← Eesti

3-09-3124/27

Obsah (5)§ 53§ 54§ 46§ 92§ 93

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Lilianne Aasma ja Kaire Pikamäe Otsuse tegemise aeg ja koht 2. september 2010, Tallinn Ha

§ 53lg 1).

Kui kassatsioonkaebuses ei taotleta selle läbivaatamist Riigikohtu istungil, võib Riigikohus lahendada kassatsioonkaebuse kirjalikus menetluses (

§ 54lg 2, § 61 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. OÜ Akkord Est esitas 11.06.2009 maksuhaldurile avalduse enda registreerimiseks käibemaksukohustuslasena. Äriühingu tegevusalaks oli märgitud ehitusepeatöövõtt (äriühingu juhatuse liikme sõnul tegeletakse vahendustegevusega ehitusvaldkonnas). 3-09-3124
  2. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikesksus (PMTK) jättis 21.09.2009 otsusega nr 12.2-3/5745-4 avalduse rahuldamata, asudes seisukohale, et Akkord Est OÜ ettevõtlusega tegelemine või ettevõtluse alustamine ei ole piisavalt tõendatud. Maksuhaldur leidis, et Akkord Est OÜ esitatud erinevad ettevõtlusega tegelemist puudutavad dokumendid ja selgitused on vastuolulised ning äriühingul ei ole töötajaid, kes saaksid juhatuse liikme poolt väidetud töid sellises mahus teostada. Maksu- ja Tolliamet jättis 26.11.2009 vaideotsusega nr 6-1/501-4 Akkord Est OÜ vaide rahuldamata, sest äriühing ei ole kõrvaldanud esitatud dokumentide ja selgituste vahel esinevaid vastuolusid.
  3. Akkord Est OÜ palus Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses PMTK 21.09.2009 otsus tühistada ning kohustada maksuhaldurit vaatama uuesti läbi kaebaja avalduse registreerida ta käibemaksukohustuslasena. Kaebaja ettevõtlusega tegelemine oli piisavalt tõendatud ning tema käibemaksukohustuslasena registreerimisest keeldumine alusetu. Maksuhaldurile esitati 01.07.2009 alltöövõtja Fenster Alumiinium OÜ-ga sõlmitud leping, mille esemeks oli Adavere Põhikooli klaasfassaadi valmistamine ja paigaldamine. Kuna aga Akkord Est OÜ on uus äriühing, ei saanud ta maksta Fenster Alumiinium OÜ-le ettemaksu ega garanteerida tasumist, mistõttu alltöövõtuleping tühistati. Maksuhalduri väide, et Fenster Alumiinium OÜ esindaja ei olnud nimetatud äriühingu juhatuse liige, on asjakohatu, sest kõiki tehinguid saab teha ka volitatud esindaja, kuid volituse olemasolu maksuhaldur ei kontrollinud. Akkord Est OÜ ja Euro-Baltic Holding OÜ sõlmisid 01.06.2009 alltöövõtulepingu, mille esemeks oli Adavere Põhikooli üld- ja eritööd. See leping hõlmas ka klaasfassaadi teostamist. Nimetatud lepingu alusel on koostatud üleandmise-vastuvõtmise aktid, alltöövõtja on esitanud arved ja need on tasutud, samuti on kaebaja tasunud kõik riiklikud maksud. Sisuliselt tühistati leping kaebaja ja Fenster Alumiinium OÜ vahel ning sõlmiti uus leping kaebaja ja EuroBaltic Holding OÜ vahel, kes omakorda sõlmis lepingu Fenster Alumiinium OÜ-ga. Maksuhalduriga kohtumise ajal ei olnud lepingud veel kirjalikult vormistatud, mistõttu neist ei saanud rääkida kui kindlalt allkirjastatutest. Käibemaksuseaduse (KMS) § 2 lg 2 kohaselt on ettevõtlus isiku iseseisev majandustegevus olenemata tegevuse eesmärgist või tulemustest. Antud juhul tekkis kaebaja poolt ehitustööde vahendamisel käive nii peatöövõtja RPP Group OÜ (tellija) ja Akkord Est OÜ (töövõtja) vahel kui ka Akkord Est OÜ (tellija) ja Euro-Baltic Holding OÜ (alltöövõtja) vahel (vt Riigikohtu 19.06.2002 otsus nr 3-3-1-26-02). Akkord Est OÜ-l töötajate puudumine on asjakohatu, sest kaebaja ei ole kunagi väitnud, et ta oleks neid töid teostanud oma töötajatega, vaid ostis tööd sisse ja müüs need edasi, ent seegi on ettevõtlus KMS § 2 lg 2 tähenduses. Kaebaja võttis ühendust ka Euro-Baltic Holding OÜ juhatuse liikmega, kelle väitel ei ole ta saanud maksuhalduri korraldust teabe andmise kohta ning õige ei saa olla maksuhalduri väide, et ta ei ole telefoni teel kättesaadav.
