3-09-3124/17

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristjan Siigur Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts 2010, Tallinn Haldusasja number 3-09-3124 Haldusasi Akkord Est OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse
2. septembri 2009 otsuse nr 12.2-3/5745-4 tühistamise ning taotluse uueks läbivaatamiseks kohustamise nõuetes. Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja: Akkord Est OÜ Esindaja: juh. liige Tatjana Semjonova Vastustaja: Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus RESOLUTSIOON
3. Jätta Akkord Est OÜ kaebus rahuldamata.
4. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
5. Saata otsuse ärakiri menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu kantselei kaudu teatavakstegemisest esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule (HkMS § 28; § 31 lg 4). ASJAOLUD JA VAIDLUSTATUD HALDUSAKT
6. OÜ Akkord Est esitas
7. juunil 2009 Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskusele (edaspidi PMTK või vastustaja) avalduse enda registreerimiseks käibemaksukohustuslasena. Maksuhaldur jättis selle avalduse
8. septembri 2009 otsusega nr 12.2-3/5745-4 rahuldamata, asudes seisukohale, et Akkord Est OÜ ettevõtlusega tegelemine või ettevõtluse alustamine ei ole piisavalt tõendatud. Maksuhaldur leidis, et kaebuse esitaja poolt esitatud erinevad ettevõtlusega tegelemist puudutavad dokumendid on omavahel vastuolus ning samuti ei ole Akkord Est OÜ-l töötajaid, kes saaksid juhatuse liikme poolt väidetud töid sellises mahus teostada. Maksu- ja Tolliameti
9. novembri 2009 vaideotsusega nr. 6-1/501-4 jäeti rahuldamata Akkord Est OÜ vaie. 1 KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
10. Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses taotleb Akkord Est OÜ maksuhalduri
11. septembri 2009 otsuse tühistamist ning maksuhalduri kohustamist käibemaksukohustuslasena registreerimise avalduse uueks läbivaatamiseks. Kaebuse esitaja on seisukohal, et ettevõtlusega tegelemine oli tema puhul piisavalt tõendatud ning käibemaksukohustuslasena registreerimisest keeldumine alusetu. Kaebuse esitaja selgitab, et esitas maksuhaldurile
12. juuli 2009 lepingu alltöövõtjaga Fenster Alumiinium OÜ-ga, mille esemeks oli Adavere Põhikooli klaasfassaadi valmistamine ja paigaldamine. Samas selgitab kaebuse esitaja, et kuna tema näol on tegemist uue ettevõttega, ei saanud ta maksta Fenster Alumiinium OÜ-le ettemaksu ega garanteerida tasumist, ent kuivõrd Fenster Alumiinium OÜ ei soovinud tasu mittesaamisega riskida, tühistas ta alltöövõtulepingu. Asjakohatuks peab kaebuse esitaja maksuhalduri väidet, et Fenster Alumiinium OÜ esindaja ei olnud selle äriühingu juhatuse liige, kuna kõiki tehinguid saab teha ka volitatud esindaja, ent volituse olemasolu maksuhaldur ei kontrollinud.
13. Samuti märgib kaebuse esitaja, et
14. juunil 2009 sõlmisid Akkord Est OÜ ja Euro-Baltic Holding OÜ alltöövõtulepingu, mille esemeks oli Adavere Põhikooli üld- ja eritööd. Kaebuse esitaja selgitab, et selle lepingu ese oli laiem, kui Fenster Alumiinium OÜ-ga sõlmitud lepingus, kuid sisaldas ka klaasfassaadi teostamist. Kaebuse esitaja väitel on selle lepingu alusel koostatud ka üleandmise-vastuvõtu aktid, alltöövõtja on esitanud arved ja need on tasutud, samuti on kaebuse esitaja tasunud kõik riiklikud maksud. Kaebuse esitaja selgitab, et sisuliselt tühistati leping kaebuse esitaja ja Fenster Alumiinium OÜ vahel ning sõlmiti uus leping kaebuse esitaja ja Euro-Baltic Holding OÜ vahel, kes omakorda sõlmis lepingu Fenster Alumiinium OÜ-ga. Kaebuse esitaja väitel ei olnud kohtumisel maksuhalduriga lepingud veel kirjalikult vormistatud, mistõttu neist ei saanud rääkida kui kindlalt allkirjastatutest.
