Obsah (6)

§ 26§ 31§ 6§ 74§ 60§ 92

3-10-494 KOHTUOTSU S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik Otsuse tegemise aeg ja koht 19. oktoober 2010 Pärnu kohtumaja Haldusasja number 3-10-494 Hald

§ 26lg 1 p 6: Jätta V.

A´i kaebus haldusasjas nr 3-10-494 rahuldamata. Edasikaebamise kord Juhindudes

§ 31

lg 4: Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest

1. oktoober
2. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lähtudes TsMS 442 lg 6 lahendada kirjalikus menetluses. ASJAOLUD 1 3-10-494 29.12.2009 Sotsiaalkindlustusameti Pärnu Pensioniameti pensionide ja toetuste osakonna Pärnu pensionikomisjoni otsusega nr 6.P38-2/13277-4 jäeti rahuldamata V. A´i avaldus talle vanaduspensioni ümber arvestamiseks (tl 10). 26.02.2010 esitas V. A kohtule kaebuse Sotsiaalkindlustusameti Pärnu Pensioniameti pensionite ja toetuste osakonna Pärnu pensionikomisjoni 29.12.2009 otsusele nr 6.P382/13277-4 (tl 5-9). 26.03.2010 määrusega võeti kaebus menetlusse ning saadeti seisukohtade esitamiseks vastustajale (tl 19). 09.04.2010 esitas vastustaja vastuse kaebusele (tl 22-24). 05.08.2010 määrusega otsustati kaebus lahendada kirjalikus menetluses (tl 40-41). 30.08.2010 esitas kaebaja seisukohad vastustaja selgituste osas (tl 45-47). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD SEISUKOHAD 14.10.2009.a. esitas kaebaja Pärnu Pensioniametile avalduse, milles soovib määratud vanaduspensioni ümberarvestamist kooskõlas Eesti Vabariigi Valitsuse ja Vene Föderatsiooni Valitsuse vahelise pensionilise kindlustamise alase koostöökokkuleppega. Kaevatava otsusega otsustati jätta nõukogude armees teenitud aeg kaebaja pensioniõigusliku staaži hulka arvestamata kuna kaebaja suunati sõjaväeteenistusse Gruusia NSV-st. Kaebaja vastustaja seisukohaga ei nõustu. Kaebuse esitaja leiab, et vastustaja Eesti Vabariigi Valitsuse ja Vene Föderatsiooni Valitsuse vahelise pensionilise kindlustamise alase koostöökokkuleppe tõlgendamine on suunatud pensioni ümberarvestamise viivitamisele. Vastustaja selgitas välja, et Vene Föderatsiooni pädev ametiasutus ( Vene Föderatsiooni Pensionifond) tunnustab sõjaväeteenistuses oldud aega pensionistaažina. Samuti kaebaja sõjaväeteenistuse staaž on nõuetekohaselt tõendatud. Seega vastustaja peaks tingimusteta ümber arvestama kaebaja vanaduspensioni ning pensionistaaži hulka lugema sõjaväeteenistuse perioodi, kuna ta on enne ja pärast sõjaväeteenistuse perioodi töötanud VFTPS § 10 lg 2 mõistes. Pensioniõiguse staaži arvestamise alus on VFTPS § 29 lg
3. Vene Pensionifond viitas ka VFTPS § 30 lg-le 4, mille kohaselt Nõukogude Liidu kaitseväes teenimine arvestatakse pensioniõigusliku staaži hulka. Kaebaja leiab, et Koostöökokkuleppe pooled ( Eesti Vabariigi valitsus ja Vene Föderatsiooni valitsus) on kohustatud mitte ainult määrama pensioni arvestades Koostöökokkuleppe artiklit 4 arvestades, vaid samuti ümber arvutama juba eelnevalt määratud pensioni. Koostöökokkuleppe artiklid 1 ja 6 ei saa tühistada Koostöökokkuleppe artiklit 4, millega kooskõlas pooled kohustavad tunnistama kogu pensioniõiguslikku staaži, mida tunnustatakse ühe või teise poole territooriumil. Koostöökokkuleppe artikli 6 Eesti Vabariigi valitsuse ja Vene Föderatsiooni valitsuse vahelise pensionilise kindlustamise alase koostöökokkuleppe (25.06.1993) muutmise protokolli redaktsioonis mõistmiseks on vaja võrdluseks võtta koostööleppe artikkel 6 (1993.a.) redaktsioonis, kuna 1993.a.-l sõltus pensioni suurus otseselt viimastest palkadest. 2002.a. protokolli allakirjutamise ajal muutusid pensioniarvutamise metoodikad keerulisemaks ning viimaste palkade suurus ei omanud enam tähtsust. Pooled leppisid kokku muuta Koostöökokkuleppe art 6 selliselt, et pooled saaksid kasutada oma pensioni seadusandluses ettenähtud pensioniarvutamise metoodikaid. Kaebaja leiab, et see ei oma asjas tähtsust, kuna pensioniõigusliku staaži arvutamise küsimusi reguleeritakse Koostöökokkuleppe artikliga
