) § 61 lg 2 sätestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest; lõike 4 järgi ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ehk 2175 krooni. Hageja palus mõista temalt välja igakuise elatise 1087 krooni 50 senti, selgitades, et on käesoleval ajal töötu ning tal puudub igasugune sissetulek. Lisaks peab hageja tasuma oma ema hooldustasu 3200 krooni ja SEB Pangast võetud eluasemelaenu 2000 krooni kuus. Hageja ja P. OÜ vaheline tööleping on lõpetatud 20.03.2009 ning 3.07.2009 on hageja ennast töötuna arvele võtnud. 8.10.2009 on hageja võõrandanud enda osa korteriomandist Tallinnas, X.XXXXXX XX-X, hinnaga 1 380 000 krooni. Kostja palus hagi jätta rahuldamata. Kostja on tõendatud, et kulutused lapsele on suurenenud ning 15.02.2010 lisaga 2 töölepingule 30.11.2007 nr 2003 on tõendatud, et tööleping kostjaga on lõpetatud 28.02.2010. Kohtule on veenvalt põhjendamata
Samas on nii hageja kui kostja kohtule tõendanud, et nad on käesoleval ajal töötud, mistõttu on mõlema vanema majanduslik olukord halvenenud. Sellest lähtudes ei ole kohtule veenev kostja väide 5-aastase tütarlapse igakuiste ülalpidamiskulude kasv kümne tuhande kroonini kuus ja kostja ei ole ka esitanud kohtule vastuhagi lapse ülalpidamiskulude suurendamise kohta, mistõttu ei ole asjakohane kostja 3 vastuväide lapse igakuistest kuludest 10 000 krooni. Eeltoodu alusel ja võttes arvesse poolte majanduslikku olukorda ja 5-aastase lapse mõistlikke ja vajalikke kulutusi ning asjaolu, et hageja on saanud korteri võõrandamisel tulu, on kohus seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Apellatsioonkaebus 4. Kostja palub Harju Maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud jätta hageja kanda. Kohus on eksinud materiaalõiguse tõlgendamisel ja kohaldamisel. Kohtu järeldused ei ole kooskõlas asjas esitatud tõendite ja seisukohtadega, välja on selgitamata olulised asjaolud.
lg 3 kohaselt võib kohus lapsele väljamõistetud elatise suurust huvitatud isiku nõudel muuta juhul, kui vanema varaline seisund või lapse vajadus on muutunud. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-127-09 leidnud, et elatise suuruse muutmisel tuleb arvestada samade asjaoludega nagu elatise väljamõistmisel.
§-st 61 tulenevalt on kohtul elatise suuruse kindlaks määramisel kaalutlusõigus, s.o kohus ei ole kohustatud määrama lapsele elatist minimaalses ulatuses. Antud juhul on aga maakohus kohaldanud elatise miinimummäära, seda põhjendamata ja lapse tegelikke vajadusi välja selgitamata. Kohus ei võtnud otsuse tegemisel arvesse menetluse käigus selgunud ja tõendatud asjaolusid, nagu hageja ema surm ja hageja kinnisvara müügist saadud tulu 1 380 000 krooni. Kohus on eeldanud, et kuna hageja on ennast registreerinud töötuna, on see asjaolu käsitletav hageja majandusliku olukorra halvenemisena. Sellega apellant nõustuda ei saa, kuna töötuks registreerimisega kaasneb hagejal õigus saada töötu kindlustushüvitist; tänapäeval ei ole töölepingu alusel saadav palk ainukeseks sissetulekuks; töötuks registreerimine ei vabasta seaduse kohaselt vanemat kohustusest hankida endale sissetulek, mis lisaks tema enda vajaduste rahuldamisele tagaks ka lapse ülalpidamise. Vanem peab oma ülalpidamiskohustuste täitmiseks ise aktiivselt käituma. Antud juhul on hageja ilmselgelt kõrvale hoidunud oma kohustuste täitmisest, kuigi, kui tal on selleks kõik võimalused, sh kinnisvara müügist saadud vahendid olemas. Kostja esitas vastuses hagile lapsele tehtavate kulutuste nimekirja ja tõendid. Kohus on tõendite hindamisel piirdunud väitega, et kohtule ei ole veenev, et lapse ema, kes oli ka menetluse ajal ajutiselt töötu, teeb lapsele kulutusi ca 10 000 krooni kuus. Kohus jättis tähelepanuta, et lapse ülalpidamise kulude kandmisel on olulisel määral osalenud kostja vanemad, sh seetõttu, et hageja ei tasu elatist. Kantud kulude ebaveenvust põhjendab maakohus muuhulgas sellega, et kostja ei ole esitanud vastuhagi elatise suurendamiseks. Apellant ei nõustu maakohtu seisukohaga. Ainuüksi vastuhagi mitteesitamine ei põhjenda, et lapsele tehtavate kulutuste suurus oleks esitatust väiksem. Vastupidi – on üldteada asjaolu, et tarbijahinnaindeks on pidevalt kasvanud ning samuti see, et kasvueas lapse vajadused suurenevad oluliselt. Seega puudub igasugune alus väita, et lapsele tehtavate kulutuste suurus oleks võrrelduna 2007.aastaga vähenenud ja sellest tulenevalt oleks võimalik hageja poolt makstava elatise summat vähendada. Vastustaja seisukoht 5.Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused 4 6. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada ja uue otsusega jätta hagi rahuldamata. Kohus on rikkunud TsMS § 232 lg-s 1 sätestatud tõendite igakülgse hindamise põhimõtet, mis on kaasa toonud TsMS § 436 lg-s 1 sätestatud kohtuotsuse põhjendamiskohustuse olulise rikkumise ja ebaõige kohtulahendi.