15. Kaebuse esitaja rõhutab, et KMS § 2 lg 2 kohaselt on ettevõtlus isiku iseseisev majandustegevus olenemata tegevuse eesmärgist või tulemustest. Samuti viitab ta Riigikohtu otsusele haldusasjas nr 3-3-1-26-02 ning leiab, et antud juhul tekkis käive nii RPP Group OÜ (tellija) ja Akkord Est OÜ (töövõtja) vahel, kui ka Akkord Est OÜ (tellija) ja Euro-Baltic Holding OÜ (alltöövõtja) vahel.
16. Asjakohatuks peab kaebuse esitaja seisukohta, et Akkord Est OÜ-l puuduvad töötajad, kuivõrd kaebuse esitaja ei ole kunagi väitnud, et ta oleks neid töid teostanud oma töötajatega, vaid ostus tööd sisse ja müüs edasi, ent seegi on ettevõtlus KMS § 2 lg 2 mõistes.
17. Kaebuse esitaja toob ka välja, et võttis ühendust Euro-Baltic Holding OÜ juhatuse liikmega, kelle väitel ei ole ta maksuhalduri korraldust nr 12.2-3/5745-3 saanud ning õige ei saa olla maksuhalduri väide, et ta ei ole telefoni teel kättesaadav. VASTUSTAJA SEISUKOHT
18. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus leiab, et Akkord Est OÜ kaebus ei ole põhjendatud ning palub see rahuldamata jätta. Vastustaja leiab, et kaebuse esitaja andis maksuhaldurile vastuolulisi selgitusi ning tõendeid oma ettevõtluse kirjeldamisel, millest tekkis põhjendatud kahtlus, et kaebuse esitaja ettevõtlusega ise siiski ei tegele ning selle kahtluse kontrollimiseks nõuti täiendavaid selgitusi ning tõendeid. Vastustaja juhib tähelepanu sellele, et
19. juulil 2009 esitati maksuhaldurile dokumendid, mille kohaselt oli kaebuse esitaja alltöövõtjaks Fenster Alumiinium OÜ, kuid hiljem selgus, et juba
20. juunil 2009 on sõlmitud leping EuroBaltic Holding OÜ-ga samal objektil tööde teostamiseks ning leping Fenster Alumiinium OÜ-ga on annulleeritud. Maksuhalduri väitel on arusaamatu, miks ei esitatud Euro-Baltic Holding OÜ-ga
21. juunil 2009 sõlmitud lepingut
22. juulil 2009 toimunud kohtumisel ega sellest ka räägitud.
23. Vastustaja selgitab ka, et pöördus täiendava teabe saamiseks Euro-Baltic Holding OÜ poole, ent see äriühing korraldusele ei reageerinud ega vastanud ka telefonile. Vastustaja hinnangul on tõendamata ka kaebuse esitaja väide, et ta võttis ühendust Euro-Baltic Holding OÜ juhatuse liikmega, kes ei ole väidetavalt korraldust kätte saanud. Maksuhalduri väitel jääb arusaamatuks, et kui kaebuse esitajal on tungiv soov tekkinud küsimus lahendada, siis miks ei ole Euro-Baltic 2 Holding esindaja peale väidetavat kaebuse esitajaga suhtlemist ja korraldusest teada saamist maksuhalduri poole pöördunud.