  4. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus vaidles kirjalikus vastuses kaebusele vastu ja palus selle jätta rahuldamata. Kaebaja selgitused ja maksuhaldurile esitatud tõendid olid vastuolulised, millest tekkis põhjendatud kahtlus, et kaebaja ettevõtlusega siiski ei tegele. Maksuhaldurile esitati 01.07.2009 dokumendid, mille kohaselt oli kaebaja alltöövõtjaks Fenster Alumiinium OÜ, kuid hiljem selgus, et juba 01.06.2009 on sõlmitud leping Euro-Baltic Holding OÜ-ga samal objektil tööde teostamiseks ning leping Fenster Alumiinium OÜ-ga on annulleeritud. Arusaamatuks jääb, miks ei esitatud Euro-Baltic 2

(8)3-09-3124 Holding OÜ-ga 01.06.2009 sõlmitud lepingut 01.07.2009 toimunud kohtumisel ega räägitud sellest. Vastustaja pöördus täiendava teabe saamiseks Euro-Baltic Holding OÜ poole, ent äriühing korraldusele ei reageerinud ega vastanud ka telefonile. Kaebaja väide Euro-Baltic Holding OÜ juhatuse liikmega ühenduse võtmise kohta on tõendamata. Jääb arusaamatuks, miks ei ole Euro-Baltic Holding OÜ esindaja ka pärast väidetavat kaebajaga suhtlemist ja korraldusest teada saamist maksuhalduri poole pöördunud. Antud juhul ei ole kahtluse all Adavere Põhikooli objektil tööde tegemine, vaid tõendamata on kaebaja osalus selles. Vaideotsuses selgitati Akkord Est OÜ-le võimalust esitada koos täiendavate tõendite ja ettevõtlusega seonduvate asjaolude selgitustega uus avaldus enda käibemaksukohustuslaseks registreerimiseks, juhtides samas tema tähelepanu sellele, millised aspektid vajavad täpsustamist ning millised vastuolud tuleb kõrvaldada. Kaebaja ei ole uut avaldust esitanud ning vaidlusaluseid asjaolusid ei ole põhistatud ka kaebuses.
  1. Tallinna Halduskohus jättis 02.03.2010 otsusega Akkord Est OÜ kaebuse rahuldamata ja menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Maksuhaldur kahtles põhjendatult, et kaebaja tegelikult ettevõtlusega ei tegele ning kaebaja ei ole esitanud seda kahtlust hajutavaid ning ettevõtlusega tegelemist täiendavalt kinnitavaid tõendeid, mistõttu keeldus maksuhaldur kaebaja käibemaksukohustuslasena registreerimisest õigesti. Maksuhaldurile ei saa ette heita ka omal algatusel tõendite kogumata jätmist, ettevõtlusega tegelemise tõendamise kohustus lasub isikul, kes taotleb enda käibemaksukohustuslasena registreerimist (KMS § 20 lg 41 esimene lause). Samas on maksuhaldur siiski püüdnud ka ise tõendeid koguda, nõudes teavet väidetavalt tehingupartnerilt Euro-Baltic Holding OÜ-lt, ent viimaselt ei olnud võimalik teavet saada. Ettevõtlusega tegelemise kontrolli eesmärk on välistada võimalus, et käibemaksukohustuslasena registreeritaks isikud, kes ettevõtlusega tegelikult ei tegele, kuna sellise isiku puhul võib käibemaksukohustuslasena registreerimise tegelik eesmärk olla käibemaksupettuste toimepanemine või neis osalemine. Seetõttu, kui maksuhalduril tekib põhjendatud kahtlus, et isik ettevõtlusega ei tegele ning täiendavate tõendite kogumisega ei ole võimalik seda kahtlust hajutada, tuleb registreerimisest keelduda. KMS § 2 lg-st 2 tulenevalt väidab kaebaja põhimõtteliselt õigesti, et ettevõtlusega tegelemise kontrollimisel ei saa maksuhaldur hinnata tegevuse eesmärki ja tulemust. See ei tähenda siiski, et maksuhaldur ei peaks kontrollima, kas majandustegevus, mille kohta on isik esitanud