohtusse V. A ´i kaebus tuvastada soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks vajalik avalik-õiguslik suhe – töötamine H-is käsielekterkeevitajana ajavahemikus 24.05.1984 kuni 02.01.1991 alates 01.04.2010, ajast millal tal on õigus saada soodustingimustel pensioni ning teha Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti Pärnu büroole ettekirjutus määrata V. A´ile soodustingimustel vanaduspension alates 01.04.2010 (tl 5-7). 14.05.2010 14.05.2010 võttis kohus asja menetlusse ja andis Lõuna Pensioniametile aja kaebusele seisukohtade esitamiseks (tl 25). 21.05.2010 21.05.2010 esitas Lõuna Pensioniamet seisukohad kaebusele (tl 31). 12.07.2010 esitas kaebaja kaebuse täienduse ( tl 105-106). 16.07.2010 16.07.2010 määrati asi läbi vaadata kohtuistungil (tl 109). 21.07.2010 esitas SKA täiendava vastuse kaebusele ( tl 111). 30.09.2010 toimus kohtuistung (tl 125-130). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja pöördus aprillis 2010.a. Pärnu Pensioniameti Haapsalu osakonna poole sooviga esitada avaldus ja lisadokumendid soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks soodustingimustel vanaduspensionide seaduse (SVPS) alusel kui isik, kes on töötanud Vabariigi Valitsuse 16.07.1992.a. määrusega nr 206 kinnitatud „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr. 2“ XX osa metallitöötlemine, eriala kood 19906 alusel käsielekterkeevitajana (elekter- ja gaaskeevitaja) keevitamisel toodete kuumutamisega. Pensioniamet leidis, et tõendatud on töötamine käsielekterkeevitajana 6 aastat 10 kuud ja 28 päeva. Kaebaja töötas tööraamatu kannete 16-20 kohaselt His 24.05.1894 kuni 02.01.1991.a. V kategooria elektri-gaaskeevitajana. Seoses uute palgatingimuste rakendamisega omistati talle käsielekterkeevitaja VI järk. 18.09.1989.a. kande kohaselt on kaebaja üle viidud III EV-sse VI kategooria elektergaaskeevitajaks. Kaebaja tööraamatu kanded nr 16-20 on ebaõiged ja ei kajasta tema tegelikku tööiseloomu. Kaebuses selgitas kaebaja, et keevitamisel eraldub alati suur hulk tolmu ja kahjulikke gaase. Kõik nimetatu oleneb keevitusviisist, kasutatavatest materjalidest, nagu räbustitest, keevitustraadist, elektroodidest, nende katetest jne. Elektrikaare kõrge temperatuur põhjustab alati ühe osa kasutatavate materjalide paratamatu aurustumise. Õhku sattudes need aurud kondenseeruvad ja muutuvad aerosoolideks, osakesteks, mis oma disperssuselt lähenevad suitsule ja satuvad kergesti keevitaja hingamisteedesse. Nimetatud aerosoolid ongi keevitaja tervisele kõige ohtlikumad. 2 3-10-1213 Rahvusarhiivi teatisest nähtub, et keevitaja tööd on tervistkahjustavana tunnistanud ka erinevad tööandjad ja kompenseerinud erineval viisil töötajale keevitustöö kahjulikku mõju inimorganismile. Kaebuse esitaja töö viimastel aastakümnetel on olnud ühesugune, vaatamata asjaolule, et kord on töötajat nimetatud elekter-gaaskeevitajaks, siis käsielekterkeevitajaks. Kuna dokumentidega ei saa kaebaja tööiseloomu tõendada, pöördus kaebaja kohtu poole, et tunnistajatega tõendada kaebaja töötamist nimetatud elukutsel. Samuti taotles kaebaja ettekirjutuse tegemist määrata V. A´ile soodustingimustel vanaduspension alates 01.04.