24. Viimaks selgitab vastustaja, et ei ole antud juhul kahtluse alla seadnud nimetatud objektil tööde tegemist, vaid on leidnud, et tõendamata on kaebuse esitaja osalus selles. Samuti märgib vastustaja, et juba
25. novembri 2009 vaideotsuses nr 6-1/501-4 viidati kaebuse esitaja võimalusele esitada koos täiendavate tõendite ja ettevõtlusega seonduvate asjaolude selgitustega uus avaldus enda käibemaksukohustuslaseks registreerimiseks ning juhiti tähelepanu sellele, millised aspektid vajavad täpsustamist ning millised vastuolud tuleb kõrvaldada. Vastustaja väitele ei ole kaebuse esitaja nimetatud avaldust esitanud ning vastavad põhistused puuduvad ka kaebuses. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
26. Hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikkuses seoses, leiab kohus, et Akkord Est OÜ kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb rahuldamata jätta. Maksuhalduri kahtlus, et kaebuse esitaja tegelikult ettevõtlusega ei tegele, oli kaebuse esitaja käibemaksukohustuslasena registreerimise avalduse läbivaatamisel kogutud tõendite ning ilmnenud asjaolude pinnalt põhjendatud ja kuivõrd kaebuse esitaja ei ole esitanud seda kahtlust hajutavaid ning ettevõtlusega tegelemist täiendavalt kinnitavaid tõendeid, on maksuhaldur õigesti asunud seisukohale, et kaebuse esitaja ei ole tõendanud ettevõtlusega tegelemist. Kohus leiab, et maksuhaldurile ei saa ette heita tõendite kogumata jätmist omal algatusel. Maksuhaldur püüdis seda teha, nõudes teavet väidetavalt tehingupartnerilt Euro-Baltic Holding OÜ-lt, ent viimaselt ei olnud võimalik teavet saada, liiatigi lasub ettevõtlusega tegelemise tõendamise kohustus isikul, kes taotleb enda käibemaksukohustuslasena registreerimist. § 19 lõikest 1 tulenevalt on kohustus end
27. Käibemaksuseaduse (edaspidi KMS) maksukohustuslasena registreerida isikul, kelle KMS § 1 lõigetes 1ja 3 nimetatud tehingute (välja arvatud põhivara võõrandamine ning Eesti isikule teostatav kaugmüük) maksustatav käive ületab kalendriaasta algusest arvates 250 000 krooni, välja arvatud juhul kui kogu maksustatava käibe moodustab nullprotsendise käibemaksumääraga maksustatav käive, mis pole seejuures kauba ühendusesisene käive. KMS § 20 lõike 41 esimese lause kohaselt peab isik registreerimiseks tõendama, et ta tegeleb ettevõtlusega Eestis või alustab Eestis ettevõtlust. Sama lõike teises lauses sätestatakse, et kui isiku ettevõtlusega tegelemine või ettevõtluse alustamine ei ole piisavalt tõendatud, on maksuhalduril õigus nõuda isikult lisatõendeid või koguda neid omal algatusel ning viimases lauses sätestatakse, et maksuhaldur jätab isiku registreerimata, kui isik ei tegele ettevõtlusega või ei alusta ettevõtlust.
28. Ettevõtlusega tegelemise kontrolli eesmärk on välistada võimalus, et käibemaksukohustuslasena registreeritaks isikud, kes ettevõtlusega tegelikult ei tegele, kuna sellise isiku puhul võib käibemaksukohustuslasena registreerimise tegelik eesmärk olla käibemaksupettuste toimepanemine või neis osalemine. Seetõttu on tulebki isikul enda käibemaksukohustuslasena registreerimiseks tõendada reaalse majandustegevusega tegelemine ning juhul kui maksuhalduril tekib põhjendatud kahtlus, et isik ettevõtlusega ei tegele ning täiendavate tõendite kogumisega ei ole võimalik seda kahtlust hajutada, tuleb registreerimisest keelduda.