teatud dokumente, ka tegelikult toimunud on. Maksuhaldur ei pea isikut käibemaksukohustuslasena registreerima üksnes formaalsete tõendite alusel, kui tal on põhjendatud kahtlus, et esitatud dokumendid võivad olla fiktiivsed ning neist nähtuvat majandustegevust tegelikult toimunud ei ole. Akkord Est OÜ ettevõtlusega tegelemise tõendamiseks esitatud lepingud ning teenuste sisseostu- ja edasimüügiarved on ebausaldusväärsed ega tõenda neis kajastatud tehingute tegelikku toimumist dokumentides märgitud isikute vahel. On alust arvata, et leping Akkord Est OÜ ja Euro-Baltic Holding OÜ vahel, samuti raamleping Akkord Est OÜ ja RPP Group OÜ vahel on sõlmitud tagantjärele pärast kaebaja esimest kokkusaamist maksuhalduri ametnikuga 01.07.
  2. Sellele viitab eelkõige asjaolu, et 01.07.2009 maksuhaldurile antud seletuses ütles kaebaja juhatuse liige Tatjana Semjonova, et RPP Group OÜ-ga sõlmitud lepingu esemeks on klaasfassaadi valmistamine ning esitas ka vastava lepingu. Mingisuguste muude Adavere Põhikooli ehitustööde müümisest RPP Grupp OÜ-le juttu ei olnud. Samas kaebaja ja RPP Group OÜ vahel sõlmitud raamleping, kus lepitakse kokku ka muude ehitustööde teostamises, kannab 25.05.2009 kuupäeva ning lepingu kohaselt alustatakse seal sätestatud töödega 01.06.
  3. Asjaolu, et T. Semjonova kõnealust raamlepingut 3
(8)3-09-3124 maksuhaldurile 01.07.2009 ei esitanud ega maininud seda ka oma suulises selgituses, viitab üheselt sellele, et selleks ajaks ei olnud lepingut veel koostatud. Samamoodi ei maininud T. Semjonova maksuhaldurile 01.07.2009 antud selgitustes lepingu sõlmimist Euro-Baltic Holding OÜ-ga. Kõnealuse lepingu esitas kaebaja maksuhaldurile 26.08.2009, ent leping kannab 01.06.2009 kuupäeva. Saab asuda seisukohale, et seegi leping on koostatud pärast 01.07.2009 taandkuupäevaga. Põhjendatud on maksuhalduri veendumus, et kaebaja koostas uued lepingud pärast seda, kui ilmnes, et ettevõtluse tõendamine eelkõige Fenster Alumiinium OÜ-ga sõlmitud lepinguga ei ole võimalik. Lisaks on kaebaja RPP Grupp OÜ-le esitanud 30.06.2009 kuupäeva kandva arve Adavere Põhikooli ehitustööde eest ning samal päeval on kaebajale samasisuliste tööde eest arve esitanud Euro-Baltic Holding OÜ. See viitab asjaolule, et hiljemalt 30.06.2009 olid arvetel nimetatud tööd tegelikkuses tehtud. Kui kaebaja väide, et 01.07.2009 ei olnud lepingud veel kirjalikult vormistatud, mistõttu ei saanud neist kõnelda kui lõplikult sõlmitud lepingutest, oleks õige, siis puudunuks väidetavatel tehingupartneritel vajadus vormistada lepingut taandkuupäevaga või näidata arvetel ja tööde vastuvõtmisaktidel tegelikust varasemaid kuupäevi. Tõenäoline on, et 30.06.2009 arvete väljastamise ajaks olid neis näidatud tööd tegelikult tehtud, ent teadmata on, kes neid töid tegi või millised vahendajad neid töid vahendasid. Põhjendatud on kahtlus, et kaebaja ja Euro-Baltic Holding OÜ vaheline leping on sõlmitud ja arved väljastatud üksnes selleks, et tõendada kaebaja ettevõtlustegevust ning neis kajastatud tööd on tegelikult teostanud (vahendanud) keegi teine. Kui Akkord Est OÜ-l oleks 01.07.2009 olnud tegelikkuses Euro-Baltic Holding OÜ-ga mingisugune kokkulepe Adavere Põhikooli objektil tööde teostamise osas ning 30.06.2009 arvel näidatud tööd oleksid selle kokkuleppe täitmise käigus tehtud (vahendatud), siis oleks kaebaja juhatuse liige seda kindlasti teadnud ning maksuhaldurile seletusi andes ka avaldanud. Selle asemel räägiti aga lepingust Fenster Alumiinium OÜ-ga. Asjaolu, et Fenster Alumiinium OÜ-le tuleb tööde eest maksta ettemaksu ning kaebajal seda maksta võimalik ei ole, ei saanud kaebaja juhatuse liikmele selguda alles pärast 01.07.2009. Selline väidetav lepingu hilisema tühistamise põhjus on ilmselt hiljem välja mõeldud ning Akkord Est OÜ-l tegelik puutumus Adavere Põhikooli renoveerimistöödega ning reaalne majandustegevus puudus. Esitatud lepingud ja arved võivad olla fiktiivsed. Tõsiseltvõetav ei ole kaebaja väide, et 01.07.2009 ei saanud Euro-Baltic Holding OÜ-ga sõlmitud lepingust veel rääkida, kuna see ei olnud selleks ajaks kirjalikult vormistatud, sest kui leping oli tegelikult olemas sõltumata selle vormistamisest (taolise lepingu puhul kohustuslikud vorminõuded puuduvad) ja lepingujärgsed tööd hiljemalt 30.06.2009 teostatud, siis ei oleks kuidagi vabandatav sellise info varjamine maksuhalduri eest. Ka asjaolu, et kaebaja ei osanud maksuhaldurile anda mingeid selgitusi Akkord Est OÜ ja Fenster Alumiinium OÜ vahelise lepingu tehingupartneri poolt allkirjastanud isiku esindusõiguse kohta, viitab sellele, et kaebaja seaduslik esindaja ei olnud kursis dokumentidest nähtuva tehingu asjaoludega, mis annab alust arvata, et seegi leping võis olla fiktiivne. Kaebaja ettevõtlusega tegelemist ei kinnita eeltoodut arvestades ka see, et tema arveldusarvele on laekunud summad ning arveldusarvelt on tehtud väljamakseid väidetavatele tehingupartneritele. Raha kaebaja arvele ning sealt edasi kandmine ei kinnita lepingutes ja arvetel kajastatud tehingute toimumist. Vaatamata KMS § 2 lg-le 2 seab tehingute tegeliku toimumise täiendavalt kahtluse alla see, et väidetavate ehitustööde vahendustehingute majanduslik otstarbekus on äärmiselt küsitav (käibemaksuta ligi 1,4 miljoni krooni ulatuses ehitustööde vahendamine 6580 krooni suuruse vahendustasu eest). Olukorras, kus muud tõendid tekitavad kahtluse, et isik ettevõtlusega tegelikult ei tegele, on väidetava ettevõtluse majanduslik ebaotstarbekus täiendav argument sellise kahtluse kinnituseks. Samuti on RPP Group OÜ soetanud Adavere Põhikooli ehitustöid ka OK-Investment OÜ-lt, mis on sarnaselt 4
(8)3-09-3124 Euro-Baltic Holding OÜ-le sama isiku (Oleg Kuzmin) juhtimise ja kontrolli all. Usutav ei ole, et RPP Group OÜ tellib samale ehitusobjektile mõnesid töid otse ühelt O. Kuzmini juhtimise ja kontrolli all olevalt äriühingult (OK-Investment OÜ), ent teisi töid samal objektil tellib sama isikuga seotud teiselt ettevõtjalt (Euro-Baltic Holding OÜ) omakorda kolmanda vahendaja kaudu, kusjuures ei nähtu, et Akkord Est OÜ vahendusteenus annaks ehitustöödele mingisugust täiendavat väärtust. Kuna Akkord Est OÜ osalemine väidetavate ehitustööde teostamisel on puhtmajanduslikult küsitav, viitab see täiendavalt asjaolule, et Akkord Est OÜ tegelikult arvetel ja lepingutes näidatud sisuga tehinguid teinud ei ole. Väidetav tehingupartner Euro-Baltic Holding OÜ ei ole maksuhalduri järelepärimisele vastanud ega olnud kättesaadav. Kaebaja väide, et isik ei saanud korraldust kätte, kuid püüdis siiski maksuhalduriga ühendust võtta, on paljasõnaline ja tõendamata. Asjaolusid arvestades