4. Vastustaja peab pensioni määramisel juhinduma käesoleval ajal Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 29.04.2004 määruse nr 883/2004 kõrval ka välislepingutest. Samuti leiab kaebaja, et pensioniamet ei juhindunud kohtupraktikast, tehes kaebaja jaoks taas negatiivse otsuse. Kaebuse esitaja leidis, et Riigikohus oma 22.04.10 lahendis nr 3-3-1-92-09 ilmselgelt tõlgendas Koostöökokkuleppe artiklit 8 valesti, kuna artikkel 8 avab vaid Koostöökokkuleppe 2 3-10-494 subjektide koosseisu. Selles pole sõnagi staaži arvestuse korrast. Vastastikuse staaži arvestamise korra määrab artikkel
5. Kaebuse esitaja märgib, et tema puhul ei ole tegemist sõjaväe pensionäriga nagu tuleneb Koostöökokkuleppe artiklist 8, vaid ta saab tavalist vanaduspensioni. Seega Nõukogude armees teenimisaja vanaduspensioni pensionistaažis arvestamata jätmine kujutab endast välislepingu vale tõlgendamise, mis rikub ka Euroopa Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 6 lg
6. Kaebaja leiab, et arvestada tuleks jõustunud teise astme kohtupraktikat, mille kohaselt Eesti on kohustatud arvestama Nõukogude armees teenistuse aja pensionistaaži hulka, kui seda arvestab tsiviilpensionide määramisel Venemaa osapool. Ka Euroopa Inimõiguste Kohus rõhutab õigusliku määratuse põhimõtte järgmise vajadust Konventsioonis sisalduvate või sellest tulenevate üldpõhimõtete rakendamisel, mis on ka siseriikliku seadusandluse Konventsioonile vastavuse hindamise aluseks. Kaebuse esitaja arvab, et rikutud oli tema õigusi vastavalt Konventsiooni Protokolli 1 artikli 1 ning Protokolli 1 artikli 1 ühenduses Konventsiooni artikliga
7. Pensionistaaži iga aasta eest makstakse 67.04 krooni. Seega staaži mitme aasta arvestamata jätmine tekitab varalise kahju Konventsiooni Protokolli 1 artikkel 1 lg 1 mõistes. Kaebusest tulenevalt kaotab Riigikohtu Koostöökokkuleppe tõlgendamisest kaebaja mitu aastat staaži. Koostöökokkuleppe pensionikindlustuse territoriaalsest põhimõttest tuleneb, et selle staaži eest on kohustatud maksma Eesti. Kaebuse esitaja taotleb tühistada Sotsiaalkindlustusameti Pärnu Pensioniameti pensionide ja toetuste osakonna Pärnu pensionikomisjoni 29.12.2009 otsus nr 6.P38-2/13277-4; teha Lõuna Pensioniametile ettekirjutus, millega kohustada arvata kaebaja pensioniõigusliku staaži hulka sõjaväeteenistuse aeg; vastustajalt kohtukulude väljamõistmist. Vastustaja leidis oma seisukohtades, et V. Aile Koostöökokkulepe artikkel nr 8 ei laiene. Tööraamatust nähtuvalt ei ole kaebaja elanud ja töötanud Vene Föderatsiooni territooriumil, mistõttu on täitmata koostöökokkuleppe kohaldamise aluseks olev ühe poole territooriumilt teise poole territooriumile ümberasumise nõue. Kokkuleppe artikkel 7 kohaselt on kokkulepe kohaldatav ainult poolte kodanikele, kes on ühe poole territooriumilt ümberasunud teise poole territooriumile. Sama seisukohta on väljendanud ka Riigikohus oma lahendis nr 3-3-1-4-
8. Eeltoodut kinnitab üheselt koostöökokkuleppe ratifitseerimisseaduse eenõu 1250 SE I juurde esitatud seletuskirja (edaspidi seletuskiri), milles määratletakse koostöökokkuleppest kasu saavate isikutena Venemaalt Eestisse elama asunud ja Eestist Venemaale asunud poolte kodanikud. Kaebaja kutsuti kohustuslikku sõjaväeteenistusse Abhaasia ANSV-st, kus ta enne ja pärast kohustusliku ajateenistuse läbimist elas ja töötas. 06.04.1993 asus V. A tööle Eesti ENSVsse. V. Aile määrati 09.04.2008 määratud riiklik pension soodustingimustel vanaduspensionide seaduse alusel. Tulenevalt RPKS § 28 lg 5 puudus alus kohustusliku sõjaväeteenistuse aja arvamiseks V. A´i pensioniõigusliku staaži hulka. 14.10.2009 esitas V. A taotluse arvata kohustusliku sõjaväeteenistuse aeg pensioniõigusliku staaži hulka kooskõlas 16.10.2007 jõustunud Eesti Vabariigi valitsuse ja Vene Föderatsiooni valitsuse vaheline pensionilise kindlustamise alane koostöökokkuleppega ning Eesti Vabariigi valitsuse ja Vene Föderatsiooni valitsuse vaheline pensionilise kindlustamise alase koostöökokkuleppe muutmise protokolliga. Koostöökokkuleppe artiklis 4 on üheselt sätestatud pensionile õiguse tekkimise tuvastamine. Kuna V. A´ile on juba eelnevalt määratud riiklik vanaduspension, siis pensioniõigust tuvastada ei ole vaja ja artiklit 4 V. A´i puhul ei rakendata. V. A on Eesti Vabariigi kodanik ja Rahvastikuregistri andmetel elab ta Eesti Vabariigis, seega tuleks tema koostöökokkuleppe alusel pensioni ümberarvutamise taotluse lahendamisel lähtuda RPKS-st koosmõjus koostöökokkuleppega. Kuna tegemist on RPKS alusel määratava või ümberarvutatava pensioniga, siis pensioniõigusliku staaži hulka arvatakse tegevused, mis on ettenähtud RPKS §-des 27 ja
