KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-09-62868 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Reet Allikvere, liikmed Ülle Jänes ja Iko Nõmm Otsuse tegemise aeg ja koht 08.10.20

§ 142

lg 1 järgi õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest.

§ 147

lg 1 esimese lause kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tele2 Eesti AS ja kostja vahel on 10.10.2003 sõlmitud liitumisleping ja järelmaksuleping. 24.06.2004 on Tele2 Eesti AS teatanud kostjale lepingu ülesütlemisest, kui kostja 25 päeva jooksul võlga ei tasu. Kostja võlga ei tasunud, mistõttu loeti lepingud ülesöelduks 20.07.2004. Riigikohus lahendis nr.3-2-1-95-08 on väljendanud seisukoha, et lepingu ülesütlemisega sissenõutavaks muutunud nõuete korral algab aegumistähtaeg

§ 147

lg 1 järgi nõude sissenõutavaks muutumisega, kusjuures aegumistähtaeg on

§ 146

lg 1 järgi kolm aastat.

§ 147

lg 2 järgi nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Sellest tulenevalt hageja nõue kostja vastu muutus sissenõutavaks 21.07.2004 ja aegumistähtaeg algab

§ 147

lg 1 järgi nõude sissenõutavaks muutumisega, kusjuures aegumistähtaeg

§ 146lg 1 järgi on kolm aastat.

Seega algas aegumistähtaeg 22.07.2004 ja lõppes 22.07.2007. Hageja on avalduse esitanud 27.12.2007, seega oli hageja nõue aegunud. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus OÜ Aktiva Finants palub tühistada maakohtu otsuse ning teha asjas esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus, millega rahuldada OÜ Aktiva Finants nõue põhivõla summas 2190,03 krooni ja viiviste nõudes summas 2190,03 krooni ning jätta menetluskulud kostja kanda. Kohus on kohaldanud valesti nii

aegumise sätteid kui ka kohtuotsuses viidatud Riigikohtu lahendit. Käesolevas vaidluses tuleneb hageja nõue vastustaja ja Tele2 Eesti AS-i vahel sõlmitud liitumislepingust ja järelmaksulepingust. Seega on käesoleva vaidluse lahendamisel vajadus analüüsida nii liitumislepingust tulenevate nõuete kui ka järelmaksulepingust nii enne lepingu ülesütlemist kui ka ülesütlemisega sissenõutavaks muutunud nõudeid. Kostjal on tasumata liitumislepingu alusel osutatud telefoniteenuse eest kokku summas 1893,06 krooni. Järelmaksulepingu alusel on kostjal tekkinud kohustus enne lepingu ülesütlemist summas 2

§ 147lg-t 1 ja 3 teist lauset.

Seega algas liitumislepingu alusel osutatud telefoniteenuse kostjale esitatud arvete summas 1893,06 krooni aegumistähtaeg 01.01.2005 kell 00:00 ning nõue oleks aegunud 31.12.2007 kell 24:00. Kuna hageja esitas hagiavalduse kohtule 27.12.2007, siis on hagiavaldus 1893,06 kooni ulatuses esitatud tähtaegselt. Järelmaksuga müügilepingust tuleneva müügihinna tasumise nõude näol tegemist korduvate kohustustega ning seetõttu tuleb analüüsida

§ 154

. Seega järelmaksulepingust tuleneva nõude osas, mis muutus sissenõutavaks enne lepingu ülesütlemist, so summas 296,97 krooni, algas aegumine 01.01.2005 kell 00:00 ja nõue oleks aegunud 31.12.2007 kell 24:00. Kuna hageja esitas hagiavalduse kohtule 27.12.2007, siis on hagiavaldus ka 296,97 kooni ulatuses esitatud tähtaegselt. Viidatud Riigikohtu lahendi kohaselt lepingu ülesütlemisega sissenõutavaks muutunud nõuete korral ei ole tegemist korduvate kohustustega, siis algab aegumistähtaeg

§ 147

lg 1 järgi nõude sissenõutavaks muutmisega, kusjuures aegumistähtaeg on

§ 146lg 1 järgi kolm aastat.

