lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Viru Maakohtu menetluses on N J avaldus lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks. Avalduse kohaselt lapse ema ei võimalda isal lapsega suhelda, rikkudes kohtuotsusega kindlaksmääratud lapsega suhtlemiskorda. Avaldaja palus määrata lapsega suhtlemiskord tema poolt pakutud tingimustel. Narva Linnavalitsus (Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu) kirjalikus seisukohas toetas avaldaja soovi lapsega kohtumiseks ning leidis võimalikuks, et lapse vanemad sõlmivad kohtumenetluses kompromissi. Lapse ema 07.06.2010.a kohtuistungil avaldas, et ta ei ole takistanud lapsel isaga suhtlemist. Lapsele määratud esindaja vandeadvokaat Leanika Tamm on arvamusel, et lapse huvides on korrapärase suhtlemiskorra sisseseadmine. Lapse ja isa soove arvestades võiksid kohtumised edaspidi kesta kord kuus ka ööbimisega isa juures laupäevast pühapäevani. Isa puhkuse ajal võiks laps viibida isa juures järjest kuni 1 nädal ilma ema juuresolekuta. Avaldaja soov lapsega pikemaajaliseks kokkusaamiseks (20 päeva) ei ole esindaja arvamusel lapse huvides. Kohtuistung Kohtuistungil sõlmisid N J ja E C kompromissi, mis on kantud kohtuistungi protokolli. Avaldaja tegi kompromissi ettepaneku, mille järgi soovib ta suhelda lapsega: - 2 korda kuus terve päeva jooksul, 1 korra ööbimisega; - üks kord pühapäeval ja teine kord laupäevast pühapäevani; - üks kord aastas suvel üheks nädalaks lapse isa puhkuseajal; - kooli vaheaegadel 2-3 päeva lapse emaga kokkuleppel. Lapse ema E C nõustus pakutud suhtlemiskorraga. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 477 lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi 2/3 2-10-13710 tingimused. Kohus tuvastas, et Narva Linnakohtu 20.06.2001.a otsusega määrati N J suhtlemiskord laps R J üks kord nädalas pühapäeviti kella 13.00 kuni 14.00. Pooled jõudsid kompromissile uue suhtlemiskorra määramise osas. Pooltevaheline kompromiss ei ole seadusega vastuolus, on täidetav ning ei kahjusta avalikku huvi, mistõttu kohus kinnitab poolte kompromissi ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Pooled on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest
Menetluskulude jaotus
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik 3/3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.