29. Ettevõtluseks loetakse seejuures KMS § 2 lg 2 kohaselt isiku iseseisvat majandustegevust, mille käigus võõrandatakse kaupa või osutatakse teenust, olenemata tegevuse eesmärgist või tulemustest. Eeltoodust tulenevalt on kaebuse esitajal põhimõtteliselt õigus, väites, et ettevõtlusega tegelemise kontrollimisel ei saa maksuhaldur hinnata tegevuse eesmärki ja tulemust. See ei tähenda siiski, et maksuhaldur ei peaks kontrollima, kas majandustegevus, mille kohta on isik esitanud teatud dokumente, ka tegelikult toimunud on. Seega ei pea maksuhaldur isikut käibemaksukohustuslasena registreerima üksnes formaalsete tõendite alusel, kui tal on põhjendatud kahtlus, et esitatud dokumendid võivad olla fiktiivsed ning neist nähtuvat majandustegevust tegelikult toimunud ei ole. 3
30. Käesoleval juhul on kaebuse esitaja ettevõtlusega tegelemise tõendamiseks esitanud lepingud, mille kohaselt ta ostis ja müüs edasi teatud ehitustöid Adavere Põhikooli objektil, samuti teenuste sisseostu- ja edasimüügiarved ning pangakonto väljavõtte, millelt nähtub summade tasumine ja väljamaksete tegemine. Kohus leiab, et esitatud lepingud ja arved on ebausaldusväärsed ega tõenda neis kajastatud tehingute tegelikku toimumist dokumentides märgitud isikute vahel. On alust arvata, et leping Akkord Est OÜ ja Euro-Baltic Holding OÜ vahel (tl. 39), samuti nagu raamleping Akkord Est OÜ ja RPP Group OÜ vahel on sõlmitud tagantjärele pärast kaebuse esitaja esimest kokkusaamist maksuhalduri ametnikuga
31. juulil
32. Sellele viitab eelkõige asjaolu, et
33. juulil 2009 maksuhaldurile antud seletuses (tõlge tl. 77) ütles kaebuse esitaja juhatuse liige Tatjana Semjonova, et OÜ-ga RPP Group sõlmitud lepingu esemeks on klaasfassaadi valmistamine ning esitas ka vastava lepingu. Mingisuguste muude Adavere Põhikooli ehitustööde müümisest OÜ-le RPP Grupp juttu ei olnud. Samas kaebuse esitaja ja OÜ RPP Group vahel sõlmitud raamleping, kus lepitakse kokku ka muude ehitustööde teostamises, kannab
34. mai 2009 kuupäeva ning lepingu kohaselt alustatakse seal sätestatud töödega
35. juunil
36. Asjaolu, et T. Semjonova kõnealust raamlepingut maksuhaldurile
37. juulil 2009 ei esitanud ega maininud seda ka oma suulises selgituses, viitab üheselt sellele, et selleks ajaks ei olnud seda lepingut veel koostatud. Samamoodi ei maininud T. Semjonova maksuhaldurile
38. juulil 2009 antud selgitustes lepingu sõlmimist Euro-Baltic Holding OÜ-ga. Kõnealuse lepingu esitas kaebuse esitaja maksuhaldurile
39. augustil 2009, ent leping kannab
40. juuni 2009 kuupäeva. Nii saab asuda seisukohale, et seegi leping on koostatud pärast
41. juulit 2009 taandkuupäevaga. Seega on põhjendatud maksuhalduri veendumus, et kaebuse esitaja koostas uued lepingud pärast seda kui ilmnes, et ettevõtluse tõendamine eelkõige OÜ-ga Fenster Alumiinium sõlmitud lepinguga ei ole võimalik.