10. Kohtuistungil kaebaja selgitas, et käsielekterkeevitaja ja gaaskeevitajal oli suur vahe. Tööprotsess oli erinev. Käsielekterkeevitaja töötab kõrgete kraadidega, 7000 kraadi juures. Käsikeevitusel kasutatakse maski ning kiirguse tõttu ka kaitseriietust. Gaaskeevituse puhul maski ei kanta. Kaebaja töötas kinnistes ruumides, põhiliselt katlamajades ja remonditöökodades. Kaebaja töötas ainult käsielekterkeevitajana. Kohustamisnõudest kaebaja kohtuistungil loobus. Samuti taotles kaebaja ekslikult tasutud riigilõivu tagastamist ning kohtukulude väljamõistmist Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti Pärnu büroolt. Arvamuse andja seisukohtade kohaselt on vajalik tuvastada tunnistajate ütlustega, kas kaebaja töötas taotletud perioodil His käsielekterkeevitajana, mistõttu Lõuna Pensioniamet peatas V. A´i 05.04.10 esitatud avalduse menetlemise. Samas leiti, et kaebaja taotlus ettekirjutuse tegemiseks määrata pension alates 01.04.2010 ei ole kooskõlas seadusega ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtuistungil arvamuse andja nõustus peale tunnistajate ärakuulamist kaebuses taotletud ajavahemiku staaži tuvastamisega, mis on piisav soodustingimustel pensioni saamiseks. Pensioniametid on kursis asjaoluga, et kolhooside poolt vormistatud tööraamatukanded käsielekterkeevitajate puhul on ebaõiged, kõigile kirjutati üldiselt - keevitaja. Kaebaja puhul nõustus pensioniameti esindaja, et tegu oli käsielekterkeevitajaga. Samuti selgitas penisoniameti esindaja, et käesolevas asjas on pensioniamet arvamuse andja, mistõttu ei saa neilt välja nõuda kohtukulusid. KOHTU PÕHJENDUSED Kaebaja on esitanud kohtule nõude tuvastada soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka tema töötamine kaebuses märgitud töökohal ja ajavahemikul. Seega taotleb kaebaja avalik-õigusliku õigussuhte tuvastamist. Lähtudes HKMS § 6 lg 3 p 3 on viidatud taotluse lahendamine halduskohtu pädevuses. Kooskõlas HKMS § 9 lg 6 võib kaebuse avalik-õigusliku suhte olemasolu kindlakstegemiseks esitada tähtajatult. Kohustamisnõue on esitatud kooskõlas HKMS § 6 lg 2 p 2 ning riikliku pensionikindlustuse seaduse § 40 lg 1 järgi sätestatud tähtaja jooksul. Arvestades eeltoodut on kaebus lubatav. Kohtuistungil kaebaja loobus kohustamisnõudest - teha Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti Pärnu büroole ettekirjutus määrata V. A´ile soodustingimustel vanaduspension alates 01.04.2010, mistõttu ei anna kohus nimetatud nõudele hinnangut, vaid lõpetab nõudes menetluse. Kohus selgitas istungil nõudest loobumise tagajärgi. Siinkohal peab kohus vajalikuks selgitada, et kaebaja avalduse menetlemine on Lõuna Pensioniameti 01.06.2010 otsuse nr 33231/1 alusel peatatud seoses soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks nõutava tööstaaži tõendamisega kohtus (tl 35-37). Menetluse 3 3-10-1213 uuendamisel jätkub pensioniameti poolt kaebaja 05.04.
11. avalduse menetlemine sealt, kus see pooleli jäi. Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse (SVPS) § 1 punkti 2 kohaselt on soodustingimustel vanaduspensioni õigus saada isikul, kes on töötanud tervist kahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 2 järgi ning kellel on vähemalt 25-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 12 aastat ja kuus kuud on töötatud nendel töödel. Eelnimetatud tingimustel töötanud isikul on õigus pensionile viis aastat enne pensionikindlustuse seaduse § 7 lõigetes 1 või 2 sätestatud vanusesse jõudmist. Kaebaja esitas nimekirja 2 alusel staaži tõestamiseks tööraamatu (tl 16-19) ning Lääne Maaarhiivi arhiiviteatise nr 18-7-5.6/5888 (tl 12-13) ning töölepingu nr 23/
