Tsiviilasi nr: 2-09-24171 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Kaupo Paal, Mart Reino Otsuse tegemise aeg ja koht 14.10.2010.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-09-24171 Tsiviilasi J. S. hagi J. S. vastu kostja ülalpidamiskohustusest vabastamiseks, laste ülalpidamiseks väljamõistetud elatise vähendamiseks ja elatisevõla kustutamiseks ning J. S. vastuhagi laste ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suurendamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 20.04.2010.a otsus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 70 200 krooni Kaebuse esitaja ja kaebuse liik J. S.´i ja J. S. apellatsioonkaebused Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja ja vastukostja (apellatsioonimenetluses apellant ja vastustaja): J. S. (isikukood: XXXXXXXXXXX, elukoht: XXXXXXX, aadress: XXXXXXX XX-X XXXXXXX XXXXX); Kostja ja vastuhageja (apellatsioonimenetluses apellant ja vastustaja): J. S. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht: XXXXXXX, aadress: XXXXXXXX XX-XX XXXXX XXXXXXX), tehinguline esindaja Jüri Asari Kohtuistungi toimumise aeg 24.09.2010 Istungil osalenud isikud J. S., J. S. ja tema esindaja Jüri Asari RESOLUTSIOON: 1. Harju Maakohtu 20.04.2010.a otsus tühistada. 2. Saata tsiviilasi nii hagi kui ka vastuhagi osas, välja arvatud osas, milles maakohus hagi rahuldas ja vabastas hageja alates 01.01.2009.a kostja ülalpidamiskohustusest, uueks arutamiseks Harju Maakohtule. 3. Apellatsioonkaebused rahuldada osaliselt. 1
(7)Tsiviilasi nr: 2-09-24171
- Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
- 25.05.2009 esitas hageja Harju Maakohtule hagi, milles palus vabastada end kostja ülalpidamiskohustusest alates 2009.a jaanuarist, vähendada Harju Maakohtu 06.11.2007 otsusega tsiviilasjas nr 2-07-5869 laste ülalpidamiseks väljamõistetud elatist ja mõista hagejalt välja lapse T. S. (sündinud XX.XX.XXXX) ülalpidamiseks 1700 krooni kuus ja lapse A. S. (sündinud XX.XX.XXXX) ülalpidamiseks 1300 krooni kuus ning vabastada hageja 2009.a septembrist kuni sama aasta detsembrini tekkinud elatisevõla suuruses 7200 krooni tasumisest. Hagiavalduse kohaselt ei võimalda hageja materiaalne olukord tasuda poolte ühiste laste ülalpidamiseks maakohtu 06.11.2007 otsusega väljamõistetud elatist. Hagejaga lõpetati 17.05.2009 tööleping seoses AS B. likvideerimisega ja hageja võeti töötuna arvele 18.05.
