Obsah (8)

§ 428§ 430§ 432§ 661§ 168§ 150§ 190§ 174

2-09-64256 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Määruse tegemise aeg ja koht 18. november 2010a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-64256 Tsiviilasi Vello Niilo hagi Silvia Juhan

) §-de 428 lg 1 p 4 ja 430 lg 1 alusel kinnitada käesolev kompromiss ja lõpetada menetlus Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajas Vello Niilo hagis Silvia Juhansoo vastu kaasomandi lõpetamise nõudes ja Silvia Juhansoo vastuhagis Vello Niilo vastu kaasomandi lõpetamise viisi kindlaksmääramise nõudes (tsiviilasi nr 2-09-64256).

1. Lõpetada kaasomand hageja ja kostja kaasomandis olevale kinnistule registriosa numbriga * ja asukohaga Tallinna mnt. 21 Haapsalu ning maksumusega 775.000 (seitsesada seitsekümmend viis tuhat) krooni. Eelnimetatud kinnistu jääb kostja ainuomandisse, kusjuures kostja maksab hagejale välja tema osa rahas, seega kostja hüvitab hagejale 312.362,50 (kolmsada kaksteist tuhat kolmsada kuuskümmend kaks) krooni ja 50 senti, millise summa tasub kostja hageja arveldusarvele nr * * * (* * *) hiljemalt
2. detsembril 2010.a. Käesolevas punktis nimetatud summa tasumisega viivitamise korral tasub kostja hagejale viivist 0,05 % päevas tasumisega viivitatud summalt.
3. Kostja kinnitab, et hageja on AÕS § 72 lg 4, § 75 alusel kostjale hüvitanud kõik käesoleva kompromissi p.2 nimetatud kinnistu säilitamise, alahoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud vajalikud kulutused (s.h. ka maksud ja avalik-õiguslikud koormatised) vastavalt temale kuuluva osa suurusele (s.o. 7/16 mõttelist osa kinnistust) kokku summas 26.700 (kakskümmend kuus tuhat seitsesada) krooni. Kostja kinnitab, et temal puuduvad täiendavad nõuded hageja vastu seoses eelnimetatud kinnistuga. Hageja kinnitab, et ei ole kinnistu valdust kolmandatele isikutele üle andnud kasutuslepingute alusel. Kinnistu valdus loetakse hageja poolt kostjale üleantuks käesoleva kompromissi kinnitamisega kohtumäärusega.
4. Hageja ja kostja on käesoleva kompromissi p.2 nimetatud kinnistu kinnisomandi üleandmises kokku leppinud. Hageja ja kostja avaldavad soovi vastava õigusmuudatuse kinnistusraamatusse sissekandmiseks. Hageja ja kostja taotlevad kustutada kinnistusregistri registriosa nr * teisest (II) jaost kinnistu kaasomanik: Vello Niilo (isikukood *) – 7/16 kaasomandist; ning taotlevad kanda kinnistusregistri registriossa nr * teise (II) jakku kinnistu ainuomanikuna Silvia Juhansoo (isikukood *).
5. Kinnistu omaniku kohta kande tegemise eest tasumisele kuuluva riigilõivu summas 820 krooni tasub kostja. 3
6. Käesoleva tsiviilasja kohtukuludest hüvitab kostja hagejale 10.000 (kümme tuhat) krooni, millise summa tasub kostja hageja arveldusarvele hiljemalt
7. juunil 2011.a. Ülejäänud kohtukulud jäävad poolte endi kanda.
8. Kompromiss on koostatud kolmes eksemplaris, millest üks jääb hagejale, teine kostjale ja kolmas esitatakse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale.
9. Pooled taotlevad kohtumääruse saatmist kinnistusosakonnale. Kohtu seisukoht Kohus, olles tutvunud tsiviilasja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada.

§ 428

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt

§ 430

lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine - seega kuulub see kinnitamisele selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada.

