Obsah (9)

§ 416§ 442§ 407§ 434§ 146§ 162§ 144§ 173§ 174

Ärakiri TAGASELJA KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marika Leimann Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 23.september 2010.a. Rakvere kohtumaja Tsiviilasja number

§ 416nõuetele vastav kaja.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 442lg.6 § 633 lg.7).

Hageja nõuded Hagi kohaselt on OÜ SMS Kiirlaen ja kostja 20.01.

1. sõlminud laenulepingu summas 3000 krooni. Tagastatav summa- laen ja lepingu sõlmimise tasu 650 krooni- tuli tasuda 20.03.
2. Hageja on esialgselt võlausaldajalt nõude omandanud 16.04.
3. Kostja ei täitnud võetud kohustust. Kostja võlg hagejale on põhivõla osas 3650 krooni, hagi esitamise seisuga on viiviseks arvestatud mõistliku summana 3632.01 krooni. Lisaks sellele soovib hageja kostjalt välja mõista lepingu p.s 10.2.3 menetluskuludeks nimetatud 1500 krooni, mida hagi resolutsioonis nimetatud õigusabikuluks. Hagi on esitatud VÕS § 396, 397, 82, 195, 142, 76, 100 alusel Kostja vastuväited Kostja ei ole ettenähtud tähtajaks kirjalikku vastust esitanud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid Kohus leiab, et hagi on põhjendatud, tõendatud ja kuulub rahuldamisele hageja poolt hagis näidatud asjaoludel ja ulatuses tagaseljaotsusega. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud ja ei ole hagile tähtaegselt nõuetekohaselt vastuväiteid esitanud. VÕS § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 77 kohaselt võlgnik peab kohustuse täitma lepingule vastava kvaliteediga. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 85 kohaselt võlgnik peab kohustuse täitma lepinguga kindlaksmääratud kohas. VÕS § 94 ja 113 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi ja viivist.

§ 407

lg.1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Kohus on kostja jaoks avaldanud hagimaterjalid kirjaliku vastamise kohustusega hiljemalt 28-päeva jooksul Ametlikes Teadaannetes 30.07.2010 ning hoiatanud, et kui kostja ei vasta, teeb kohus otsuse avalikult teatavaks 23.09.2010. 2

§ 407

lg.3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

§ 434

kohaselt kohtuotsus on kohtumenetluse tulemusena Eesti Vabariigi nimel tehtud kohtulahend, millega asi otsustatakse sisuliselt. Hagi on tõendatud hagis esitatud asjaoludega ja õigusliku põhjendusega ning hagile lisatud kirjalike tõenditega.

§ 146

lg.1 p.3 kohaselt menetluskulud kannab isik, kelle kanda jäävad menetluskulud kohtulahendi alusel.

§ 162lg.1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehtud.

Kohus leiab, et menetluskulude nõue tuleb osaliselt jätta rahuldamata ja osaliselt, selle ebaselguse tõttu, on see otstarbekam jätta rahalise suuruse kindlaksmääramisena lahendada eraldi menetluses. Hageja on põhjendamatult soovinud riigilõivuna välja mõista riigilõivu summana 250 krooni, mille ta tasus maksekäsu kiirmenetluse etapis.

§ 144

p.7 kohaselt on maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv kohtuväliseks kuluks üksnes siis, kui maksekäsu kiirmenetluses avalduse rahuldamata jätmise ja hagiavalduse menetlusse esitamise vaheline aeg on väiksem kui üks kuu. Antud asjas on maksekäsu kiirmenetluses avaldus jäetud rahuldamata 26.05.2009 ja hagi on esitatud 08.06.2010 ehk 12 kuud hiljem. Kohus peab menetlusökonoomika seisukohalt mõistlikuks jätta menetluskulude, v.a. riigilõiv, rahalise suuruse kindlaksmääramise lahendamiseks

§ 173jj sätete järgi.

Hageja on viitega haginõude aluseks oleva laenulepingu p-le. 10.2.3 hagi tekstis taotlenud menetluskuluks nimetatuna kostjalt 1500 krooni väljamõistmist. Hagi resolutiivosas nimetatakse sama summat õigusabi kuluks. Viidatud laenulepingu säte reguleerib eraldi kulu liikidena menetluskulud, õigusabi kulud, riigilõiv ja muud kohtukulud. Seega ei ole hageja enda lepingu kohaselt menetluskulud ja õigusabikulud sünonüümideks. Kuna hageja hagi resolutiivosas taotleb 1500 krooni väljamõistmist õigusabikuluna, kuid ei ole selgitanud, kes ja millise lepingu alusel on esindust teostanud ning ei ole esitanud ka vastava kulu kandmist tõendavat dokumenti, siis nn põhimenetluses ei pea kohus põhjendatuks terminoloogilise ebaselguse tõttu lahendada hageja kulude rahalist suurust, vaid määratleb, et hageja kulud (põhjendatud ja tõendatud) jäävad kostja kanda. Kohus selgitab, et hagejal on õigus menetluskulude summalise kindlaksmääramise avaldus esitada

§ 174kohaselt Hageja menetluskulud jäävad kostja kanda.

Kohtunik: /allkiri/ Marika Leimann Ärakiri õige Nooremreferent Lea Herne Kohtuotsus jõustus 23. novembril 2010. a. Nooremreferent Lea Herne 3