- 02.10.2009 sündis hageja uuest kooselust tütar A. S. ja alates 27.01.2010 on hageja lapsehoolduspuhkusel. Hageja pere sissetulek on 14 586 krooni kuus, mille moodustavad vanemahüvitis 7886 krooni, elukaaslase töötasu 6400 krooni ja lapsetoetus 300 krooni. Hageja perekonna igakuised kohustuslikud väljamaksed moodustavad 8050 krooni, millele lisanduvad hageja võlakohustused keskmiselt 1700,40 krooni kuus. Pärast kohustuslike väljamaksete tegemist jääb hageja perekonnale 4835 kuni 5000 krooni, millest lapse ülalpidamisele kulub 2475 krooni, hageja kuludeks 1770 krooni ja elukaaslase kuludeks 1870 krooni. Kuna hageja perekonna sissetulekust ei piisa igakuisteks vajalikeks kulutusteks, aitavad hagejat elukaaslase sugulased. Samuti müüs hageja oma auto ja pani müüki korteri. Hagejale teadaolevalt töötab kostja alates 2009.a jaanuarist, mistõttu tuleb kostja ülalpidamine lõpetada alates 2009.a jaanuarist. Kostja vastuväited
- Kostja ei tunnistanud hagi. Maakohtu otsusega väljamõistetud elatis ei kata enam laste tegelikke ülalpidamis- ja koolituskulusid. Poolte vanem tütar käib teises klassis, tantsib laste tantsuklubis R., mille õppemaks on 200 krooni kuus, millele lisanduvad kulutused riietele ja jalatsitele ning käib trennis Spordiklubis M., kus kuumaks on 500 krooni, millele lisanduvad võistluskulud (2008/2009.a – 1500 krooni) ja laagrikulud (2008/2009.a – 2400 krooni). Poolte noorem tütar hakkab sel sügisel käima lasteaias, mille kuutasu on 348 krooni, millele lisandub toiduraha 24 krooni päevas. Mõlemad lapsed vajavad ortopeedilisi jalanõusid. Kostja töötab OÜ-s K. töötasuga 8900 krooni kuus. Ajavahemikul 22.01.2009 kuni 04.04.2009 töötas kostja osalise tööajaga ja alates 07.12.2009 vähendatakse kostja töötasu 40% võrra ning töötasu on seejärel 5340 krooni kuus. Kostja tasub igakuiselt krediidiasutustele 3600 krooni ja kindlustusmakseid 1626,90 krooni. Hageja töötus ei anna alust tasuda lastele elatist ebapiisavalt. Hageja on tööealine mees, kellel on võimalus leida uus töö. Hageja igakuised 2
(7)Tsiviilasi nr: 2-09-24171 kulutused tõendavad, et hageja varaline seisund ei ole halb. Kostja arvates töötab hageja mitteametlikult. Hagejale kuulub kaks korteriomandit, millest ühte ta üürib välja. Kui kostja ülalpidamine tuleb lõpetada, palub kostja seda teha alates kohtuotsuse tegemisest. Vastuhagi
- 15.10.2009 esitas kostja vastuhagi, milles palus suurendada Harju Maakohtu 06.11.2007 otsusega väljamõistetud elatist ja mõista hagejalt alates vastuhagi esitamisest kuni laste täisealiseks saamiseni välja elatis lapse T. S. (sündinud XX.XX.XXXX) ülalpidamiseks 4942,85 krooni ja tütre A. S. (sündinud XX.XX.XXXX) ülalpidamiseks 4329,38 krooni kuus. Vanema lapse ülalpidamisele kulub keskmiselt 8170 krooni kuus, millest toidule 1500 krooni, kommunaalmaksetele 700 krooni, riietele ja jalatsitele 1000 krooni, koolile 375 krooni, ujumisele 750 krooni, tantsimisele 285 krooni, sõidupiletile 100 krooni, apteegikaupadele 50 krooni, eluasemelaenule 1300 krooni, kütuse- ja autokuludele 600 krooni, magnetkaardile 400 krooni, telefonile 150 krooni, hügieenitarvetele 200 krooni, voodipesule 30 krooni, mänguasjadele, sünnipäevadele, ajakirjadele, koolitarvetele 600 krooni, puhkusele ja meelelahutusele 130 krooni. Noorema lapse ülalpidamisele kulub keskmiselt 7156 krooni kuus, millest toidule 1500 krooni, kommunaalmaksetele 