KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Määruse tegemise aeg ja koht 26. oktoober 2010, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-10-36340 Asjast puudutatud isikud Istungi toimumise aeg ANavaldus lastega suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks Avaldaja AN(isikukood XXX, elukoht XXX) Asjast puudutatud isik TO(isikukood XXX elukoht XXX) Asjast puudutatud isikute alaealiste laste O N , M N ja L N määratud korras esindaja advokaat Ilja Santašev (Advokaadibüroo Leonid Olovjanišnikov, Tartu mnt 51-12, 10115 Tallinn) Eestkosteasutus Tallinna linn (Nõmme Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna kaudu, asukoht Nõmme-Kase 12B, 11617 Tallinn), esindaja Kati V Eestkosteasutus Tallinna linn (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna kaudu, asukoht Punane 16, 13619 Tallinn), esindaja Natalia R 28. september 2010 Istungil osalenud isikud Avaldaja A N Asjast puudutatud isik T O Asjast puudutatud isikute alaealiste laste O N , M N ja L N määratud korras esindaja advokaat Ilja Santašev Eestkosteasutuse Tallinna linna (Nõmme Linnaosa Valitsus) esindaja Kati V Eestkosteasutuse Tallinna linna (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse) esindaja Natalia R Menetlustoiming Lapsega suhtlemise korraldava määruse tegemine RESOLUTSIOON 1. Määrata kindlaks lastega suhtlemise kord. 2. Võimaldada A N kohtuda alaealiste lastega O N , M N ja L N järgnevalt: 2.1 ANsuhtleb L N , M N ja O N igal teisel ja neljandal laupäeval kuus kella 9.00-st kuni 19.00-ni ilma ööbimiseta tähtajaga kuni 14.01.2011. 2.2 Alates 14.01.2011 suhtleb ANL N , M N ja O N igal teisel ja neljandal reedel kella 19.00-st kuni laupäeva õhtu 19.00-ni. 2.3 Jõuluaja ja aastavahetuse jagamise lepivad vanemad iga aasta esimeseks detsembriks. 2010. a. kohtumised toimuvad ilma ööbimiseta. 2.4 Ülejäänud riigipühad (iseseisvuspäev, suur reede, kevadpüha, võidupüha, jaanipäev, taasiseseisvumispüha) jagavad vanemad omavahel pooleks. Kellega veedavad lapsed riigipüha, lepivad vanemad kokku vähemalt kaks nädalat enne riigipüha. 2.5 Suveperioodil veedavad lapsed A N kaks nädalat juulis ning kaks nädalat augustis. Täpsed ajad lepivad AN ja T O kokku hiljemalt iga aasta esimeseks juuniks. 2.6 A N on õigus tähistada lastega enda ja oma lähisugulaste sünnipäevi ning käia lastega lastele eakohastel üritustel väljaspool kokku lepitud aega. Pidudel ja üritustel käimised lepitakse kokku vähemalt 7 päeva enne nende toimumist. 2.7 Lastega kohtumiseks toob AN enda kulul lapsed ema TO juurest ära ning pärast kokkusaamist toimetab lapsed enda kulul laste ema TO juurde tagasi. 2.8 AN käib vajadusel lastega arsti vastuvõttudel, millest TO teavitab A N vähemalt 10 päeva ette. 2.9 L N , M N või O N haigestumisel lepivad AN ja TO kokku, kes võtab haiguslehe, et haige lapse(
- d)eest hoolitseda ning haiguslehel viibimise ajal viibib haige laps(
