2-10-25772/15

(4)2-10-25772 Hagiavalduse kohaselt olid pooled alates 1998.a. registreeritud abielus. Abielust on neil sündinud tütar D D

1. detsembril 1998.a. Abielu on lahutatud 10.10.2002.a. Laps elab hageja juures. Narva Linnakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-2248
2. detsembrist 1999.a. on kostjalt väljamõistetud elatis lapse ülalpidamiseks suuruses 700 krooni, mis ei ole piisav summa. Igakuised lapse ülalpidamiskulutused moodustavad 3 950 krooni. Hagejal on seoses invaliidsusega keskmine kuine sissetulek 2 000 krooni. Lapsetoetus on 300 krooni. Hageja palub suurendada lapse D D ülalpidamiseks hageja kasuks elatist, mis oli väljamõistetud Narva Linnakohtu otsusega
3. detsembrist 1999.a. tsiviilasjas nr 2-2248 ja välja mõista kostjalt hageja kasuks lapse D D ülalpidamiseks hageja kasuks elatis summas 3 950 krooni alates 01.06.2010 kuni lapse täisealiseks saamiseni või kuni poolte varalise seisu muutumiseni, kusjuures igakuine elatusraha ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kostja vastus Kostja vastuse kohaselt hageja ei ole esitanud tõendeid, millega ta kinnitab lapse ülalpidamiskulud suurusega 3 950 krooni. Hagiavaldusest ei ole selge, miks hageja välistab oma kohustuse lapse ülalpidamiseks. Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja on nõus maksma oma lapse ülalpidamiseks elatist suurusega 2 175 krooni ja ta ei ole nõus lapsele elatise suurendamisega kuni 3950 kroonini. Käesoleval ajal kostja elab Inglismaal ja tema tulud ja kulud ei anna talle võimalust maksta lapsele elatist suurusega 3 950 krooni kuus. Inglismaal maksuarvestus tehakse igaaastaselt seisuga 30.aprillil. Kostjal on järgmised tulud: alates 20072008.a-des - £5225, 2008-2009.a-des - £5295, 2009-2010.a-des (kuni 30.04.2010) – £
4. Kokku 36 kuu eest £16742 ehk keskmiselt £465,055 ehk ümardatult £465,06 kuus. Kostja elab koos oma abikaasaga üüritud korteris ja maksab korteri eest üüri suurusega £600 igakuiselt. Võttes arvesse, et kostja ja tema uus abikaasa põhimõtteliselt kannavad võrdselt kulud, siis tuleb lugeda, et kostja elamiskulud korteri üüri maksmiseks on £300 kuus. Kostja, tegutsedes Inglismaal füüsilisest isikust ettevõtjana, maksab tasu oma sidevahendite kasutamise eest (telefonide eest) keskmiselt £39,19 igakuiselt, s.h. lauatelefoni eest alates 2009.a aprillist kuni 2010.a maini £190,40 ehk £13,60 kuus (£35,22 + £35,83 + £39,08 + £40,27 + £15,00 + £25,00 = £190,40 : 14 kuud = £13,60 kuus) ja mobiiltelefoni – vodafone) eest alates 2010.a veebruarist kuni 2010.a maini £153,53 ehk £25,59 kuus (£32,84 + £37,44 + £24,99 + £27,58 + £30,68 = £153,53 : 5 kuud = £25,588; ümardatult £25,59 kuus). Niimoodi, kui kostja keskmine igakuine tulu suurusega £465,05 vähendada teatud igakuiste kulude üldsuurusega £339,19 võrra, siis kostjal jääb vaba raha keskmise suurusega £125,87, mis moodustab Eesti Panga kurssi järgi (18.06.2010.a seisuga 1GBR – 18,7822 EEK) 2364,115 EEK ehk ümardatult 2364 krooni kuus, millest ta peab maksta elatis lapsele D D ülalpidamiseks ja veel ülal pidama ennast. Kostja on abielus I D, kes aitab kostjal katta eluaseme kulud kuna kostja sissetulek ei ole selleks piisav. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, ning ära kuulanud pooled, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Tsiviilasjas esitatud tõenditega on täielikult tõendamist leidnud järgmised asjaolud: • et pooltel sündis abielust XXX poeg tütar D D (t.l. 3, 5-7). • et Narva Linnakohtu 16.detsembri 1999.a. otsuse alusel tsiviilasjas nr 2-2248 J D peab maksma A D tütre D D ülalpidamiseks igakuiselt elatist summas 700 krooni kuni lapse täisealiseks saamiseni (t.l. 4). Hageja palub suurendada
5. detsembri 1999.a. Narva Linnakohtu otsusega väljamõistetud elatise summat ja välja mõista kostjalt hageja kasuks lapse D D ülalpidamiseks 3 950 krooni alates 2