700 krooni, riietele ja jalatsitele 600 krooni, lasteaiale 996 krooni, ravimitele 50 krooni, eluasemelaenule 1300 krooni, kütuse- ja autokuludele 600 krooni, magnetkaardile 400 krooni, telefonile 150 krooni, hügieenitarvetele 350 krooni, voodipesule 30 krooni, mänguasjadele, sünnipäevadele, ajakirjadele, koolitarvetele 350 krooni, puhkusele ja meelelahutusele 130 krooni. Kostja viib pidevalt lapsi autoga lasteaeda ja trenni. Kostjal on tervisliku seisundi tõttu töö tegemine takistatud (I köide lk 72). Vastuväited vastuhagile
- Hageja ei ole suuteline tasuma kostja poolt nõutavat elatist. Kostja arvestus lastele tehtavate kulutuste kohta on ülepaisutatud. 3-aastasel lapsel ei saa olla 150 krooni eest kulutusi koolitarvetele ja telefonikõnedele, samuti on 3000 krooni toidule liialdatud. Laste kuludena ei saa arvestada eluasemelaenu ja krediitkaardi makseid. Lastele hädavajalike asjade ostmine peaks sõltuma vanemate varalisest seisundist. Kostja sissetulekuks ei ole ainult töötasu, vaid ka lisatasud, peretoetused ja elatis ehk kokku keskmiselt 16 600 krooni kuus. Samas on hageja sissetulek 6800-7000 krooni. Hageja sai pärandiks korteri, kuhu ta kolib perega 2010.a jaanuaris. Hageja on korteriomandi asukohaga Tallinnas XXXXXXX XX-XX kaasomanik. Nimetatud korteriomand on koormatud hüpoteegiga ning selle müügi korral läheb raha pangalaenu katteks, mistõttu korteri müük ei lahenda hageja rahalisi probleeme. Kui hagejalt mõistetakse poolte ühiste laste ülalpidamiseks välja elatis 2500 krooni kuus kummalegi lapsele, jääb hageja teine laps varaliselt vähem kindlustatuks. Esimese astme kohtu otsus
- Harju Maakohus tegi 20.04.2010 otsuse, millega rahuldas hagi osaliselt ja lõpetas kostja ülalpidamiskohustuse alates 01.01.
- Ülejäänud osas jättis maakohus hagi ja vastuhagi rahuldamata. Kohus jättis poolte menetluskulud poolte endi kanda. Maakohtule esitatud tõenditega leidis tõendamist, et hagejaga lõpetati tööleping 17.05.2009 seoses äriühingu likvideerimisega ja ta võeti 18.05.2009 töötuna arvele. Hageja perre sündis XX.XX.XXXX tütar A. S. ja hagejale on perioodil 27.01.2010 kuni 06.04.2011 määratud vanemahüvitis 9608 krooni kuus (millest on maha arvestatud tulumaks). Hagejal on laenu 3
(7)Tsiviilasi nr: 2-09-24171 tagastamise kohustus kuni 15.06.
- Hagejale kuulub kaasomandina korteriomand Tallinnas XXXXXXX XX-XX ja korteriomand Tallinnas XXXXXXX XXX XXX-XX. Igakuised kulutused on 1770 krooni (I köide lk 22-34). Kostja töötab OÜ-s K. töötasuga 8900 krooni kuus (bruto), kuni 14.03.2010 on kostja töötasu vähendatud 5340 kroonini kuus (bruto). Kostja saab igakuiselt peretoetust 600 krooni. Kostja tasub intressimakseid orienteeruvalt 2200 krooni kuus, kindlustusmakseid 1626,90 krooni kuus ja püsimaksega krediitkaardimakseid 1042 krooni kuus. Kostja on tasunud lapse treeningukulude eest perioodil 2008.a september kuni 2009.a mai 4050 krooni, perioodil 2009.a september kuni 2009.a detsember 2000 krooni, võistluskulude eest sel õppeaastal 1500 krooni ning suvise treeninglaagri eest 2400 krooni. Samuti on kostja tasunud lapse tantsuklubi õppemaksu 200 krooni kuus alates 01.10.2008 ja 07.09.2009 seisuga on tasutud 1900 krooni. Tõendatud on, et mõlemad lapsed vajavad tallatugesid, ühe paari ortopeediliste jalanõude eest on tasutud 690 krooni. Poolte teine laps on kantud lasteaia nimekirja alates 01.09.
