lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja ei maksa kohtu deposiiti
lõikes 2 nimetatud summat.
lg 1 sätestab, et kohus ei lõpeta
lõike 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. 02.09.2010 toimunud istungil ajutine pankrotihaldur taotleb menetluse lõpetamist raugemisega, pankrotti välja kuulutamata, juhul kui võlausaldaja, võlgnik või kolmas isik ei deponeeri kohtu deposiiti raha pankrotimenetluse kulude katteks 30 000 krooni. Harju Maakohtu 02.09.2010 määrus 30 000 krooni deponeerimiseks kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks. Kuna eelnimetatud summat deposiiti ei ole kantud, saab kohus üheselt järeldada, 2 et keegi ei nõustu kandma käesoleva pankrotimenetluse kulusid. Kuivõrd ei ole tasutud nimetatud summat, nõustub kohus ajutise halduri seisukohaga, et menetlus tuleb lõpetada raugemisega pankrotti välja kuulutamata. Aruandest nähtuvalt on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu Pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõttes. Käesoleva aruande koostamise ajaks kogutud teabe põhjal ajutine haldur olulisi juhtimisvigu ega kuriteo tunnustega tegu ei tuvastanud, samas ei ole võimalik olemasoleva informatsiooni põhjal neid välistada. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt antakse lõppenud juriidilise isiku dokumendid hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Kohus leiab, et võlgniku dokumendid tuleb anda hoiule võlgniku likvideerijale RV ik XXX, elukoht XXX. Lähtuvalt
lg-st 3 vabastada pankrotihaldur ülesannete täitmisest pärast võlgniku registrist kustutamist. Vastavalt pankrotiseaduse § 130 lg 4, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu käesoleva seaduse § 29 lg 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Tulenevalt
lg 1 sätestatust on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.
lg 2 kohaselt on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lg 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuste suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja.
Ajutine pankrotihaldur lähtub tunnitasust 1300 krooni. Seega moodustab ajutise pankrotihalduri tasu 10 töötunni eest (10 x 1300)=13 000 krooni. Hüvitis tehtud vajalike kulutuste katteks moodustab 2000 krooni. Ajutine pankrotihaldur Rein V on taotlenud ajutise halduri tasu ja kulutused 13 000 krooni. 02.09.2010 toimunud kohtuistungil võlgnikul vastuväiteid esitatud ajutise pankrotihalduri aruandele ja tasu taotlusele ei olnud. Võlgniku juhatuse liige kohustub tasuma ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutused 13 132 krooni. Kuna
lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, on kohus seisukohal, et halduri esitatud tasu ja kulutuste taotlus 15 000 krooni kuulub rahuldamisele, arvestades lisaks ka võlgniku juhatuse liikme nõusolekut hüvitada 15 000 kroonisest kulutuste summast, 13 132 krooni oma isiklike vahendite arvel. Lukiina Vismann Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.