(4)2-10-25772 01.06.2010.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni või kuni poolte varalise seisu muutumiseni, kusjuures igakuine elatusraha ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 01.07.2010.a jõustunud perekonnaseaduse (PkS) § 210 lg 1 kohaselt laieneb käesolev seadus kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui järgnevates sätetes ei ole ette nähtud teisiti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Kuna hagiavaldus oli esitatud enne uue PkS jõustumist, kohaldatakse menetlusele vana PkS (kehtinud kuni 01.07.2010.a). Perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja sama seaduse § 61 lg 1, 2 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vastavalt PkS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja selle summa vähendamine vastavalt sama paragrahvi lg-le 6 on võimalik juhul, kui vanem, kellelt elatist nõutakse on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Alates 01.01.2008.a on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 4 350 krooni, pool sellest moodustab 2 175 krooni. Vastavalt PkS § 61 lg 3 vanemate varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. PkS § 70 lg 1 kohaselt kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Perekonnaseaduses on seadusandja sätestanud lapse miinimumvajadused, millises ulatuse on lapsevanem kohustatud lapse ülalpidamiskohustust täitma. Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-17-05, et kuna PkS § 61 lg 4 kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel, ei pea elatise nõudja selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. Seega ei pea kohus vajalikuks anda hinnangut lapse vajadustele, sest hageja on lapse vajadusi kirjeldanud minimaalses suuruses, lähtudes asjaolust, et kumbki lapsevanem peaks oma ülalpidamiskohustusi täitma vähemalt 2 175 krooni ulatuses. Pooled ei vaidle, et lapse vajadused võrreldes 16. detsembri 1999.a. otsusega, mil mõisteti kostjalt välja elatis lapse ülalpidamiseks igakuuliselt 700 krooni, on muutunud. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 23.04.2004.a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-51-04 väljendatud seisukohta, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Seega kui elatise nõudmiseks õigustatud isik leiab, et vanem maksab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt, võib ta nõuda teiselt vanemalt elatise suuruse muutmist. Vaidlust ei ole, et kostja ei tasu lapse ülalpidamiseks elatist seaduses sätestatud miinimummääras, seega ei maksa kostja elatist lapsele piisavalt lähtudes seaduses sätestatud lapse eelduslikest miinimumvajadustest. Pooled ei vaidle, et hageja sissetulek on hageja väitel 2 000 krooni ja lapsetoetus 300 krooni. Kostja varalise seisu osas on kohus tuvastanud, et kostjal on järgmised tulud: alates 2007-2008.ades - £5225, 2008-2009.a-des - £5295, 2009-2010.a-des (kuni 30.04.2010) – £6222. Kokku 36 kuu eest on £16742 ehk keskmiselt £465,055 ehk ümardatult £465,06 kuus (t.l. 20-27). Kostja elab koos oma abikaasaga üüritud korteris ja maksab korteri eest üüri suurusega £600 igakuiselt (t.l. 28-37, 74, 77), millest kostja osa on £300 kuus. Pooled ei vaidle, et kostja maksab tasu oma 3

(4)2-10-25772 sidevahendite kasutamise eest keskmiselt £39,19 igakuiselt, s.h. lauatelefoni eest alates 2009.a aprillist kuni 2010.a maini £190,40 ehk £13,60 kuus (£35,22 + £35,83 + £39,08 + £40,27 + £15,00 + £25,00 = £190,40 : 14 kuud = £13,60 kuus) ja mobiiltelefoni – vodafone) eest alates 2010.a veebruarist kuni 2010.a maini £153,53 ehk £25,59 kuus (£32,84 + £37,44 + £24,99 + £27,58 + £30,68 = £153,53 : 5 kuud = £25,588; ümardatult £25,59 kuus) (t.l. 38-54). Kui kostja keskmine igakuine tulu on suurusega £465,05 mida vähendada teatud igakuiste kulude üldsuurusega £339,19 võrra, siis kostjal jääb vaba raha keskmise suurusega £125,87, mis moodustab Eesti Panga kurssi järgi 2364,115 EEK ehk ümardatult 2364 krooni kuus, millest ta peab maksta elatis lapsele D D ülalpidamiseks ja veel ülal pidama end. Seega on kohus tuvastanud, et kostja sissetulekust ei piisa hageja nõutud elatise summa tasumiseks. Kostja on nõus maksma lapse ülalpidamiseks igakuuliselt 2 175 krooni. Hageja palub kogu lapse vajadustest lähtuva elatise s.o. 3 950 krooni välja mõista kostjalt, kuid hageja ei ole põhjendanud, miks peab kogu lapse ülalpidamiskohustuse täitma kostja kui seadusandja on sättinud, et vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Seega kohus leiab, et hagi on põhistatud ja tõendatud vaid osaliselt. Kohus leiab, et hagi elatise suurendamise nõudes tuleb rahuldada osaliselt ning muuta tuleb Narva Linnakohtu

1. detsembri 1999.a otsusega tsiviilasjas nr 2-2248 J D A D kasuks lapse D D ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suuruse summat ja välja mõista J D A D kasuks elatis lapse D D, ülalpidamiseks alates 01.06.2010.a igakuiselt summas 2 175 krooni kuni lapse D D täisealiseks saamiseni. Tsiviilasja hinna määramine Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind. Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa (TsMS § 129 lg 2). Narva Linnakohtu
2. detsembri 1999.a. otsuse tsiviilasjas nr 2-2248 kohaselt J D on kohustatud maksma elatist 700 krooni kuus. Hageja hagis palub suurendada väljamõistetud elatusraha suurust 3 950 kroonini. Käesolevas tsiviilasjas on hagihinnaks väljamõistetud elatise ja hagis taotletud suurendatud elatise üheksa kuu maksete summade vahe. Seega on käesoleva elatise suurendamise hagi hinnaks 29 250 krooni (9 kuud x 3 250 krooni). Menetluskulude jaotus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, siis kohus leiab, et poolte menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov 4