on usutav, et kolmas isik on soovinud vältida väidetavate tehingute kohta selgituste andmist, mis viitab nende tegelikule mittetoimumisele. Maksuhalduri poolt ehitusobjektil tegevuse mittekontrollimine ei puutu asjasse, sest kaebaja pole väitnud, et ta oleks ehitustöid teostanud oma töötajate kaudu. Vaidlust ei ole selle üle, et ehitustööd on tegelikkuses tehtud, vaid kahtlus on olnud üksnes selles, et nende tööde teostamisel ei ole kaebaja väidetava vahendajana ega muul moel osalenud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 6. Akkord Est OÜ palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega tema kaebus rahuldada. Halduskohus asus põhjendamatult seisukohale, et kaebaja ettevõtlusega tegelemine või ettevõtlusega alustamine ei ole tõendatud. Kohus tugines seejuures väidetavatele vastuoludele dokumentides, kuigi nõustus kaebajaga, et Akkord Est OÜ-l ehitustööliste puudumine ei oma tähtsust, sest ta ei ole kunagi väitnud ehitustööde teostamist isiklikult, vaid üksnes nende vahendamist. Halduskohus on kaebaja esitatud dokumente ja antud selgitusi hinnanud ebaõigesti. Akkord Est OÜ juhatuse liige esitas 01.07.2009 lepingu Fenster Alumiinium OÜ-ga (lepingu objektiks oli Adavere Põhikooli klaasfassaadi valmistamine ja paigaldamine). Kuna Akkord Est OÜ on uus äriühing ega saanud maksta Fenster Alumiinium OÜ-le ettemaksu ja garanteerida tasumist, siis leping annulleeriti. Halduskohus on jätnud tasumise garanteerimise aspekti tähelepanuta. Asjakohatu on halduskohtu analüüs selle kohta, et kaebaja juhatuse liige, kelle emakeel ei ole eesti keel, ei osanud õigete terminitega defineerida Fenster Alumiinium OÜ esindaja õiguslikku alust lepingu allkirjastamiseks. Akkord Est OÜ ja EuroBaltic Holding OÜ sõlmisid alltöövõtulepingu 01.06.2009 ning kaebaja esitas selle 26.08.2009 ka maksuhaldurile. Nimetatud lepingu objekt oli Fenster Alumiinium OÜ-ga sõlmitud lepinguga võrreldes laiem (Adavere Põhikooli üld- ja eritööd), hõlmates ka klaasfassaadi teostamise. Sisuliselt tühistati leping kaebaja ja Fenster Alumiinium OÜ vahel ning sõlmiti uus ja avarama sisuga leping kaebaja ja Euro-Baltic Holding OÜ vahel, kes omakorda sõlmis lepingu Fenster Alumiinium OÜ-ga. Asjaolu, et Euro-Baltic Holding OÜ-ga sõlmitud leping allkirjastati alles hiljem ja seetõttu ei räägitud sellest maksuhaldurile, ei muuda olematuks fakti, et suuline kokkulepe sellise lepingu sõlmimiseks oli saavutatud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 77 lg 1 kohaselt võib leping olla ka suulises vormis. Eelnevaga on tõendatud, et kaebaja tegeleb Eestis ettevõtlusega. Halduskohus on asunud põhjendamatult hindama kaebaja sisulisi eesmärke või tulemusi ettevõtlusega tegelemisel, analüüsides tehingute majanduslikku otstarbekust ja tulemuslikkust. Samal ajal nõustus 5
(8)3-09-3124 halduskohus KMS § 2 lg-s 2 sätestatuga, mistõttu on otsus ka vastuoluline. Sisuliselt on maksuhaldur ja kohus asunud maksukohustuslase registreerimise menetluses hindama, kas ehitusobjektil tööde teostamine on tõendatud. See aga väljub maksukohustuslasena registreerimise menetluse raamidest. Kui maksuhaldur ei registreeri Akkord Est OÜ-d käibemaksukohustuslasena, tekitab ta kunstlikult olukorra, kus maksuhaldur ei tagasta ettevõtjatele käibemaksu, millega kaasneb neile kahju.