- ed)selle vanema juures, kes on võtnud haiguslehe. 2.10 Lapse (laste) või ANhaigestumise korral kohtumised ei toimu. Lapse (laste) haigestumise korral teavitab TO A N viivitamatult. Enda haigestumisest või muul põhjusel kohtumise ärajäämisest teavitab AN T O viivitamatult. 2.11 TOja ANedastavad üksteisele kogu vajaliku informatsiooni e-posti teel, vastaspool peab kinnitama kirja kättesaamist viivitamatult. 2.12 Vanematel on õigus suhtlemiskord L N , M N ja O N üle vaadata iga aasta aprillis ja/või oktoobris. Suhtlemiskorra muutmiseks pöörduvad vanemad laste elukohajärgse lastekaitse spetsialisti poole, et lähtudes laste huvidest, vajadustes ja vanusest, saavutada ümarlaual uus kokkulepe. Kui pooled suhtlemiskorra osas kirjalikult uuele kokkuleppele ei jõua, siis võetakse alusels käesolev suhtlemiskord. Edasikaebamise kord Käesoleva määrusega kehtestatud suhtlemiskorra rikkumisel või määruse täitmise raskendamisel on avaldajal või puudutatud isikul õigus avaldusega pöörduda Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja poole suhtlemiskorra uuesti läbivaatamiseks. Avaldaja nõue ja asjaolud Kohtule esitatud avalduse kohaselt palub avaldaja määrata kindlaks avaldaja ja laste suhtlemiskord järgmiselt: avaldaja suhtleb lastega üle nädala nädalavahetusel reede õhtul kella 19.00-st kuni pühapäeva õhtu kella 19.00-ni. Laste üleandmine toimub laste alalises elukohas. Suveperioodil veedavad lapsed avaldajaga kaks nädalat juulis ning kaks nädalat augustis 1-15 kuupäeval. Talvisel koolivaheajal viibivad lapsed avaldaja juures kas jõuluperioodi või aastavahetuse ja nii vaheldumisi. Avaldaja ja TO abielust sündisid XXX tütar L N , XXX tütar M N ja XXX poeg O N , kes elavad ema TO juures. 07.02.2008 kinnitas Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-07-10928 avaldaja ja TO vahel sõlmitud kompromissi, mille kohaselt avaldajal on õigus lastega veeta igal teisel pühapäeval 4 tundi kella 15.00-19.00 ja lisaks L N ja M N igal kolmapäeval kaks tundi. Kompromissis märkisid vanemad, et suhtlemiskord vaadatakse läbi iga 12 kuulise perioodi järel ning suhtlemiskorra muutmisel lähtutakse laste huvidest ning vajadustest. Avaldaja on seisukohal, et arvestades laste vanust käesolevaks ajaks tuleks avaldaja ja laste suhtlemiskorda muuta, kuna lapsed on võimelised avaldajaga veetma, ilma ema juuresolekuta, rohkem aega kui neli tundi kahel korral kuus. Avaldaja märgib, et avaldajal on lastega hea side ning 2 sooviks teha lastega rohkem huvipakkuvaid tegevusi, mis praegusel juhul ajanappuse tõttu jäävad tegemata. Avaldaja elab avara hooviga eramajas Raudalus, mis pakub lastele palju võimalusi. Peale avaldaja elavad majas ka avaldaja vanemad, avaldaja elukaaslane ja laste poolõde, mis aitab lastel hoida lähisidemeid oma lähisugulastega, samuti on lastel head suhted oma poolõega. Naabermajas elab avaldaja õde oma perega, kelle lastega on lastel ka head suhted. Lastele on avaldaja juures loodud head elamistingimused: avaras lastetoas on kolm magamiskohta, kirjutuslaud, laud väiksematele lastele, riiulid mänguasjadele ning riietele ja hulgaliselt eakohaseid mänguasju. Aias on lastele kiigud ja mängumaja. Asjast puudutatud isiku TO seisukoht Asjast puudutatud isik ei tee avaldajale takistusi lastega kohtumisel, kuid märgib, et avaldaja asus tööle Soomes 2005. a. ning käis kodus ainult nädalavahetustel ning alates sellest ajast ei ole M N ja O N avaldajaga praktiliselt koos elanudki. Poolte kooselu ajal avaldaja praeguses elukohas olid nädalavahetustel peod, kus