Seega algas hagi aluseks oleva nõude, mis tulenes lepingute ülesütlemisest, aegumine lepingu ülesütlemisest, so alates 22.07.2004, nagu on kohus juba tuvastanud. Ülesütlemisega muutus sissenõutavaks aga apellandi nõue aga ainult summas 296,97 krooni. Selles summas aegus nõue 22.07.2007. Kuna hagiavaldus on esitatud kohtule 27.12.2007, siis on selle osas hageja nõue aegunud. Kokku ei ole apellandi nõue aegunud põhivõla osas summas 2190,03 krooni ning viiviste summas 2190,03 krooni. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja on isiklikult apellatsioonkaebuse ja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise määruse kätte saanud. Kirjalikku vastulauset apellatsioonkaebusele esitatud ei ole. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 19.03.2010 otsus tuleb tühistada aegumise ebaõige kohaldamise tõttu. Asi tuleb saata uueks sisuliseks arutamiseks samale maakohtule. Maakohus leidis ebaõigesti otsuses, et tulenevalt hageja nõudest kostja vastu muutus võlg sissenõutavaks 21.07.2004 ja aegumistähtaeg algab

§ 147lg 1 järgi nõude sissenõutavaks muutumisega.

Aegumistähtaeg

§ 146lg 1 järgi on neil nõuetel kolm aastat.

Seega algas aegumistähtaeg 22.07.2004 ja lõppes 22.07.

1. Hageja on avalduse esitanud 27.12.2007, seega oli hageja nõue aegunud. Riigikohus on analoogiliste asjaolude kohta tehtud lahendis 3-2-1-95-08 leidnud, et hageja ja kostja
2. detsembril 2002 sõlminud kaks lepingut: liitumislepingu mobiilsideteenuste kasutamiseks, mille lisaks on "Tele2 teenuste kasutamise tingimused" (tl 54 jj), ja järelmaksuga müügilepingu, mille kohaselt ostis kostja hagejalt mobiiltelefoni ja kohustus selle hinna tasuma igakuiste maksetena, millest viimane tuli teha
3. jaanuaris. Ka järelmaksu müügilepingu osaks oli "Tele2 teenuste kasutamise tingimused". Käesolevas asjas on pooled samuti 10.10.2003 sõlminud kaks lepingut: tele2 liitumislepingu mobiilsideteenuste kasutamiseks, mille lisaks on "Tele2 teenuste kasutamise tingimused" (t.l. 5, 10-22) ja tele2 järelmaksuga müügilepingu, mille kohaselt ostis kostja hagejalt mobiiltelefoni ja kohustus selle hinna tasuma igakuiste maksetena, millest viimane tuli teha 11.2004 (t.l.6) ja mille lisaks oli samuti "Tele2 teenuste kasutamise tingimused" (t.l.10-22). Mõlema lepingu kohaselt tuli kostjal tasuda talle esitatavate arvete alusel. Riigikohus on lahendis 3-2-1-95-08 leidnud, et nõude aegumise seisukohalt tuleb analüüsida ja eristada nii erinevaid lepinguid kui ka ühest lepingust tekkivaid erinevaid 3

§ 146lg 1 kohaselt kolm aastat.

Kolleegium on seisukohal, et aegumise algusele tuleb nimetatud nõude korral kohaldada

§ 147

lg-t 1 ja lg 3 teist lauset.

§ 147

lg 1 esimese lause kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 147

lg 3 (mis reguleerib eelkõige kokkulepitud lepingulise tasu maksmise nõude aegumist) teise lause kohaselt, kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Kolleegiumi arvates tuleb nimetatud teise lause osa "muutub sissenõutavaks arve esitamisega" mõista nii, et nõude sissenõutavus peab olema seotud arvete esitamisega. Nagu märgitud, pidi kostja liitumislepingu kohaselt tasuma teenuste eest talle esitatavate arvete alusel. Seega algas liitumislepingus kokku lepitud telefoniteenuste kasutamisest tuleneva tasunõude aegumistähtaeg

§ 147lg 3 teise lause alusel 2003.

a lõppemisest. Nõude aegumistähtaja alguseks peab

§ 147

lg 3 teise lause kohaselt kalendriaasta olema lõppenud, seega algas hageja liitumislepingust tuleneva telefoniteenuste kasutamise eest makstava tasu nõude aegumine 1. jaanuaril 2004 kell 00.00. Aegumistähtaeg lõppes

§ 146lg-t 1 arvestades 31.

detsembril 2006 kell 24.

1. Käesolevas asjas esitati hagiavalduse kohaselt kostjale arved telefoniteenuste kasutamise eest kuni 01.09.
2. Kostja seda asjaolu vaidlustanud ei ole. Seega algas hageja liitumislepingust tuleneva telefoniteenuste kasutamise eest makstava tasu nõude aegumine 01.01.
3. Aegumistähtaeg lõppes

§ 146lg 1 alusel 31.12.2007 kell 24.00.