  1. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus vaidleb kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele vastu ning palub selle jätta rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Otsus on põhjalikult motiveeritud ning ükski apellandi väide ei tõenda, et isik oleks ehitustööde teostamisel väidetava vahendajana või muul moel osalenud. Akkord Est OÜ ei ole selgitanud, miks ta ei esitanud juba 01.07.2009 maksuhaldurile Euro-Baltic Holding OÜ-ga 01.06.2009 sõlmitud alltöövõtulepingut ega maininudki seda. Nimetatud leping jõudis PMTK-sse alles pärast esimesena esitatud lepingu tõepärasuse kahtluse alla seadmist. Apellandi käitumist ei vabanda ka väide, et 01.07.2009 seisuga ei olnud lepingut Euro-Baltic Holding OÜ-ga veel kirjalikult vormistatud. Apellandi poolt maksuhaldurile teadvalt ebaõige informatsiooni esitamine viitab selgelt asjaolule, et 01.07.2009 seisuga ei olnud Akkord Est OÜ ja Euro-Baltic Holding OÜ vahel tegelikult sõlmitud kokkulepet Adavere Põhikooli objektil tööde teostamise osas. Isegi kui leping oli tegelikult sõlmitud ning üksnes kirjalikult vormistamata, ei ole vabandatav selle olemasolu varjamine maksuhalduri ees. Fenster Alumiinium OÜ-ga sõlmitud lepingus sisaldunud ettemaksu tasumise kohustus ei saanud apellandile selguda pärast 01.07.2009, mistõttu on sellega seonduvad põhjendused ilmselt välja mõeldud. Apellant ei ole esitanud vastuväited halduskohtu otsuses toodud tehingute majanduslikku otstarbekust puudutava analüüsi osas. Euro-Baltic Holding OÜ-lt maksuhalduril väidetava lepingu kohta mingeid andmeid saada ei õnnestunud. Usutavasti soovis kolmas isik vältida tehingute kohta selgituste andmist. See viitab taaskord sellele, et apellandi poolt ettevõtlusega tegelemine on tõendamata. Maksuhaldur ei ole seadnud kahtluse alla Adavere Põhikooli objektil tööde tegemist, vaid on leidnud, et tõendamata on apellandi osalus selles. Sellega nõustus ka halduskohus. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub täielikult halduskohtu otsuses väljendatud seisukohtadega ja asjas esitatud tõenditele antud hinnangutega ega pea vajalikuks neid korrata. Apellant ei ole esitanud ühtegi täiendavat argumenti, mida ta ei oleks esitanud juba esimese astme kohtus ja mida ei oleks halduskohtu otsuses põhjalikult analüüsitud.
  3. Apellatsioonkaebuses ei ole kuidagi selgitatud, kuidas said Akkord Est OÜ-le selguda temale Fenster Alumiinium OÜ-ga 26.05.2009 sõlmitud lepingust (tl 38 ja pöördel) tulenevate üle jõu käivate 50% suuruse ettemaksu ja ülejäänud summa 7 päeva jooksul pärast üleandmist tasumise kohustuse olemasolu (mis väidetavalt viisil lepingu tühistamisele) alles pärast selle lepingu 01.07.2009 maksuhaldurile esitamist ja selle tõepärasuse vastustaja poolt kahtluse alla seadmist. Asjaolu, et halduskohus on otsuses esmajoones viidanud ettemaksu tasumise kohustusele, ei muuda kohtuotsust ebaõigeks ega kaebaja väiteid lepingu tühistamise kohta usutavaks. Sarnaselt 50% ettemaksu tasumise kohustusele ei saanud kaebajale alles pärast maksuhalduri ametnikuga kohtumist üllatusena selguda ka teine samast lepingupunktist tulenev kohustus tasuda ülejäänud summa 7 päeva jooksul pärast ehitustööde üleandmist. 6
(8)3-09-3124 Seda eriti arvestades asjaolu, et leping on väga väikese mahuga (poolteist lehekülge) ning kuna maksetingimused on üks olulisemaid lepingus kokkulepitavaid küsimusi, pidi see olema lepingu allkirjastanud kaebaja juhatuse liikmele teada juba lepingu väidetava sõlmimise ajal 26.05.