42. Lisaks sellele tuleb tähele panna, et kaebuse esitaja on OÜ-le RPP Grupp esitanud
43. juuni 2009 kuupäeva kandva arve Adavere Põhikooli ehitustööde eest (tl. 28) ning samal päeval on kaebuse esitajale samasisuliste tööde eest arve esitanud Euro-Baltic Holding OÜ (tl. 29). See viitab asjaolule, et
44. juuniks olid arvetel nimetatud tööd tegelikkuses tehtud. Kui kaebuse esitaja väide, et
45. juuliks 2009 ei olnud lepingud veel kirjalikult vormistatud, mistõttu ei saanud neist kõnelda kui lõplikult sõlmitud lepingutest, oleks õige, siis puudunuks väidetavatel tehingupartneritel vajadus vormistada lepingut taandkuupäevaga või näidata arvetel ja tööde vastuvõtmisaktidel tegelikust varasemaid kuupäevi. Tõenäoline on, et
46. juuniks olid samal päeva väljastatud arvetel näidatud tööd tegelikult tehtud, ent teadmata on, kes neid töid tegi või millised vahendajad neid töid vahendasid. Põhjendatud on kahtlus, et kaebuse esitaja ja Euro-Baltic Holding OÜ vaheline leping on sõlmitud ja arved väljastatud üksnes selleks, et tõendada kaebuse esitaja ettevõtlustegevust ning neis kajastatud tööd on tegelikult teostanud (vahendanud) keegi teine, mitte kaebuse esitaja. Asjaolu, et kaebuse esitaja juhatuse liige
47. juulil 2009 Euro-Baltic Holding OÜ-ga tehtud tehingute kohta maksuhaldurile mitte midagi ei öelnud, viitab niisiis sellele, et tegelikult ei olnud
48. juunil 2009 ehk väidetava lepingu sõlmimise ajal ega ka
49. juunil 2009 ehk Euro-Baltic Holding OÜ poolt kaebuse esitajale arve väljastamise ajal nende kahe ettevõtja vahel mingisugust kokkulepet Adavere Põhikooli objektil tööde teostamise osas. Juhul kui kaebuse esitajal oleks olnud Euro-Baltic Holding OÜ-ga vastav kokkulepe ning
50. juunil väljastatud arvel näidatud tööd oleksid tehtud (vahendatud) selle kokkuleppe täitmise käigus, siis oleks kaebuse esitaja juhatuse liige
51. juulil 2009 seda kindlasti teadnud ning maksuhaldurile seletusi andes selle avaldanud. Selle asemel rääkis juhatuse liige aga lepingust OÜ-ga Fenster Alumiinium, kus oli tööde teostamise ajana ette nähtud
52. aasta 27-28 nädal, see tähendab
53. juuni-
54. juuli. Asjaolu, et OÜ-le Fentser Alumiinium tuleb tööde eest maksta ettemaksu, mis on ilmselt töödega alustamise eelduseks, ning et kaebuse esitajal seda maksta võimalik ei ole, ei saanud kaebuse esitaja juhatuse liikmele selguda pärast
55. juulit
56. Asjaolu, et kaebuse esitaja alles hiljem väitis, et leping OÜ-ga Fenster Alumiinium ettemaksu tasumata jätmise tõttu tühistati, viitab ilmselt sellele, et kõnealune põhjendus on hiljem välja mõeldud ning
57. juulil 2009 maksuhaldurile seletusi andes ei olnudki kaebuse esitaja juhatuse liige kaebuse esitaja majandustegevusese ega esitatud lepinguga sisuliselt kursis. Äriühingu juhatuse liikme teadmatus äriühingu jaoks sedavõrd olulise tehingu (väidetavalt esimese suurema tehingu) üksikasjadest 4 annab ilmselt alust kahelda reaalse majandustegevuse toimumises. Seetõttu nõustub kohus vastustaja kahtlusega, et Akkord Est OÜ-l puudub tegelikult puutumus Adavere Põhikooli renoveerimistöödega ning seda puudutavad lepingud ja arved võivad olla fiktiivsed. Tõsiseltvõetav ei ole kaebuse esitaja väide, et
58. juulil 2009 toimunud suuliste seletuste andmisel ei saanud Euro-Baltic Holding OÜ-ga sõlmitud lepingust veel kõnelda, kuna see polnud selleks ajaks kirjalikult vormistatud. Juhul kui kokkulepe oleks olemas olnud, olgu siis kirjalikult vormistatuna või mitte ja osa töid juba
59. juuniks 2009 teostatud, ei oleks kuidagi vabandatav sellise info varjamine maksuhalduri eest, iseäranis arvestades asjaolu, et sarnasele lepingule ei ole ette nähtud kohustuslikku vormi, mis tähendab, et selle oleks võinud sõlmida ka suulises vormis.
