Tsiviilasi nr: 2-09-47763 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-09-47763 Määruse tegemise aeg ja koht 20.10.2010, Tallinn Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Kaupo Paal, Malle Seppik Ko

§ 429

lg-le 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. Apellatsioonimenetluses hagist loobumise vastuvõtmisel tühistab ringkonnakohus määrusega esimese astme kohtu otsuse ja lõpetab asja menetluse (

§ 645

). Pooled on teadlikud

§ 432nimetatud menetluse lõpetamise tagajärgedest.

Kooskõlas

§ 431lg-ga 2 tuleb tühistada Harju Maakohtu 30.06.2010 otsus.

6.

§ 150

lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Kostja eest tasus K. K. 30.07.2010 Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011, viitenumber 2900072686 AS-is SEB Pank apellatsioonkaebuselt riigilõivu 1600 krooni. Ringkonnakohus leiab, et kostjale tuleb

§ 150lg 2 p 2 ja lg 4 alusel tagastada riigilõiv 800 krooni.

7.

§ 168

lg-st 4 tulenevalt jäävad kostja Harju Maakohtus ja Tallinna Ringkonnakohtus kantud menetluskulud hageja kanda. 8.

§ 174

¹ lg 1 sätestab, et asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks.

§ 150

lg 5 järgi hageja hagist loobumine ei piira kostja õigust nõuda hagejalt tema menetluskulude, muu hulgas tasutud riigilõivu tervikuna väljamõistmist käesoleva seadustiku § 168 lg-s 4 sätestatud korras. Nimetatud sätte kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivust 800 krooni kuulub kostjale

§ 150

lg 2 p 2 alusel tagastamisele, siis hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista ülejäänud osa apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivust ehk 800 krooni.

1. Maakohus määras 30.10.2009 määrusega kostjale esindaja riigi kulul kohustusega osamaksetena täielikult hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Maakohus määras 30.06.2010 määrusega käesolevas tsiviilasjas kostjale riigi õigusabi korras määratud esindaja töötasuks 2520 krooni ja kohustas kostjat hüvitama osamaksetena täielikult riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud järgmiselt – tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele igakuiselt 500 krooni
2. kuupäevaks alates 26.07.2010 ja viimane osamakse 520 krooni 26.11.
3. Harju Maakohtu 30.06.2010 määrusest tulenevalt tuleb kostjal käesoleva seisuga tasuda 26.10.2010 ja 26.11.2010 osamaksed summas 1020 krooni. Ringkonnakohus leiab, et kostjal tuleb nimetatud kaks osamakset määratud korra järgi tasuda. Kuna

§ 168lg 4 alusel kannab hageja hagist loobumise korral kostja menetluskulud, siis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista 2520 krooni. 3

§ 179

lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega.

§ 190

lg 5 kohaselt, kui kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Menetluskulud, mille tasumisest kostja on vabastatud või mida kostja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral hagejalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldamata jäetud osaga, sõltumata sellest, kas ka hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Kostja esindaja esitas 15.10.2010 ringkonnakohtule taotluse, milles palus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaks määrata. Taotluse kohaselt osutas esindaja kostjale õigusabi kokku 9 pooltundi (maakohtu 30.06.2010 otsuse läbitöötamine, apellatsioonkaebuse koostamine, vastustaja vastuse läbitöötamine, ettevalmistus kohtuistungiks, osalemine kohtuistungil), mille eest on kokku ettenähtud tasu 2250 krooni (9x250). Koos käibemaksuga palus esindaja hüvitada 2700 krooni. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg 6 kohaselt määratakse riigi õigusabi tasu suurus ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus kindlaks RÕS § 21 lg-s 3 nimetatud tasude ja kulude korra alusel, mis kehtis tasu maksmise või kulu hüvitamise aluseks oleva toimingu tegemise ajal, kui advokatuuri juhatus ei ole kehtestanud teisiti. Apellatsiooniastmes on riigi õigusabi osutatud peale 01.07.2010. Ringkonnakohus leiab, et taotlus tuleb rahuldada ning riigi õigusabi tasu RÕS § 23 lg 1 ja alates 01.07.2010 kehtiva „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (edaspidi kord) punkti 1 alusel kindlaks määrata. Taotluses märgitud ajakulu 9 pooltundi apellatsioonimenetluses teostatud toimingute kohta on korra punktide 37 ja 38 mõttes põhjendatud. Hagejalt tuleb riigi tuludesse välja mõista 2700 krooni. Vastav rahaline kohustus tuleb hagejal täita 15 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest alates. Ulvi Loonurm Kaupo Paal Malle Seppik 4