tarbiti ohtralt alkoholi ja käidi segasaunas. Asjast puudutatud isik märgib, et lapsed on sellisest keerulisest olukorrast häiritud ning pidevalt on rikutud nii laste, kui asjast puudutatud isiku vanemate tervis. L N on taibukas tüdruk, kuid samas õrn ja tundlik ning rasketel perioodidel muutub kiuslikuks, ei taha teha koduseid töid, ei suuda keskenduda ja õppeedukus langeb. L puhkeb sellisel juhul tihti nutma ja tekivad unehäired ning on esinenud voodimärgamist. Häiritust näitavad L puhul kuivad köhatused, kohati on kõne väga häiritud ning on üle silma kõõritamine. L ei ole nõus magama üksi enda toas ning välistatud on sõbranna juures ööbimine, kui vanem õde kaasa ei lähe. Samuti keeldub L ööbimast isa juures. M N on kinnine ja tagasihoidlik, kes lasteaias hoiab tahaplaanile ja kergesti abi ei palu. Ka M esinevad periooditi unehäired, klammerdumist ema külge. Samuti ei soovi M ilma emata vanavanemate juures ööbida. O N t tabavad alates 8. elukuust hüsteeriahood, mille põhjused on ebaselged ning, mis võivad kesta mitme tunnini. O ei käi meelsasti lasteaias ning naerma hakkas alles hiljuti. Lisaks on O toidu allergia, millele on ka avaldaja tähelepanu pööratud, kuid siiski tulevad lapsed avaldaja juurest kommidega. Asjast puudutatud isik märgib, et avaldaja juurest tulles on lapsed erutunud, tülitsevad omavahel, hakkavad asjast puudutatud isikule vastu ja puhkevad kergesti nutma. Nooremad klammerduvad ema külge ja püüavad tähelepanu saavutada. Lapsed on pidevalt perearsti järelevalve all ja on korduvalt külastanud lasteneuroloogi. Asjast puudutatud isik nõustub Lasnamäe Linnaosa Valitsuses kokku lepitud suhtlemiskorraga, kuid leiab, et 4- ja 5-aastane ei peaks ööbima külas ilma turvaisikuta. Asjast puudutatud isik ei poolda kasvatusstiile, kus laps ei või oma arvamust avaldada ning leiab, et tuleks ära oodata aeg, mil lapsed avaldavad ise soovi isa juures ööbimiseks. Samuti märgib asjast puudutatud isik, et kompromissist võib välja jätta punktid, kus avaldajal tuleb lastega tegeleda nädala sees, kuna avaldaja on märkinud, et ei saa lastega nädala sees tegeleda. Asjast puudutatud isikute alaealiste laste L N , M N ja O N määratud korras esindaja seisukoht Määratud korras esindaja külastas nii avaldaja kui ka TO elukohta ning veendus, et mõlema vanema juures on lastele tagatud heaolu ja vajalikud tingimused ning mõlemad vanemad saavad lastega hakkama. Esindaja suhtles ka vanema tütre L N , kes avaldas, et soovib isaga rohkem aega veeta, kuid ei soovi isa juurde ööbima jääda. Samuti oli vastu laste ööbimisele avaldaja juures T O , kes põhjendas asjaolu sellega, et lapsed on harjunud magama oma voodites ema juuresolekul. TO ei ole vastu kui 3 avaldaja suhtleb igal teisel ja neljandal nädalavahetusel pika päeva lastega kella 9.00-st kuni 20.00ni. Samuti ei ole TO vastu, kui lapsed on avaldajaga nädala sees kella 20.00-ni. Esindaja leiab, et TO ei põhjendanud p valt, miks lapsed ei tohi jääda ööseks avaldaja juurde, kuid möönab, et ei ole hea muuta liiga järsku laste harjumuspärast keskkonda, kuna selline tegevus võib väikestele lastele tekitada ebakindlust ja hirmutunnet. Seega tuleks väiksemaid lapsi harjutada esialgu ühe öö kaupa. Samuti leiab