§ 430

lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

§ 432

ning 433 sätestavad, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse. Maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale, millega kohus ei lõpeta asja menetlust seetõttu, et ei võta vastu hagist loobumist või ei kinnita kompromissi, võib esitada määruskaebuse. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata. 4

§ 661

lg 4 kohaselt poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Poolte kokkulepe määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamiseks kolme päevani, vastab seadusele. TsÜS § 68 lg 5 järgi kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. AÕS § 62 1 lg 2 kohaselt jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluva kohtulahendi, muu hulgas hagi tagamise määruse alusel tehakse kinnistusraamatu kanne kandeavalduse ja kohtulahendi ärakirja alusel, kui seadusest ei tulene teisiti. Eeltoodu alusel tuleb käesolev kohtumäärus saata Pärnu Maakohtu kinnistusosakonnale kannete tegemiseks kinnistusraamatusse, peale seda kui on tasutud riigilõiv omaniku kande tegemise eest. Riigilõivuseaduse § 25 lg 1 p 2 kohaselt riigilõivu ei võeta kohtuotsuse või -määruse või kohtutäituri avalduse alusel kande tegemise eest, välja arvatud omaniku kohta kande tegemise eest. Eeltoodust tuleneb, et kostja-vastuhagejal tuleb tasuda riigilõivu vastavalt Riigilõivuseaduse 5. peatüki 3. jao 5. jaotise sätetest lähtuvalt. Poolte hinnangul on kinnistu väärtuseks 775 000 krooni. Menetluskulud Vastavalt

§ 168lg.

3 kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohtule esitatud kompromisslepingu p. 6 kohaselt hüvitab kostja-vastuhageja hagejale-vastukostjale 10 000 krooni, ülejäänud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Eeltoodu alusel jagab kohus menetluskulud vastavalt poolte sõlmitud kompromissile. Vastavalt

§ 150

lg 2 p 1 pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja-vastukostja Vello Niilo pidi kokku tasuma riigilõivu summas 45 000 krooni. Vastavalt Pärnu Maakohtu 08.02.2010. kohtumäärusele on V. Niilo tasunud riigilõivu summas 22 500 krooni osade kaupa. Riigilõivu summas 22 500 krooni pidi V. Niilo tasuma 6 kuu jooksul alates kohtulahendi jõustumisest käesolevas tsiviilasjas. Kohus, juhindudes

§ 150

lg 2 p 1 ja

§ 190

lg 7, mille kohaselt käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest, vabastab Vello Niilo 22 500 kroonise riigilõivu tasumisest, mis tal tulnuks tasuda peale lahendi jõustumist. Kohus teeb selle kohta eraldi kohtumääruse. Kostja-vastuhageja Silvia Juhansoo on tasunud riigilõivu vastuhagilt summas 7500 krooni 28.06.2010. Riigilõiv on tasutud Rahandusministeeriumi arvele nr 221023778606, viitenumber 2900072369. 18.11.2010. esitas S. Juhansoo kohtule taotluse tagastada talle ½ tasutud riigilõivust, kuna pooled on menetluses sõlminud kompromissi. Juhindudes

§ 150lg 2 p 1 tuleb kostja-vastuhageja S.

Juhansoole tagastada ½ tema poolt tasutud riigilõivust so 3750 krooni. Riigilõiv tuleb kohtute Raamatupidamiskeskusel kanda Silvia Juhansoo arvele nr *. Riigilõivu tagastamise osas määruskaebust esitada ei saa.

§ 174

1 lg 1 ja 4 järgi asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus 5 menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud juhul ei või menetlusosaline nõuda kulude hüvitamist käesoleva seadustiku § 174 lõigetes 1–3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui kohtulahend, milles menetluskulud kindlaks määrati või kindlaks määrata tuli, tühistatakse või tagaseljaotsuse puhul asja menetlus taastatakse. Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 6