Obsah (7)

§ 76§ 82§ 100§ 101§ 108§ 397§ 175

2-10-33657 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Otsuse tegemise aeg ja koht 18. oktoober 2010.a. Narva Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-10-33657 Tsiviilas

) § 396 lg 1 järgi kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

§ 76lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

Laenulepingu punktis 2.3. on pooled kokku leppinud laenu tagastamise tähtajas 11.07.2008.a.

§ 82

lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Pooled ei vaidle, et laenu tagastamise tähtaeg on saabunud ja kostja ei ole hagejale tagastanud laenulepingujärgset laenusummat 94 000 krooni. Valdust ei ole, et hageja on palunud kostjal võlgnevus tasuda ja kohtuväliselt pooled laenu tagastamises kokkuleppele ei ole jõudnud (t.l.6-7, 9-11, 15-18, 34-37).

§ 100

alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.

§ 108

lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kuna kostja ei ole tagastanud hagejale laenusummat, siis on hagejal õigus nõuda kostjalt laenusumma tagastamist.

§ 397lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi.

Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Poolte vahel ei ole vaidlust, et lepingu punktis 2.4. on pooled kokku leppinud intressi maksmise kohustuses, laenusaaja kohustus tagastamata laenusummalt tasuma intressi arvestusega 24 protsenti aastas. Pooled ei vaidle, et laenusumma kanti kostjale üle 11.01.2008.a. Pooled ei vailde, et kostja pidi laenusumma tagastama 11.07.2008.a., seetõttu nimetatud perioodi 6 kuu eest on kostjal kohustus maksta hagejale lepingust tulenevat intressi summas 11 280 krooni, mida kostja hagejale tasunud ei ole. Kuna pooled on laenulepingu sõlmimisel kokku leppinud intressi maksmise kohustuses, mida kostja hagejale tasunud ei ole, siis on hagejal õigus nõuda kostjalt intressi tasumist. Rahalise kohustuse viivitamise korral on võlausaldajalt tulenevalt

§-st 113 õigus nõuda alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks 3 2-10-33657 loetakse

§-is 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled ei vaidle, et lepingu punkti 2.

1. kohaselt on pooled kokku leppinud viivise määras 0,05 % tasumata makselt iga hilinetud kalendripäeva eest. Vaidlust ei ole, et laenusumma tagastamisega viivitamisest tulenev viivisevõlgnevus hagiavalduse esitamise hetke s.o. 13.07.2010.a. seisuga on 34 310 krooni. Viivise arvestuse perioodiks on laenu tagastamise tähtajast (11.07.2008.a.) 12.07.2008.a. kuni 13.07.2010.a. (hagi esitamise kuupäev), seega viivitatud päevi on 730 päeva, laenu põhisummalt 94 000 viivis 0,05 % on viivis 47 krooni päevas, seega kokku on viivise summa 34 310 krooni. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt seoses rahalise kohustusega viivitamise tõttu viivise tasumist seisuga 13.07.2010.a. 34 310 krooni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis protsendina 0,05 % päevas põhinõudelt (94 000 krooni) alates 14.07.2010.a. kuni põhinõude täitmiseni. Kostja on esitanud vastuväite, et kostja endine juhatuse liige J L ja praegune juhatuse liige E E on sõlminud
2. veebruaril 2009.a. kokkuleppe, mille kohaselt J L vastutab isiklikult OÜ-le Prestone laenu tagastamise eest (t.l. 30).

§ 175

lg 2 järgi võib kolmas isik võlgniku kohustuse üle võtta võlgnikuga sõlmitud lepingu alusel, kuid kohustus läheb üle üksnes tingimusel, et võlausaldaja sellega nõustub.

§ 175

lg 3 kohaselt kui võlgnik on sõlminud kolmanda isikuga lepingu kohustuse ülevõtmiseks, võib võlgnik või kolmas isik teha võlausaldajale ettepaneku teatada tema poolt määratud tähtaja jooksul, kas ta annab nõusoleku. Kui võlausaldaja ei anna nõusolekut selle tähtaja jooksul, loetakse ta nõusoleku andmisest keeldunud. Vaidlust ei ole, et hageja ei ole andnud kostjale ega J L nõusolekut kohustuse ülevõtmiseks. Kostja ja kostja endise juhatuse liikme isikliku vastutuse kokkulepe laenu tagastamiseks OÜ Prestone ees on kokkulepe, mis sätib juhatuse liikme vastutuse vastavalt mittetulundusühingute seadusele mittetulundusühingu ees. Seega ei ole sellel kokkuleppel, mille pooleks ei ole hageja, asja lahendamisel tähtsust. Menetluskulude jaotus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov 4