- Lasteaia tasu koosneb toidurahast 24 krooni päev ning kohatasust 348 krooni kuus. Esitatud arvetega on tõendatud kommunaalkulude suurus ja maksmine ning vajalike kaupade ja toiduainete ostmine. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla väljavõttega kostja haigusloost on tõendatud, et kostja terviseprobleemid takistavad tal töö tegemist. Hageja ei ole tõendanud, et kostja igakuine keskmine sissetulek on 16 600 krooni. Maakohtu hinnangul ei ole laste kulutused ülepaisutatud ega ebamõistlikud. Mõlema lapse kulutused on suurenenud alates 2007.a novembrist vanema lapse kooli minekuga ning huvialadega tegelemisega seoses ja noorema lapse lasteaeda minekuga seoses. Vanemal lapsel kulub kõige enam tantsutreeningule ning võistlustel ja laagrites osalemisele. Laste toidule kulub igapäevaselt kodus, koolis ja lasteaias. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajadustele tagaks ka laste vajaduste rahuldamise, kuid see ei tähenda, et elatise suuruse määramisel ei tuleks arvestada elatist maksma kohustatud vanema objektiivset varalist seisu. Hagejal on lisaks korteriomandile, kus ta perega elab, veel teine korteriomand. Hageja ei ole kohtule avaldanud oma praeguse abikaasa varalist seisu, kes samuti on kohustatud kandma oma lapse ülalpidamiskulusid. Hageja peres on kaks täisealist tervet töövõimelist perekonnaliiget ja üks pooleaastane laps. Mõlemal vanemal on võimalus kas töötada või olla lapsehoolduspuhkusel ja seega saada sissetulekut. Poolte lapsed elavad kostja juures, kostja on pere ainus täisealine pereliige, kes terviseprobleemidele vaatamata töötab, kindlustades lastele mõistliku ülalpidamise, kodu ning korrapärase ja eakohase elukorralduse. Kostjal on maakohtu hinnangul oluliselt suurem koormus ja hoolsus laste kasvatamisel (arvestades mh laste iga) kui lahus elaval vanemal. Hageja pole tõendanud, et ta osaleb poolte ühiste laste kasvatamises, sest lapse kasvatamise kohustuse täitmine ei tähenda üksnes elatise maksmist. Elatusraha suuruse määramisel tuleb arvestada ka asjaolu, et kohtuotsuse alusel lapsele elatist saav vanem peab tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 järgi tasuma saadud elatiselt ka tulumaksu. Seega saab kostja ühe lapse ülalpidamiseks kulutada tegelikult 2065 krooni. Maakohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et kostja töötab OÜ-s K. 2009.a jaanuarist, mistõttu tuleb kostja ülalpidamiskohustus lõpetada alates 01.01.
- Maakohus leidis, et elatisevõla kustutamine ei ole põhjendatud. 4
(7)Tsiviilasi nr: 2-09-24171 Apellatsioonkaebus
- Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osaliselt ja teha uus otsus, millega vähendada väljamõistetud elatist ja mõista hagejalt välja lapse T. S. (sündinud XX.XX.XXXX) ülalpidamiseks 1700 krooni kuus ja lapse A. S. (sündinud XX.XX.XXXX) ülalpidamiseks 1300 krooni kuus ning vabastada hageja elatisevõla 7200 krooni tasumisest 2009.a septembri kuni detsembri eest. Maakohus jättis arvestamata, et poolte varaline seisund on võrreldes maakohtu 06.11.2007 otsusega muutunud ning seda just halvenemise poole. Hageja ülalpidamisel on kolm alaealist last. Hageja sissetulek on 7886 krooni kuus, samas on kostja sissetulek 9500 krooni kuus. Kohus ei arvestanud, et ühe korteriomandi sai hageja päranduseks, teine korteriomand on koormatud hüpoteegiga ja on müügis. Hageja varaline seisund ei võimalda oma uuest kooselust sündinud last poolte ühiste lastega võrreldes võrdväärselt ülal pidada. Vastuapellatsioonkaebus