esindaja, et ööbimine avaldaja juures ei ole vastuolus laste huvidega. Eestkosteasutuse Tallinna linna (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) arvamus Eestkosteasutus on seisukohal, et lähtuvalt teostatud kodukülastustest, laste vanusest, vajadustest ja huvidest ning poolte arvamusest võiks laste ja isa vaheline suhtlemiskord toimuda järgmiselt: avaldaja suhtleb L lastega igal teisel ja neljandal laupäeval kuus kella 9.00-st kuni 19.00-ni ilma ööbimiseta tähtajaga kuni 14.01.2011. Alates 14.01.2011 suhtleb avaldaja lastega igal teisel ja neljandal reedel kella 19.00-st kuni laupäeva õhtu 19.00-ni. Jõuluaja ja aastavahetuse jagamise lepivad vanemad iga aasta esimeseks detsembriks. 2010. a. kohtumised toimuvad ilma ööbimiseta. Ülejäänud riigipühad (iseseisvuspäev, suur reede, kevadpüha, võidupüha, jaanipäev, taasiseseisvumispüha) jagavad vanemad omavahel pooleks. Kellega veedavad lapsed riigipüha, lepivad vanemad kokku vähemalt kaks nädalat enne riigipüha. Avaldajal on õigus tähistada lastega enda ja oma lähisugulaste sünnipäevi ning käia lastega lastele eakohastel üritustel väljaspool kokku lepitud aega. Pidudel ja üritustel käimised lepitakse kokku vähemalt 7 päeva enne nende toimumist. Lastega kohtumiseks toob avaldaja enda kulul lapsed ema TO juurest ära ning pärast kokkusaamist toimetab lapsed enda kulul laste ema TO juurde tagasi. Avaldaja võtan M ja O N lasteaiast mitte hiljem kui 18.20 igal esimesel ja kolmandal neljapäeval kuus ja toob nad ema juurde mitte hiljem kui kella 20.30-ks. Avaldaja käib vajadusel lastega arsti vastuvõttudel, millest TOteavitab A N vähemalt 10 päeva ette. Avaldaja on kohustatud lapse haigestumisel, võtma haiguslehe, kui see on vajalik, et haige lapsega tegeleda. Lapse haigestumisest ja haiguslehe võtmise vajadusest teavitab TOavaldajat viivitamatult. Kui avaldaja on lapsega haiguslehel, siis tegeleb ta lapsega lapse elukohas. Lapse või avaldaja haigestumise korral kohtumised ei toimu. Lapse haigestumise korral teavitab TOavaldajat viivitamatult. Enda haigestumisest või muul põhjusel kohtumise ärajäämisest teavitab avaldaja T O viivitamatult. TO ja avaldaja edastavad üksteisele kogu vajaliku informatsiooni e-posti teel, vastaspool peab kinnitama kirja kättesaamist viivitamatult. Vanematel on õigus suhtlemiskord lastega üle vaadata iga aasta aprillis ja/või oktoobris. Suhtlemiskorra muutmiseks pöörduvad vanemad laste elukohajärgse lastekaitse spetsialisti poole, et lähtudes laste huvidest, vajadustes ja vanusest, saavutada ümarlaual uus kokkulepe. Kui pooled suhtlemiskorra osas kirjalikult uuele kokkuleppele ei jõua, siis võetakse alusels käesolev suhtlemiskord. Eestkosteasutuse Tallinna linna (Nõmme Linnaosa Valitsuse kaudu) arvamus Eestkosteaustus toetab enamjaolt Lasnamäe Linnaosa Valitsuse poolt välja toodud suhtlemiskorda, kuid ei nõustu, et suhtlemiskord ei näe ette M N ja O N ööbimist isa juures. Eestkosteasutus on teinud kodukülastuse avaldaja juurde, kus on lastele kõik vajalik olemas ning kõigil lastel on isa elukohas võimalik tegeleda meelepäraste eakohaste tegevustega. Samuti on avaldajal aega kõigi laste jaoks, seega ei näe eestkosteasutus mingeid takistusi kõigi laste ööbimiseks isa