lg 1 sätestab vanema kohustuse ülal pidada oma alaealist last.
lg 3 sätestab, et vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus elatise suurust huvitatud isiku nõudel muuta. Harju Maakohtu 25.10.2007 määruse alusel kohustus hageja tasuma lapse ülalpidamiseks kostja kasuks igakuiselt 3250 krooni elatist. Pooltel ei olnud vaidluse all asjaolu, et lapse vajadused oleksid vähenenud võrreldes kompromissi kinnitava määruse tegemise ajaga. Vaidluse all oli hageja poolt tasumisele kuuluva elatise suurus, sest hageja väitel ei ole ta suuteline 25.10.2007 kokkulepitud 3250 krooni suurust elatist kuus maksma. Hageja tugines asjaolule, et ta kulutused on suurenenud ema viibimise tõttu H. 3200 krooni võrra kuus ja pangale eluasemelaenu 2000 krooni kuus tagastamise tõttu ning ta on töötu. Kostja ei esitanud vastuhagi kompromissiga kinnitatust suuremas summas elatise saamiseks, vaid ta esitas menetluses vastuväited ja tõendas, et kulutused lapsele on suurenenud. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et kostja saab oma seisukohti kaitsta üksnes vastuhagi esitamisega. Kostjal on õigus hagiga mittenõustumisel esitada nõudele vastuväited TsMS § 394 lg 2 korras vastuse esitamisega ja vajadusel neid tõendada. Kostja on esitanud vastuväited ja tõendanud, et hageja varaline seisund ei ole halvenenud ja ta on võimeline täitma kompromissilepingut. Hageja on võõrandanud oma elamispinna 8.10.2009 ja saanud selle eest 1 380 000 krooni sularahas enne ostu- müügilepingu sõlmimist (leping t.lk 51-54). Hageja ei ole raha saamist eitanud. Hageja ei ole tõendanud hagis väidetud asjaolu, et tal on laenukohustus panga ees summas 2000 krooni kuus. Samas on hageja menetluse kestel korduvalt kinnitanud kohtule, et tal puudub elamispind, millest järelduvalt on kaheldav eluasemelaenu olemasolu ja ringkonnakohus selle tõendamata väitega ei arvesta. Hageja jättis 15.02.2010 toimunud istungil mainimata, et ka teine hagiavalduses toodud asjaolu on ära langenud. Nimelt puudus hagejal H. ees 15.02.2010 seisuga igakuine kohustus maksta 3200 krooni emaga seotud ülalpidamiskulusid seoses isiku surmaga (rahvastikuregistri tõend nr X-XX/XXXX). Seega üksnes asjaolu, et hageja ei tööta, ei saa olla hagi rahuldamise ja elatise suuruse vähendamise aluseks. Tõendamist leidis, et hageja sissetulekud vaidlusalusel perioodil suurenesid ja väljaminekuid sel perioodil hagis väidetud ulatuses ei toimunud. Kohus on esitatud tõendeid hinnanud, kuid teinud neist ekslikud järeldused. Ringkonnakohus leiab, et hageja poolt esile toodud asjaoludel ei ole hagi rahuldamine võimalik. Ringkonnakohus leiab, et pooled peavad panustama võrdses osas lapse ülalpidamisse. Hageja väide, et tema on võimeline maksma elatist 1087 krooni 50 senti kuus, on paljasõnaline ja tõendamata. Ringkonnakohus leiab, et ei ole õiglane jätta suuremat osa lapse ülalpidamiskohustusest kostja kanda. Hageja kinnitas 15.02.2010 istungil, et alates oktoobrist 2009 ta elatist kostjale maksnud ei ole (t.lk.55). Samuti ei tõendanud hageja, et ta annab lapsele vabatahtlikult ülalpidamist või osaleb lapse kasvatamises. Ringkonnakohus leiab, et arvestada tuleb ka seda, et hageja ei ole väitnud ega tõendanud endal teiste ülalpeetavate olemasolu. Vaidlus puudub selles, et laps elab kostja juures, mille tõttu kostja peab igapäevaselt kandma lapsega seotud kulutusi, tagamaks lapse normaalse arengu ja vajaduste rahuldamise. 5 Perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja regulatsiooni eesmärgi kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajaduste rahuldamisele tagaks temal lapse ülalpidamise võimalikkuse. Isegi kui oleks tõendamist leidnud hagejal varalise kohustuse olemasolu panga ees, peaks vanem arvestama, et võetav kohustus võimaldaks tal nõuetekohaselt täita lapse ülalpidamiskohustust. Apellatsioonkaebuse rahuldamisel jäävad apellatsioonimenetluse kulud vastustaja kanda. Reet A.vere Ele Liiv Ulvi Loonurm
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.