9. 3 3-10-494 Seega arvestatakse pensioni määramisel ja suuruse arvutamisel pensioniõigusliku staaži hulka Vene Föderatsiooni poolt tunnustatud Vene Föderatsiooni territooriumil omandatud staaži juhul, kui RPKS § -d 27 ja 28 tunnustavad sellist tegevust pensioniõigusliku staažina. Kohustusliku sõjaväeteenistuse perioodi käsitleb RPKS pensioniõigusliku tegevuse hulka arvatava staažina, seega arvutatakse pensioniõigusliku staaži hulka kohustusliku sõjaväeteenistuse aeg tingimusel, mis on sätestatud RPKS § 28 lg-s ja samuti juhul, kui Vene Föderatsioon tunnustab nimetatud perioodi vastavalt tööpensionide seaduse §-le
10. Kuna V. A kutsuti ajateenistusse Gruusia ANSV-st, kus ta ka enne ja pärast kohustuslikku sõjaväeteenistusse kutsumist elas, ei ole RPKS koosmõjus koostöökokkuleppega tema suhtes kohaldatav. Vastavalt Vene Föderatsiooni Pensionifondist saadud kinnitusele arvestab Vene Föderatsioon V. A´i Nõukogude Armees teenimise aega pensioniõigusliku staaži hulka tulenevalt Vene Föderatsiooni tööpensionide seaduse §-dest 10,11 ning § 29 p-st 2 ja 30 p-st
11. V. A elas enne ja pärast Nõukogude Armees kohustusliku ajateenistuse läbimist Gruusia NSV-s. Seega oli V. A tolle aja mõistes Gruusia NSV kodanik (resident). 06.04.1993 asus V. A elama ja tööle Eesti NSV-sse. Igasugune seotus Vene Föderatsiooniga, sh Vene NFSV-ga V. A´ il puudub. Seega ei ole tööpensionide seaduse § 11 V. A´i osas kohaldatav. Vene Föderatsiooni tööpensionide seaduse §-d 29 ja 30 on arvestatavad koosmõjus §-ga 10, andes staaži tuvastamise metoodika §-des 10 ja 11 loetletud juhtumite korral. NSVL Liidu liiduvabariikidest arvestatakse kohustuslikku sõjaväeteenistusse suunamise aeg pensioniõigusliku staaži hulka kooskõlas välislepinguga – 13.03.1992 Sõltumatute Riikide Ühenduse liikmesriikide, milleks on ka Vene Föderatsioon vahel sõlmitud pensionilise kindlustamise alase kokkuleppe alusel ja milles nähakse ette ka Nõukogude Armees teenimise aja arvestamist riikliku pensioni määramisel ning arvutamisel. SRÜ pensionilepingu § 6 kohaselt võetakse lepinguosaliste riikide territooriumil omandatud pensioniõigusliku staažina arvesse töötamine ja sellega võrdsustatud tegevus kogu NSV Liidu territooriumil. Seega tunnustab Vene Föderatsioon V. A´i sõjaväeteenistuse perioodi tööpensionide seaduse § 10 p 2 kaudu, st välislepingu alusel. SRÜ pensionilepingu § 6 kohaselt võetakse lepinguosaliste riikide territooriumil omandatud pensioniõiguslik staaž arvesse pensionile õiguse tekitamisel, kuid pensioni määramine ja arvutamine toimub iga liikmesriigi siseriikliku seaduse alusel. Vene Föderatsiooni poolt sõlmitud välisleping ei saa tuua kohustusi Eesti Vabariigile. Kaebajale on määratud riiklik pension ning arvestades asjaolu, et V. A suunati armeeteenistusse Gruusia NSV-st, kus ta enne ja pärast kohustuslikku sõjaväeteenistusse kutsumist elas ja töötas, siis ei ole tema suhtes kohaldatav RPKS § 28 lg
12. Vene Föderatsioon tunnistab sõjaväeteenistuse aega pensioniõigusliku staažina vaid juhul, kui sellele eelneb või järgneb töötamine või sellega võrdsustatud tegevus tööpensionide seaduse § 10 mõttes. Kuna V. A´il puudub igasugune seotus Venemaaga ( sh Vene NFSV-ga), saab Vene Föderatsioon V. A´i kohustuslikku sõjaväeteenistuse aega arvata pensioniõigusliku staaži hulka ainult läbi SRÜ pensionilepingu, mis ei saa tuua kaasa kohustusi Eesti Vabariigile. Seega puudub seaduslik alus V. A´i kohustusliku sõjaväeteenistuse aja arvamiseks pensioniõigusliku staaži hulka. Vastustaja leiab, et kaevatav otsus on kooskõlas koostöökokkuleppega ja RPKS-ga, mistõttu palub jätta kaebus rahuldamata täies ulatuses ja kohtukulud kaebaja enda kanda. KOHTU PÕHJENDUSED Kaebaja on esitanud kohtule nõude tühistada kaevatav haldusakt ning kohustada vastustajat sooritama taotletud toimingut. Lähtudes