juures. Laste regulaarset viibimist isa kodus ei saa pidada külas käimiseks. Vaatamata sellele, et lastel on püsiv elukoht ema juures, on isa järgmine lastele oluline ja lähedane pereliige ning lapsed tunnevad ennast isa juures väga koduselt ja vabalt. Isa juures pikemalt viibimine ei tähenda mitte „isa juures magamist“, vaid osalemist igapäevases elus koos vajalike toimetustega ja kohustuste täitmisega ning laste kaasatust igapäevaellu. Pikema nädalavahetuse juurde kuuluvad ka laste ja isa ühised traditsioonud, hommikused ärkamised ja õhtused magamaminekud, pere hommiku-, lõuna- ja õhtusöögid, ühised mängimised ja isiklikud jutuajamised ning ka erimeelsused ning kompromisside leidmine. Selline koosveedetud aeg lähendab lapsi ja isa ja aitab igati nende omavahelisele headele suhtele kaasa. M ja O N käivad ka lasteaias ja magavad seal lõunaund, eeldatavasti on lapsed 4 maganud ka emapoolsete vanavanemate juures, suve veedavad lapsed suvilas. Lapsed suudavad väga hästi kohaneda mitmes erinevas keskkonnas ning isa elukoht ei peaks siin olema erand. Eestkostasutus leiab, et põhjenduseks mitte ööbimiseks ei saa olla, et L N ei soovi isa juures ööbida ning, et M ja O N on liiga väikesed. Üldiselt lähevad lapsed 3-aastaselt lasteaeda ja 7-aastaselt kooli, mida peetakse lastele vajalikuks ja normaalseks käitumiseks. Lastelt ei küsita, kas nad tahavad just selles vanuses minna kooli või lasteaeda. Vanemad valmistavad lapsed ette nende elus toimuvateks vajalikeks muudatusteks ja selgitavad, miks see on hea lastele. Viibimine osa juures peaks olema lastele sama normaalne elukorralduslik sündmus. Lastega koos elaval vanemal on oluline roll laste ettevalmistamisel ning neile selgitamisel. Kuna selgitati välja, et avaldaja ei jõuaks tõenäoliselt lastega olla tööpäeval kahel õhtul kuus ning suhtlemine toimuks M ja O N peale pikka lasteaiapäeva avalikus kohas, siis eestkosteasutuse hinnangul selline regulaarne suhtlusviis sügisel ja talvisel ajal laste vanusest lähtuvalt lastele liialt väsitav ja ebamõistlik. Tööpäeva õhtune isaga suhtlemine oleks sellisel juhul mõeldav koos isa juures ööbimisega. Eestkosteasutus märgib ka, et haiguslee võtmine lapse haigestumisel peaks toimuma vanemate omavahelisel kokkuleppel, vastavalt kummagi vanema võimalustele. See ei peaks olema ainuüksi isa või ema kohustus. Samuti kui avaldaja on lapsega haiguslehel, võib laps viibida samahästi avaldaja elukohas. Kohtumääruse põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 143 lg 1 kohaselt lapsel on õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. PKS § 143 lg 2 alusel vanem peab hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist. Sama säte kehtib, kui last hooldab ja kasvatab muu isik. Lastekaitse seadus § 28 järgi lapsel, kes on lahutatud ühest või mõlemast vanemast, on õigus säilitada isiklikud suhted ja kontakt mõlema vanemaga ja lähedaste sugulastega, välja arvatud juhul, kui see kahjustab last. Kohus tutvunud kohtule esitatud avaldusega, tõenditega, avaldaja ja asjast puudutatud isikute arvamustega ja seisukohtadega, arvestanud laste vanust ja vajadusi on seisukohal, et avaldaja ja laste suhtlemiskord tuleb kindlaks määrata järgmiselt: avaldaja suhtleb lastega igal teisel ja neljandal laupäeval kuus kella 9.00-st kuni 19.00-ni ilma ööbimiseta tähtajaga kuni 14.01.2011. Alates 14.01.2011 suhtleb avaldaja lastega igal teisel ja neljandal reedel kella 19.00-st kuni laupäeva õhtu 19.00-ni. Jõuluaja ja aastavahetuse jagamise lepivad vanemad iga aasta esimeseks detsembriks. 