  1. Samuti ei saanud T. Semjonova enne lepingu sõlmimist mitte teada alles äsja (mais 2009) tegevust alustanud Akkord Est OÜ tegelikke majanduslikke võimalusi lepingut selles märgitud tingimustel täita.
  2. Apellandi arvates ei saa Fenster Alumiinium OÜ-ga sõlmitud lepingu olemasolus kahelda ka seetõttu, et kaebaja juhatuse liige, kelle emakeel ei ole eesti keel, ei osanud kohtumisel maksuhalduriga õigete terminitega defineerida Fenster Alumiinium OÜ esindaja õiguslikku alust lepingu allkirjastamiseks. Ringkonnakohus märgib, et kohtutoimikus olevast 01.07.2009 maksukohustuslase suuliste seletuste protokollist (tl 24 ja pöördel; tõlge tl 77) nähtub, et T. Semjonova on oma seletused andnud mitte eesti, vaid vene keeles. Seega ei saanud kohaste selgituste andmist kuidagi takistada ka tema eesti keele oskuse tase. Seejuures ei ole Akkord Est OÜ ka kohtumenetluse ajal esitanud mingeid andmeid selle kohta, et Fenster Alumiinium OÜ poolt 26.05.2009 lepingule alla kirjutanud Eduard Fominil oleks olnud õigust nimetatud äriühingu nimel vastavat tehingut teha. Eeltoodust järelduvalt on maksuhaldur ja halduskohus põhjendatult asunud seisukohale, et Akkord Est OÜ ja Fenster Alumiinium OÜ vahel väidetavalt 26.05.2009 sõlmitud töövõtuleping on ilmselt fiktiivne ega saa tõendada kaebaja tegelemist ettevõtlusega.
  3. Õige on apellandi väide, et leping võib olla ka suuline. TsÜS § 77 lg 1 kohaselt võib tehingu teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. Seda on möönnud ka halduskohus, märkides lisaks, et Akkord Est OÜ ja Euro-Baltic Holding OÜ vahel 01.06.2009 väidetavalt sõlmitud lepingu (tl 39-48) puhul kohustuslikud vorminõuded puuduvad. Ringkonnakohus nõustub selle seisukohaga. Ka maksuhaldur ei ole iseenesest välistanud sellise lepingu suulises vormis sõlmimise võimalikkust. Käesoleval juhul on küsimus olnud esmajoones selles, et asjaolud ja kaebaja selgitused annavad põhjust järeldada, et nimetatud lepingut ei olnud selles märgitud kuupäeval (01.06.2009) ega ka lepingu täitmist kajastaval arvel (tl 29) märgitud kuupäeval (30.06.2009) tegelikkuses olemas ning tegemist on ilmselt tagantjärele koostatud fiktiivsete dokumentidega. Apellandi väide, et 01.07.2009 maksuhaldurile Euro-Baltic Holding OÜ-ga sõlmitud suulisest lepingust rääkimata jätmine selle hilisema allkirjastamise tõttu ei muuda lepingut olematuks, ei ole tõsiseltvõetav. Kui tehingupoolte vahel oli juba sõlmitud suuline leping, tulnuks sellest ka maksuhaldurit teavitada. Kuna Akkord Est OÜ poolt on lepingu allkirjastanud sama isik, kes käis 01.07.2009 maksuhalduri juures seletusi andmas (T. Semjonova), siis ei saanud suulise lepingu olemasolu olla kaebaja juhatuse liikmele ka teadmata. Apellant ei ole esitanud ühtegi väidet, mis annaks ringkonnakohtule aluse asuda maksuhaldurist ja halduskohtust erinevale seisukohale 01.06.2009 lepingul tegeliku majandusliku sisu puudumise osas. Halduskohus märkis õigesti, et vastupidist kinnitab lisaks asjaolu, et kaebaja juhatuse liige ei esitanud maksuhaldurile 01.07.2009 kohtumisel ka RPP Group OÜ ja Akkord Est OÜ vahel 25.05.2009 sõlmitud raamlepingut (tl 64-71) ega maininud üldse selle olemasolu.