- Maakohtu otsuse peale esitas kostja vastuapellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada vastuhagi rahuldamata jäetud osas. Kostja leiab, et maakohus jättis vaatamata tuvastatud asjaoludele ja otsuses selgelt väljendatud seisukohtadele põhjendamatult ja alusetult vastuhagi rahuldamata. Hageja ei ole teinud kõike endast olenevat laste ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks, samuti ei lähtunud kohus laste põhjendatud vajadustest. Otsusest ei nähtu, et hageja pole võimeline tasuma elatist kostja nõutud ulatuses või on suuteline tasuma vaid 2500 krooni kuus kummalegi lapsele. Vastustaja seisukoht
- Pooled vaidlesid vastaspoole kaebustele vastu ja palusid jätta need rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
- Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus tuleb olulise menetlusnormi rikkumise tõttu tühistada apellatsioonkaebuse põhjendustest hoolimata. Maakohus ei ole otsust olulises ulatuses põhjendanud ega hagi ning vastuhagi rahuldamise eelduseks olevaid asjaolusid tuvastanud ega vajalikke asjaolusid väljaselgitanud. Seetõttu ei ole võimalik vastavaid puudusi kõrvaldada ka apellatsioonimenetluses ning asi tuleb uueks läbivaatamiseks saata Harju Maakohtule. Maakohus otsustas rahuldada hagi osaliselt ja lõpetada J. S.´i suhtes kehtinud J. S. ülalpidamiskohustus alates 01.01.2009.a. Selles osas ei ole Harju Maakohtu 20.04.2010.a otsuse peale apellatsioonkaebust esitatud. TsMS § 656 lg-st 4 tulenevalt leiab ringkonnakohus, et selles osas on maakohtu otsus jõustunud ja selles osas ei ole asja uueks arutamiseks saatmine põhjendatud.
- Hagi ja vastuhagi lahendamise puhul on oluline see, et Harju Maakohus tegi tsiviilasjas nr 2-07-5869 06.11.2007.a otsuse, millega mõistis hagejalt kostja kasuks välja hageja ja kostja ühiste laste ülalpidamiseks elatise. Selleks, et elatist kas suurendada või vähendada tulnuks käesolevat tsiviilasja lahendanud maakohtul tuvastada, kas ja millised elatise suurust mõjutavad asjaolud on peale kohtuotsuse tegemist muutunud. Samuti oleks olnud oluline tuvastada, millisest konkreetsest ajahetkest elatise suurust mõjutanud asjaolud on muutunud. Seda maakohus teinud ei ole. 5
(7)Tsiviilasi nr: 2-09-24171
- Maakohus ei ole seadusele vastavalt tuvastanud hageja ja kostja ühiste laste vajadusi. Maakohus piirdus suuresti kostja poolt kohtule esitatud väidete ülesloetlemisega ning tõdes, et refereeritud kulutused on mõistlikud. Samas tuleb kohtuotsuses esitada ka motiivid, millest lähtuvalt kohus konkreetse järelduseni jõuab. Seejuures ei ole määrav, kas laste suhtes konkreetseid kulutusi ka tehakse või mitte. Määrav on see, kas mingid konkreetsed kulutused on lastele vajalikud, sest laste vajadused võivad olla ka suuremad, kui see, mida näiteks laste ema lastele võimaldada saab. Vajaduste tuvastamisel tuleb muuhulgas hinnata, kas konkreetseid vajadusi saab pidada põhjendatuks ka olukorras kus üks vanematest on töötu ning teine vanem töötab vähendatud palgaga. Seega tuleb menetlusosalistel kohtule esitada väited, mille alusel saab kohus tuvastada laste objektiivselt põhjendatud vajadused. Juhul, kui vastaspool vaidleb vajadustele vastu, nagu see antud juhul oli, tuleb kohtul hinnata igat kuluartiklit eraldi. Vajadusel tuleb menetlusosalisel vajadusi ka tõendada. Juhul, kui menetlusosaline ei esita kohtule hagi rahuldamise eelduseks olevaid asjaolusid või kui asjaolud on tõendamata, tuleb maakohtul selgitada menetlusosalisele tõendamisele kuuluvaid asjaolusid ning vajadusel teha ettepanek täiendavate tõendite esitamiseks. Kohtupoolse selgitamiskohustuse rikkumine võib kujutada endast olulist menetlusnormi rikkumist.