2010. a. kohtumised toimuvad ilma ööbimiseta. Ülejäänud riigipühad (iseseisvuspäev, suur reede, kevadpüha, võidupüha, jaanipäev, taasiseseisvumispüha) jagavad vanemad omavahel pooleks. Kellega veedavad lapsed riigipüha, lepivad vanemad kokku vähemalt kaks nädalat enne riigipüha. Suveperioodil veedavad lapsed avaldajaga kaks nädalat juulis ning kaks nädalat augustis. Täpsed ajad lepivad avaldaja ja T O a kokku hiljemalt iga aasta esimeseks juuniks. Avaldajal on õigus tähistada lastega enda ja oma lähisugulaste sünnipäevi ning käia lastega lastele eakohastel üritustel väljaspool kokku lepitud aega. Pidudel ja üritustel käimised lepitakse kokku vähemalt 7 päeva enne nende toimumist. Lastega kohtumiseks toob avaldaja enda kulul lapsed ema TOjuurest ära ning pärast kokkusaamist toimetab lapsed enda kulul laste ema TOjuurde tagasi. avaldaja käib vajadusel lastega arsti vastuvõttudel, millest TOteavitab avaldajat vähemalt 10 päeva ette. Laste haigestumisel lepivad avaldaja ja TOkokku, kes võtab haiguslehe, et haige lapse(
- d)eest hoolitseda ning haiguslehel viibimise ajal viibib haige laps(
- ed)selle vanema juures, kes on võtnud haiguslehe. Lapse (laste) või avaldaja haigestumise korral kohtumised ei toimu. Lapse (laste) haigestumise korral teavitab TOavaldajat viivitamatult. Enda haigestumisest või muul põhjusel kohtumise ärajäämisest teavitab avaldaja T O viivitamatult. TOja avaldaja edastavad üksteisele kogu vajaliku informatsiooni e-posti teel, vastaspool peab kinnitama kirja kättesaamist viivitamatult. Vanematel on õigus suhtlemiskord L N , M N ja O N üle vaadata iga aasta aprillis ja/või oktoobris. Suhtlemiskorra muutmiseks pöörduvad vanemad laste elukohajärgse lastekaitse spetsialisti poole, et lähtudes laste huvidest, vajadustes ja vanusest, saavutada ümarlaual uus kokkulepe. Kui pooled 5 suhtlemiskorra osas kirjalikult uuele kokkuleppele ei jõua, siis võetakse alusels käesolev suhtlemiskord. Kohus on seisukohal, et on põhjendatud kõigi laste ööbimine isa juures. Lapsed on isaga p valt harjunud eelmise suhtlemiskorra ajal ning on viibinud ka isa kodus, seega on kohus seisukohal, et lapsed on valmis jääma ööseks ka isa juurde. Ülejäänud kompromissi osas on pooled leppinud kokku enamjaolt kokku Lasnamäe Linnaosa Valitsuses, seega on ka suhtlemiskord põhjendatud. TsMS § 563 lg 1 kohaselt kui vanem teatab kohtule, et teine vanem rikub lapsega suhtlemist korraldavat kohtumäärust või raskendab selle täitmist, võib kohus vanema avalduse alusel kutsuda vanemad enda juurde last puudutava lahkheli kokkuleppel lahendamiseks. Käesolev kohtumäärus lõpetab antud menetluse. Kohtumäärus ei ole täitemenetluses täidetav tuginedes TsMS § 563 lg 7. Kui üks vanem kohtumäärus ei täida või raskendab selle täitmist võib teine vanem pöörduda avaldusega kohtu poole ning kohus viib läbi lepitusmenetluse tuginedes TsMS § 563. Taimi Kollom kohtunik 6