§ 6lg 2 p 1 ja p 2 on viidatud taotluste lahendamine halduskohtu pädevuses.

4 3-10-494 Pensionikindlustuse seaduse § 40 lg 1 järgi võib pensionikomisjoni otsusega mittenõustumise korral pensionitaotleja või pensionär pöörduda halduskohtusse kolme kuu jooksul, arvates päevast, millal ta sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest. Kaebus on esitatud 26.02.2010 vastustaja 29.12.2009 haldusaktile. Seega on kaebus esitatud seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Arvestades eeltoodut on kaebus lubatav. V. A taotleb arvata pensioniõigusliku staaži hulka enda sõjaväeteenistuses oldud aeg Eesti Vabariigi valitsuse ja Vene Föderatsiooni valitsuse vahelise pensionilise kindlustamise alase koostöökokkuleppe art 4 alusel, kuna tegemist on pensioniõigusliku staažiga, mida tunnustatakse Vene Föderatsiooni territooriumil. 12.02.2003 ratifitseeriti 25.06.1993.a. Eesti Vabariigi valitsuse ja Vene Föderatsiooni valitsuse vaheline pensionilise kindlustamise alane koostöökokkulepe ning Eesti Vabariigi valitsuse ja Vene Föderatsiooni valitsuse vahelise pensionilise kindlustamise alase koostöökokkuleppe 05.11.2002.a. muutmise protokolli. Eesti Vabariigi valitsus ja Vene Föderatsiooni valitsus sõlmisid Eesti Vabariigi valitsuse ja Vene Föderatsiooni valitsuse vahelise pensionilise kindlustamise alase koostöökokkuleppe (edaspidi „koostöökokkulepe“ vastavas käändes) lähtudes ühe Poole kodanike võrdsusest teise Poole kodanikega pensionilise kindlustamise alal. Koostöökokkuleppe artikkel 1 kohaselt korraldatakse Poolte kodanike ja nende perekondade pensioniline kindlustamine kompetentsete ametkondade poolt vastavalt selle Poole seadusandlusele, kelle territooriumil nad alaliselt elavad. Seega laieneb koostöökokkulepe vastastiku ühe poole riigi territooriumile seaduslikult elama asunud teise poole riigi kodanikele ning see ei puuduta Eestis elavaid Eesti Vabariigi kodanikke ja Vene Föderatsioonis elavaid Vene Föderatsiooni kodanikke. Asjas esitatud tõendite kohaselt on kaebaja Eesti Vabariigi kodanik ning ei ole Vene Föderatsiooni territooriumi elanud ega töötanud. Kaebaja elas enne ja pärast kohustuslikku sõjaväeteenistusse suunamist Abhaasia ANSV-s (Gruusia NSV) ning asus Eestisse elama 06.04.1993. Kuna kaebaja puhul ei ole tegemist Eestis elava Vene Föderatsiooni kodanikuga, ei kuulu kaebaja suhtes koostöökokkulepe kohaldamisele. Kaebajale pensioni määramine ja maksmine toimub riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel. Nimetatud seaduse § 28 lg 5 alusel arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka kohustusliku sõjaväeteenistuse ja asendusteenistuse aeg, kui isik suunati teenistusse Eestist või kui isik elas enne ja pärast väljastpoolt Eestit teenistusse suunamist Eestis ja tal on vähemalt 15 aastat Eestis omandatud pensionistaaži ning mõni muu riik ei maksa nimetatud staaži eest pensioni. Esitatud tõendite kohaselt suunati kaebaja teenistusse Abhaasia ANSV-st ning kaebaja elas enne ja pärast teenistusse suunamist samuti Abhaasia ANSV-s. Lähtudes eeltoodust puudub kaebajal õiguslik alus nõuda kohustuslikus sõjaväeteenistuses oldud aja arvamist pensioniõigusliku staaži hulka. Kui kaebaja puhul oleks tegemist Eestis elava Vene Föderatsiooni kodanikuga, siis kuuluks käesoleva kaebuse lahendamisel kohaldamisele koostöökokkuleppe sätted.

