3-10-2009/4

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Elle Kask Määruse tegemise aeg ja koht 29.09.2010, Tallinn Haldusasja number 3-10-2009 Haldusasi Eesti Liinilendurite Assotsiatsiooni kaebus Lennuameti 05.07.2010 üldkorraldusliku ettekirjutuse nr 10 ja Lennuameti peadirektori 06.08.2010 otsuse nr 90 tühistamiseks. RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus Eesti Liinilendurite Assotsiatsioonile halduskohtu pädevuse puudumise tõttu HKMS § 11 lg 4 alusel.
2. Kohus selgitab kaebuse esitajale, et tal on õigus pöörduda oma õiguste kaitseks õiguskantsleri poole või järelevalvemenetluse alustamiseks Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi poole, kelle valitsemisalasse Lennuamet kuulub.
3. Edastada käesolev kohtumäärus koos kaebuse materjaliga kaebaja poolele ja teadmiseks Lennuametile. Edasikaebamise kord Käesolevale kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD Kohtule saabus 04.08.2010 Eesti Liinilendurite Assotsiatsiooni (ELA) kaebus Lennuameti 05.07.2010 üldkorraldusliku ettekirjutuse nr 10 tühistamiseks. 06.09.2010 esitas kaebuse esitaja oma kaebusele lisaks kaebuse täienduse, milles taotleb lisaks ka Lennuameti peadirektori 06.08.2010 otsuse nr 90 tühistamist. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 11 lg 1 p 2 kohaselt kontrollib kohus asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamise staadiumis, kas kaebus kuulub halduskohtu pädevusse. Halduskohtu pädevus on seejuures määratletud HKMS §-s 3, mille kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, seadusega sätestatud juhtudel haldustoiminguks loa andmine ning seadusega halduskohtu pädevusse antud muude asjade lahendamine, kusjuures halduskohtu pädevusse ei kuulu nende avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Haldusaktiks, mille peale võib halduskohtusse kaevata või protestida, on HKMS § 4 lõike 1 kohaselt avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku korraldus, käskkiri, otsus, ettekirjutus või muu õigusakt, mis on antud avalik-õiguslikes suhetes üksikjuhtumi reguleerimiseks. Sama sätte lõike 2 kohaselt toiminguks, mille peale võib halduskohtusse kaevata või protestida, on avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku tegevus või tegevusetus või viivitus avalik-õiguslikus suhtes. Haldusaktiks, mille peale võib halduskohtusse kaevata, on HKMS § 4 lg 1 kohaselt avalikõiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku korraldus, käskkiri, otsus, ettekirjutus või muu õigusakt, mis on antud avalik-õiguslikes suhetes üksikjuhtumi reguleerimiseks. Üldaktide puhul selline võimalus puudub, kuna üldaktide õiguspärasust on võimalik kontrollida üksnes põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse korras Riigikohtu poolt. Tänane menetluskord annab halduskohtule pädevuse hinnata ainult üksikaktide õiguspärasust ning üldaktide suhtes on halduskohtul vaid tuvastamis-, mitte aga tühistamispädevus. Kaebuse esitaja möönab oma kaebuses, et ettekirjutus nr 10 on küll vormistatud üldkorraldusliku ettekirjutusena, kuid sellega on reguleeritud lennu- ja tööaja piiranguid ning puhkeaja nõudeid üldisel tasemel ning Lennuametil puudub pädevus eeltoodud haldusaktiga (üldkorraldusliku ettekirjutusega) reguleerida, so sisuliselt on tegemist üldaktiga, mille andmiseks Lennuametil pädevus puudub. Lennundusseaduse § 7 lg 5 kohaselt võib Lennuameti peadirektor lennundustegevuse ohutuse või lennundusjulgestuse tagamiseks teha lennundustegevusega tegelevatele isikutele üldkorralduslikke ettekirjutusi. Kaebuse ja selle täpsustusega esitatud Lennuameti peadirektori 05.07.2010 üldkorralduslikust ettekirjutusest nr 10 ja Lennuameti peadirektori 06.08.2010 otsusest nr 90 nähtub, et 05.07.2010 üldkorralduslik ettekirjutus nr 10 on adresseeritud lennuettevõtjatele, kes käitavad lennukeid ärilises lennutegevuses. Lennuameti peadirektori 06.08.2010 otsusega nr 90 on 05.07.2010 üldkorraldusliku ettekirjutuse adressaati muudetud: lennuettevõtjad, kes taotlevad lennuameti luba täiendavate lennuja tööaja piirangute ning puhkeaja nõuete kohaldamiseks. Kuigi vaidlustatud õigusaktid on vormistatud üldkorraldusliku ettekirjutusena ja otsusena on nad oma olemuselt üldaktid, mis sisaldavad üldkohustuslikke käitumisreegleid – norme, mis loovad õigusi ja kohustusi konkreetselt määratlemata isikute ringile. Eeltoodust tulenevalt ei saa vaidlustatud õigusaktid iseseisvalt rikkuda üksikisiku õigusi. HKMS § 7 võimaldab samas isikul kaebuse kohtusse esitada vaid haldusakti (üksikakti) või toimingu peale ning seega puudub isikul, sh isikute ühendusel, võimalus pöörduda halduskohtu poole kaebusega oma õiguste kaitseks juhul, kui väidetav õiguste rikkumine tuleneb vahetult üldakti vormis vastu võetud õigusaktist. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadustiku § 4 lg 1 kohaselt kontrollib Riigikohus õigustloova akti, selle andmata jätmise või välislepingu Põhiseadusele vastavust põhistatud taotluse, kohtuotsuse või -määruse alusel. Taotluse võivad Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadustiku § 4 lg 2 kohaselt Riigikohtule esitada Vabariigi President, õiguskantsler, kohaliku omavalitsuse volikogu ja Riigikogu. Järelikult ei ole võimalik käesoleval juhul isikul, sh isikute ühendusel ise oma õiguste kaitseks pöörduda kohtusse, kuid neil on võimalik esitada avaldus õiguskantslerile. Kohus selgitab siinkohal, et võimalus pöörduda õiguskantsleri poole ei ole samastatav õigusega pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse. Õiguskantsler saab pöörduda Riigikohtu poole taotlusega tunnistada õigusnorm Põhiseadusega vastuolus olevaks abstraktse normikontrolli raames. 2 Lisaks eelpoolnimetatule on kaebuse esitajal õigus pöörduda ka Lennuameti üle järelevalvet teostava Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poole järelevalvemenetluse algatamiseks. HKMS § 11 lõike 4 kohaselt halduskohus tagastab määrusega kaebuse, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, näidates võimaluse korral määruses, kuhu tuleb pöörduda. Lähtudes eeltoodust tuleb kaebus selle esitajale tagastada ning selgitada, et halduskohtu pädevusse ei kuulu üldaktide õiguspärasuse ega Põhiseadusega vastavuse kontrollimine. Elle Kask Kohtunik 3