  4. KMS § 2 lg 2 esimese lause kohaselt on ettevõtlus käibemaksuseaduse tähenduses isiku iseseisev majandustegevus, mille käigus võõrandatakse kaupa või osutatakse teenust, olenemata tegevuse eesmärgist või tulemustest. Asjaolust, et kuigi halduskohus ühest küljest möönis, et ettevõtluse olemasolu ei sõltu majandustegevuse eesmärgist ega tulemuslikkusest, ning samas kasutas Akkord Est OÜ esitatud dokumentides kajastuvate tehingute majandusliku ebaotstarbekuse argumenti ettevõtluse puudumise kinnitamiseks, ei muuda halduskohtu otsust 7
(8)3-09-3124 vastuoluliseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et olukorras, kus esitatud tõendid tekitavad põhjendatud kahtluse, et isik tegelikkuses ettevõtlusega ei tegele, saab sellise kahtluse paikapidavust täiendavalt kinnitada ka väidetava ettevõtluse raames tehtud tehingute ilmne majanduslik ebaotstarbekus. Vaidlust ei ole olnud selles, et Adavere Põhikooli renoveerimine on tegelikkuses toimunud, vaidlus on olnud üksnes selle üle, kas Akkord Est OÜ on neid ehitustöid vahendanud (ja seega tegelenud ettevõtlusega) või mitte. Apellatsioonkaebuses ei ole Akkord Est OÜ kuidagi täiendavalt põhjendanud ega selgitanud sõlmitud lepingute majanduslikku sisukust. Asjas esitatud materjalide põhjal ei ole ringkonnakohtul mingit alust asuda selles küsimuses teistsugusele seisukohale kui maksuhaldur ja halduskohus, kes leidsid, et Akkord Est OÜ-l puudus igasugune tegelik puutumus Adavere Põhikooli renoveerimistöödega.
  1. KMS § 20 lg 41 näeb ette, et käibemaksukohustuslasena registreerimiseks peab isik tõendama, et ta tegeleb ettevõtlusega Eestis või alustab Eestis ettevõtlust. Kui isiku ettevõtlusega tegelemine või ettevõtluse alustamine ei ole piisavalt tõendatud, on maksuhalduril õigus nõuda isikult lisatõendeid või koguda neid omal algatusel. Maksuhaldur jätab isiku registreerimata, kui isik ei tegele ettevõtlusega või ei alusta ettevõtlust. Halduskohus on põhjendatult viidanud, et nimetatud sättest tulenevalt peab ettevõtlusega tegelemise tõendamiseks asjakohased ja piisavad tõendid esitama esmajoones maksukohustuslasena registreerimiseks avalduse esitanud isik ise. Maksuhalduril on õigus nõuda lisatõendite esitamist või koguda neid ise ning käesoleval juhul on vastustaja seda ka teinud. Põhjendatud kahtluse olemasolul peab maksukohustuslasena registreerimiseks avalduse esitanud isik esitama tõendid, mis sellised kahtlused kõrvaldaksid. Kui kahtluses jäävad kõrvaldamata, tuleb avaldus jätta rahuldamata. Akkord Est OÜ maksuhalduri väljatoodud põhjendatud kahtlusi kõrvaldanud ei ole, mistõttu on vastustaja jätnud esitatud avalduse vaidlustatud otsusega õiguspäraselt rahuldamata. Kui isik tegelikkuses ettevõtlusega ei tegele, siis ei saa maksuhalduri otsus tema käibemaksukohustuslasena registreerimata jätmise kohta rikkuda ka kolmandate isikute seadusega kaitstud õigusi ja huve.
  2. Eelneva põhjal ja

§ 46

lg 1 p 1 alusel jääb Akkord Est OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 02.03.2010 otsus muutmata. 15.

§ 92lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad Akkord Est OÜ menetluskulud (riigilõiv esimeses ja teises kohtuastmes kummaski 250 krooni – tl 12, tl 101)

§ 92lg 1 alusel tema enda kanda.

Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus menetluskulude väljamõistmist taotlenud ei ole, mistõttu jäävad ka vastustaja menetluskulud

§ 93lg 1 kohaselt tema enda kanda. Lilianne Aasma Kaire Pikamäe Virgo Saarmets 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.