60. Asjaolule, et kaebuse esitaja ja OÜ Fenster Alumiinium vahelise lepingu on OÜ Fenster Alumiinium poolt allkirjastanud isik, kes ei ole selle äriühingu seaduslik esindaja ega ka töötaja, on vaidlustatud otsuses arusaadavalt viidatud samuti seetõttu, et kaebuse esitaja seaduslik esindaja ei osanud
61. juulil 2009 suuliste selgituste andmisel selgitada, kellega on tegemist. Kaebuse esitaja poolt hiljem esitatud väide, et ühe isiku nimel võivad lepinguid sõlmida ka volitatud esindajad, on kahtlemata tõsi, ent asjaolu, et kaebuse esitaja varem väidetava esindaja või tema esindusõiguse kohta mingisuguseid selgitusi anda ei osanud, viitab samuti sellele, et kaebuse esitaja seaduslik esindaja tegelikult dokumentidest nähtuva tehingu asjaoludega kursis ei ole. See omakorda annab alust arvata, et seegi leping võis olla fiktiivne ning vormistatud ilma, et vähemalt kaebuse esitaja selles sätestatud õiguslikke tagajärgi soovitud oleks.
62. Eeltoodu valguses ei kinnita ettevõtlusega tegelemist kohtu hinnangul ka see, et kaebuse esitaja arveldusarvele on laekunud summad ning et sellelt arveldusarvelt on tehtud väljamakseid väidetavatele tehingupartneritele. Raha kandmine kaebuse esitaja arvele ning sealt edasi ei kinnita lepingutes ja arvetel kajastatud tehingute toimumist. Mis põhjusel on kaebuse esitaja arvelduskontot kasutatud raha kandmiseks, on teadmata, ent ainuüksi raha liikumine pangakontol ei veena selles, et tehingud tegelikult toimusid.
63. Tehingute tegeliku toimumise seab täiendavalt kahtluse alla ka see, et väidetavate ehitustööde vahendustehingute majanduslik otstarbekus on käesoleval juhul äärmiselt küsitav. On tõsi, et KMS § 2 lõikes 2 sätestatu kohaselt loetakse ettevõtluseks isiku iseseisev majandustegevus selle eesmärgist või tulemusest sõltumata ning seetõttu ei saa ettevõtlusega tegelemist välistada üksnes seetõttu, et see oleks ebaotstarbekas. Samas leiab kohus, olukorras, kus muud tõendid tekitavad kahtluse, et isik ettevõtlusega tegelikult ei tegele, on väidetava ettevõtluse majanduslik ebaotstarbekus täiendav argument sellise kahtluse kinnituseks. Käesoleval juhul nähtub esitatud arvete ja lepingute võrdlusest, et kaebuse esitaja on Euro-Baltic OÜ-lt ostnud ehitustöid 1 375 100 krooni eest (millele lisandub käibemaks). Kaebuse esitaja poolt OÜ-le RPP Group esitatud teostatud tööde aktide kohaselt oli lepingusummaks 1 381 680 krooni (millele lisandub käibemaks). Sellise ehitustööde vahendamise korral oleks vahendustasuks 6580 krooni, mis moodustab müügihinnast umbes 0,5%. Sellist vahendustasu määra tuleb pidada väikeseks ning see paneb kahtluse alla väidetavate vahendustehingute kasulikkuse kaebuse esitaja jaoks. Lisaks sellele on tähelepanuväärne, et OÜ RPP Group on soetanud Adavere Põhikooli ehitustöid ka OK-Investment OÜ-lt. Nii viimatinimetatud äriühing kui ka Euro-Baltic OÜ on mõlemad ühe ja sama isiku – Oleg Kuzmini juhtimise ja kontrolli all. Äriregistri andmetel on O. Kuzmin mõlema nimetatud äriühingu ainus juhatuse liige, Euro-Baltic Holding OÜ ainuosanikuks on seejuures Savanta Investeering OÜ, mille ainuosanik on samuti Oleg Kuzmin ning OK-Investment OÜ ainuosanikuks on OK-Business OÜ, mille ainuosanik on kah O. Kuzmin. Seejuures on OKInvestment OÜ asukoht samas, kus ka PRR Group OÜ asukoht (Tallinnas Valgevase 1). On üsna kummastav, et OÜ RPP Group tellib samale ehitusobjektile mõnesid töid otse ühelt Oleg Kuzmini juhtimise ja kontrolli all olevalt ettevõttelt (OK-Investment OÜ-lt), ent teisi töid samal objektil tellib sama isikuga seotud teiselt ettevõtjalt (Euro-Baltic Holging OÜ) omakorda kolmanda vahendaja kaudu, kusjuures ei nähtu, et Akkord Est OÜ vahendusteenus mingisugust sisulist täiendavat väärtust ehitustöödele annaks. Eeltoodut arvestades on Akkord Est OÜ osalemine väidetavate ehitustööde teostamisel puhtmajanduslikult küsitav ning see viitab 5 täiendavalt sellele, et Akkord Est OÜ tegelikult arvetel ja lepingutes näidatud sisuga tehinguid teinud ei ole.