§ 74

kohaselt on Riigikohtu lahendi seisukohad seaduse tõlgendamisel ja kohaldamisel kohustuslikud asja uuesti läbivaatavale kohtule.

§ 60

lg 1 p 2 kohaselt on Riigikohtu lahenditel põhimõtteline tähendus õiguskindluse tagamiseks, ühtse kohtupraktika kujundamiseks või õiguse edasiarendamiseks. Tulenevalt viidatud sätetest ning arvestades seda, et õiguse üldpõhimõttena tuleb tunnustada võrdse kohtlemise põhimõtet, mille kohaselt tuleb samasuguseid olukordi käsitada ühtemoodi, on põhjendatud RKHK 22.04.10 otsuses nr 3-3-1-92-09 koostöökokkuleppe sätete 5 3-10-494 tõlgendamise kohta antud suuniste ja seisukohtadega arvestamine ka käesolevas kaebuses ja vastusväidetes viidatud sätete osas. Viidatud otsuses antud tõlgenduse kohaselt ei laiene sõjaväelastele koostöökokkulepe, sest artikkel 8 ei anna alust eristada muust sõjaväeteenistusest ajateenistust. Kohtu hinnangul sai kaebaja poolt kaebuse täienduses kirjeldatud vastuoluline olukord kohtupraktikas sarnaste kaebuste lahendamisel kujuneda just seetõttu, et enne nimetatud lahendi tegemist puudus ühtne kohtupraktika käesolevas kaebuses käsitletud koostöökokkuleppe sätete tõlgendamisel. Tulenevalt eeltoodust ja hinnates asjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses on kaebus põhjendamata ja rahuldamisele ei kuulu. Kaebaja on esitanud kohtule taotluse asjas kantud kohtukulude hüvitamiseks.

§ 92lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seega ei kuulu kaebaja taotlus kohtukulude hüvitamiseks rahuldamisele. Annika Vendik Kohtunik 6