) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu.
lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. 2 Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Osaühingul TK on kohustusi 61 252,01 krooni ulatuses ning vara 7 398 krooni ulatuses. Seega olemasolev vara ei kata sissenõutavaks muutunud kohustusi. Osaühingu TK maksejõuetuse on põhjustanud üldine majanduslangus ning müügimahtude vähenemine, maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu ega raske juhtimisviga. Osaühingu TK pankrotimenetluses ei ole ajutine haldur tuvastanud tagasivõitmise võimalusi. Tulenevalt eeltoodust leiab ajutine pankrotihaldur, et osaühingu TK pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada, pankrotti väljakuulutamata, raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks.
lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. 30.08.2010 määrusega tegi kohus osaühingu TK pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku tasuda osaühingu TK pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 50 000 krooni 14 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest kohtu tagatiste kontole. Teade nimetatud ettepaneku kohta on 30.08.2010 avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. Osaühingu TK pankrotimenetluse kulusid deponeeritud ei ole. Kohus leiab, et kuna osaühingu TK vara ei kata sissenõutavaks muutunud kohustusi ja majandustegevus on lõppenud, nõustub kohus ajutise pankrotihalduri aruandes tooduga, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Kuivõrd võlgnikul ei ole piisavalt vara pankrotimenetluse kulude katteks ning osaühingu TK pankrotimenetlusest huvitatud isikud pankrotimenetluse kulude katteks tagatist andnud ei ole, siis on põhjendatud lõpetada osaühingu TK pankrotiavalduse menetlus, pankrotti väljakuulutamata, raugemise tõttu
Vastavalt
lg-le 8 kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Nõusoleku dokumentide hoidjaks määramiseks on andnud võlgniku juhatuse liige LI (isikukood XXX).
lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt võib kohus hüvitatavad kulud büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud
§-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 9 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 9 000 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks 2 970 krooni, kokku 11 970 krooni. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 1 000 krooni. Samuti palub ajutine haldur hüvitada vajalike kulutuste katteks 1 260 krooni. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu kogusummas 10 640 krooni ja tehtud kulutused summas 1 260 krooni on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas 3 tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 146 lg 1 p 2 kohaselt menetluskulud kannab isik, kes on kulud võtnud enda kanda kohtule esitatud avaldusega või kokkuleppega. Tulenevalt asjaolust, et võlgnikul on vara 7 398 krooni ja võlgniku juhatuse liige LI on nõus hüvitama ajutise halduri tasu ning kulutused osas, mida võlgniku vara ei kata, tuleb võlgniku juhatuse liikmelt LIlt ja osaühingult TK solidaarselt välja mõista Ingrid P kasuks ajutise halduri tasu kogusummas 11 970 krooni ja Ingrid Proosi Õigusbüroo OÜ kasuks kulutuste hüvitis 1 260 krooni. Viivi Villemson 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.