Vaidlus puudub selles, et hageja on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitanud 27.12.2007. Seega ei ole hageja nimetatud nõue aegunud. Riigikohtu lahendi 3-2-1-95-08 kohaselt tuleb müügihinna tasumise nõude korral eristada neid nõudeid, mis muutusid sissenõutavaks enne lepingu ülesütlemist ja neid nõudeid, mis muutusid sissenõutavaks lepingu ülesütlemisega. Esimesena nimetatud nõuete korral tuleb lähtuda eelnevalt viidatud

§-st 154 ja sellest, et nende nõude osas algab hagi aegumistähtaeg

1. jaanuaril 2004 kell 00.
2. Need nõuded on tehingust tulenevad nõuded, mis aeguvad

§ 146lg 1 järgi kolme aastaga, seega lõppes aegumistähtaeg 31.

detsembril 2006 kell 24.00. Lepingu ülesütlemisega sissenõutavaks muutunud nõuete korral on kolleegium seisukohal, et kuna tegemist ei ole enam korduvate kohustusega, algab aegumistähtaeg

§ 147

lg 1 järgi nõude sissenõutavaks muutumisega, kusjuures aegumistähtaeg on

§ 146lg 1 järgi kolm aastat.

Käesolevas asjas ütles hageja lepingu üles 24.06.2004 teatisega (t.l.23). Maakohtu otsuse kohaselt muutus hageja nõue müügihinna tasumiseks sissenõutavaks 21.07.2004. Selles osas ei ole maakohtu seisukohta vaidlustatud. Kolleegium nõustub selle seisukohaga, kuna VÕS §i 399 lg 1 alusel analoogiat kohaldades saab järeldada, et ülesütlemisega muutusid sissenõutavaks kõik seni maksmata osamaksed. Riigikohtu ülalnimetatud lahendi kohaselt tuleb nende nõuete osas, mis muutusid sissenõutavaks enne 21.07.2004 kohaldada

§-i 154 ja sellest tulenevalt algas hagi aegumistähtaeg 01.01.2005 kell 00.00 ja lõppes 31.12.2007 kell 24.

1. Kuna hagi esitati 27.12.2007, siis ei ole nimetatud nõuete osas hagi aegunud. Maakohus ei ole tuvastanud, millised nõuded muutusid sissenõutavaks lepingu ülesütlemisega 21.07.
2. Asja uuel arutamisel tuleb tuvastada nimetatud nõude suurus. Lepingu ülesütlemisega sissenõutavaks muutunud nõuete osas on kolleegium seisukohal, et kuna tegemist ei ole enam korduvate kohustusega, algab aegumistähtaeg

§ 147

lg 1 järgi nõude sissenõutavaks muutumisega, kusjuures aegumistähtaeg on

§ 146lg 1 järgi kolm aastat.

Nende nõuete osas algas aegumistähtaeg 22.07.2004 kell 00.00 ja lõppes 22.07.2007 kell 24.00. Seega võivad nimetatud nõuded olla aegunud. Kolleegium on seisukohal, viivise korral on praegusel juhul tegemist korduvate kohustustega, sest kostjal tekib kohustus tasuda viivist iga viivitatud kalendripäeva eest. 4

§ 154ja viivise nõude aegumistähtaeg algab samuti 1.

jaanuaril 2005 kell 00.00 ning lõpeb

§ 146lg 1 järgi 31. detsembril 2007 kell 24.00. Ülaltoodu alusel ja juhindudes Ts

MS §-ist 657 lg 3 tuleb asi saata uueks arutamiseks samale maakohtule, kuna maakohus jättis hagi rahuldamata aegumise tõttu ega ole tuvastanud asja lahendamiseks vajalikke asjaolusid, osaliselt teinud seda ebaõigesti ja ei ole andnud hinnangut asjas esitatud tõenditele. Asja uueks arutamiseks saatmine samale maakohtule on põhjendatud muuhulgas sellega, et uute tõendite kogumise ja hindamise juures, samuti uute faktiliste asjaolude tuvastamisel peab olema pooltele tagatud põhiseaduse §-ga 24 lg 5 ja TsMS §-ga 688 lg 3 ja 4 antud edasikaebeõigus kohtu poolt tuvastatud faktiliste asjaolude vaidlustamiseks. Ülaltoodu alusel tuleb apellatsioonkaebus rahuldada. Menetluskulud tuleb esimese astme kohtul jaotada vastavalt asja uue sisulise läbivaatamise tulemusele. Reet Allikvere Ülle Jänes Iko Nõmm 5