12. Tööraamatust nähtub, et taotletaval perioodil (24.05.1984 – 02.01.1991) võeti kaebaja tööle Hisse V kategooria elektergaaskeevitajaks. Sellel perioodil omistati kaebajale VI kategooria käsielekterkeevitaja järk. Kaebaja hinnangul on tööraamatu kanded nr 16-20 ebaõiged ja ei kajasta tegelikku tööiseloomu. Vabariigi Valitsuse 10.01.2002 määrusega nr 6 kinnitatud „Pensioniõigusliku staaži tõendamise korra“ § 28 kohaselt tuleb pensioni taotlejal juhul, kui dokumendid pensioniõigusliku staaži või selle eri perioodide kohta ei ole säilinud, pöörduda pensioniõigusliku staaži tõendamiseks kohtu poole. Kaebaja pöördus kohtu poole eesmärgiga tuvastada töötamine H-is käsielekterkeevitajana ning määrata talle pension tulenevalt Nimekirjast nr 2 XX osa metallitöötlemine, eriala kood 19906 alusel käsielekterkeevitaja (elekter- ja gaaskeevitaja) all märgitule. Kohtuistungil selgitas kaebaja, et käsielekterkeevitaja ja gaaskeevitaja tööprotsess oli erinev. Käsielekterkeevitaja töötas kõrgete kraadidega, 7000 kraadi juures. Käsikeevitusel kasutatakse kiirguse tõttu maski ning kaitseriietust. Gaaskeevituse puhul maski ei kanta. Kaebaja töötas kinnistes ruumides, põhiliselt katlamajades ja remonditöökodades. Kaebaja töötas ainult käsielekterkeevitajana. Tunnistaja V. L töötas 1984-1991 aastatel H-is mehhaniseerimisjaoskonnas autoremonditöökojas meistrina. Tunnistaja ütluste kohaselt töötas kaebaja keevitajana L alluvuses. Kuna kaebaja töö organiseerimine käis läbi tunnistaja, teadis ta täpselt ütlusi anda selle kohta, millised olid kaebaja tööülesanded. Kaebaja põhiliseks tööks oli elektrikeevitus, mida tehti käsitsi. Mehhanismid olid suured ning muu keevitusega ei oleks võimalik olnud neid remontida. Kaebaja kasutas kaitsevahenditena kilpi silmade kaitsmiseks ning tulekindlat tööriietust. Kaebajale oli ette nähtud tervistkahjustava töö eest piim. Tunnistaja V. B töötas H-is alates
13. aastast. Tunnistaja oli kaebajale tööandja, kes andis tööd ning jälgis töö tegemist. Tunnistaja ütluste kohaselt A töötas H-is keevitajana. Ta keevitas käsitsi ekskavaatoreid, buldoosereid ja teisi raskeid mehhanisme. Taotletaval perioodil ei olnud muid keevitusi peale käsielekterkeevituse. Kaebaja kasutas kaitsevahenditena maski ja presentülikonda. Tunnistaja ütluste kohaselt peeti keevitaja tööd tervistkahjustavaks, kuna kiirgus oli suur, mistõttu anti lõuna ajal pool liitrit piima. Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti Pärnu büroo esindaja ei vaielnud kaebaja avalduse rahuldamise vastu ning leidis, et esitatud tõendite alusel saab lugeda tõendatuks kaebaja töötamine H-is käsielekterkeevitajana ajavahemikus 24.05.1984 kuni 02.01.1991, mis on piisav staaž soodustingimustel pensioni saamiseks. 4 3-10-1213 Tulenevalt eelpool tuvastatud asjaoludest on kaebus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kaebaja on esitanud taotluse kohtukulude väljamõistmiseks summas 4800.- krooni Lõuna Pensioniameti Pärnu büroolt. HKMS § 92 lg 1 kohaselt menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna käesolevas haldusasjas on tegemist tuvastuskaebusega, kaasati Lõuna Pensioniameti Pärnu büroo arvamuse andjaks vastavalt Riigikohtu 03.03.10 kohtumäärusele nr 3-7-1-3-15, kuna Lõuna Pensioniameti Pärnu büroo näol ei ole tegemist poolega, jäävad kohtukulud kaebuse esitaja enda kanda. Samuti esitas kaebaja taotluse riigilõivu tagastamiseks. Kaebaja on tasunud 11.05.2010 kaebuse esitamisel riigilõivu 250.- krooni (A. Rüütli Advokaadibüroo OÜ arveldusarvelt nr 10602002688009 AS SEB Pank on tasutud Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 AS SEB Pank). Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 7 kohaselt pensioniõigusliku staaži tõendamise asja läbivaatamisel riigilõivu ei võeta. Kohus selgitab, et riigilõivuseaduse § 15 lg 1 p 3 alusel tagastatakse tasutud riigilõiv, kui riigilõivu on tasunud isik, kes on vabastatud riigilõivu tasumisest. Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes HKMS § 84 lg 4 p 1 ja riigilõivuseaduse § 15 lg 1 p 3 kuulub kaebuselt tasutud riigilõiv summas 250.- krooni tagastamisele. Riigilõiv tagastada OÜ A Advokaadibüroo, registrikood .. arvelduskontole nr 10602002688009 AS SEB Pank. Annika Vendik Kohtunik 5