64. Tekkinud kahtluse kontrollimiseks on maksuhaldur pöördunud korraldusega väidetava tehingupartneri Euro-Baltic Holding OÜ poolt, kes korraldusele aga ei vastanud ega olnud maksuhalduri väitel kättesaadav ka telefoni teel. Kaebuse esitaja väide, et viimatinimetatud isik ei saanud korraldust kätte, ent püüdis siiski maksuhalduri ametnikule tagasi helistada, on paljasõnaline ja tõendamata. Selle väite tõendamatusele on vastustaja viidanud kaebuse kohta esitatud kirjalikus vastuses, ent ka täiendavate taotluste ja tõendite esitamiseks antud tähtaja jooksul ei ole kaebuse esitaja pidanud vajalikuks esitada tõendeid selle kohta, et ta on Euro-Baltic Holding OÜ juhatuse liikmega ühendust võtnud või et viimane on tegelikult telefoni teel maksuhaldurile kättesaadav olnud. Vastustaja on välja toonud ka selle, Euro-Baltic Holding OÜ juhatuse liige ei ole arusaadavalt maksuhalduriga ühendust võtnud ka pärast seda, kui ta väidetavalt kaebuse esitaja käest talle adresseeritud teabe andmise korraldusest teada sai. Sellises olukorras on pigem usutav, et kolmas isik on soovinud vältida väidetavate tehingute kohta selgituste andmist, mis omakorda viitab sellele, et tegelikkuses neid tehinguid arvetel ja lepingutes kajastatud kujul toimunud ei ole. Eeltoodut arvestades on maksuhaldur õigesti järeldanud, et täiendavaid tõendeid, mis hajutaksid avalduse läbivaatamisel tekkinud kahtlused, ei ole koguda võimalik olnud ning seetõttu tuleb asuda seisukohale, et kaebuse esitaja ettevõtlusega tegelemine ei ole tõendamist leidnud.
65. Kohus leiab, et maksuhalduri poolt ehitusobjektil tegevuse mittekontrollimine ei puutu antud juhul asjasse, kuna kaebuse esitaja väitel ta ise oma töötajate kaudu ehitustöid ei teostanud. Samas ei ole vaidlust selles, et arvetel näidatud ehitustööd on tegelikkuses tehtud. Maksuhaldur ei ole kahelnud, et tööd on teostatud, küll on põhjendatud kahtlus tekkinud aga selles osas, et nende tööde teostamisel ei ole osalenud ei väidetava vahendajana ega muul moel kaebuse esitaja.
66. Kohus nõustub kaebuse esitaja seisukohaga, et ettevõtlusega mittetegelemist ei saa kinnitada väidetavate ehitustööde tegemiseks vajalike töötajate puudumine. Kaebuse esitaja ei ole tõepoolest väitnud, et ta väidetavate tehingute esemeks olevaid ehitustöid ise oma töötajate kaudu teeks. Samas leiab kohus, et eeltoodu ei muuda seisukohta, et kaebuse esitaja ei ole ka väidetavaid ehitustööde vahendustehinguid tegelikult teinud.
67. HkMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebuse esitaja kahjuks. Kuivõrd vastustaja ei ole taotlenud enda menetluskulude väljamõistmist kaebuse esitajalt, siis jäävad kummagi poole menetluskulud selle poole enda kanda. Kristjan Siigur kohtunik 6