- Kohus ei ole muuhulgas motiveerinud seda, millised vajadused tulenevad sellest, et kumbki poolte alanejatest vajab tallatugesid ning ühtede tallatugede ostmiseks on kulutatud 690 krooni. Sellisest refereeringust ei saa teha järeldust poolte ühiste alanejate igakuiste vajaduste osas.
- Maakohus leidis Põhja- Eesti Regionaalhaigla haigusloo väljavõtte alusel (vt t I kd lk 72), et kostjal on terviseprobleemid, mis takistavad töö tegemist. Viidatud tõendist nähtub, et kostja lahkus 10.07.2009.a haiglast rahuldavas seisundis, subjektiivseid kaebusi tal ei esine ning ravimeid ei vaja. Viiteid sellele, et kostja peaks oma elutegevuse käigus järgima mingeid piiranguid ei see ega ka ükski muu toimikus olev dokument ei sisalda. Nendel põhjustel leiab ringkonnakohus, et sellist järeldust, et kostja tervis on halb ja see takistab tal töö tegemist, toimikumaterjalide pinnalt teha ei saa.
- Maakohus ei ole hinnanud, kas krediitkaardimaksete ja eluasemelaenumaksete laste kulutuste hulka arvamine on põhjendatud ja kui on, siis millises määras tuleks seda teha.
- Maakohus ei tuvastanud, kas hageja kõige noorem laps jääks lubamatult halvemasse olukorda, kui varem välja mõistetud elatis jääks muutmata või kui elatist suurendataks. Selleks tulnuks maakohtul tuvastada, millised on hageja majanduslikud võimalused, millised on hageja noorima lapse vajadused ning millised on muud hageja kulutused ja kohustused, mida tuleb elatise määramisel arvesse võtta. Kuigi hagejale kuulub kaks korteriomandit, on üks nendest omandatud võõrfinantseerimise abil ning on seetõttu koormatud asjaõigusliku tagatisega, mistõttu juhul, kui maakohus leidis, et hagejale kuuluvaid korteriomandeid tuleb hageja varalise seisundi hindamisel arvesse võtta, tulnuks välja selgitada laenulepingust tulenevad kohustused ning hagejale kuuluva vara väärtus või see, kuidas ja millises suuruses saaks hageja korteriomanditelt/ korteriomandilt tulu teenida. Eespool toodud puuduste tõttu tuleb tsiviilasi saata vaidlustatud osas uueks arutamiseks Harju Maakohtule.
- Asja uue arutamise käigus tuleb maakohtul tuvastada, kas elatise väljamõistmise ajaga võrreldes on elatise suurust mõjutavad asjaolud oluliselt muutunud. Selleks tuleb tuvastada eelkõige poolte ühiste alanejate vajadused ja hageja ja kostja majanduslik võimekus, sh nende 6
(7)Tsiviilasi nr: 2-09-24171 varaline seis. Hinnata tuleb, kas hageja ja kostja alanejate osas elatisnõude lahendamist mõjutab see, et hagejal on veel kolmas laps, st kas ja mis määral mõjutab hageja noorima lapse ülalpidamine ning tema vajaduste rahuldamine hageja ja kostja ühiste alanejate jaoks välja mõistetava elatise suurust, mis hagejalt välja mõistetakse. Asja uue läbivaatamise käigus tuleb maakohtul täita kohtul lasuvat selgitamiskohustust ning selgitada ka välja asja lahendamiseks vajalikud asjaolud. 17. Menetluskulude jaotus kuulub otsustamisele vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele. Ulvi Loonurm Kaupo Paal Mart Reino 7
(7)