Obsah (8)

§ 31§ 32§ 7§ 19§ 17§ 26§ 92§ 93

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Otsuse tegemise aeg ja koht 23.07.2009, Tallinn Haldusasja number 3-08-2217 Haldusasi Menetlusosalised A.L.´i ja M

§ 31lg 1 ja 4).

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil (

§ 32lg 5).

1 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 28.02.2007 tegi Saue Vallavalitsus MTÜ-le Keila Moto ettekirjutuse, millega kohustas likvideerima Saue vallas Tuula külas Taari maaüksusel asuva motokrossiraja. 16.03.2007 esitas MTÜ Keila Moto Tallinna Halduskohtule nimetatud ettekirjutuse peale kaebuse. Kohus rahuldas MTÜ Keila Moto tühistamiskaebuse haldusasjas nr 3-07-559 03.04.2008 otsusega, kuna ettekirjutus oli olulise vormiveaga. Nimetatud otsuse (jõustus 06.05.2008) motiveerivas osas kohus tuvastas, et Taari kinnistul asub eesmärgipärase inimtegevuse käigus kujundatud ja tähistatud motokrossirada, mis on rajatis ehitusseaduse (EhS) § 2 lg 3 mõttes ning millel puudub ehitusprojekt ja ehitusluba, mistõttu on tegemist ebaseadusliku rajatisega.
2. 29.08.2008 andis Saue Vallavalitsus välja uue ettekirjutuse, millega kohustas A.L.´i ja MTÜ-d Keila Moto likvideerima Taari kinnistul asuva ebaseadusliku motokrossiraja ning peatama kuni krossiraja likvideerimiseni täielikult selle kasutamise motokrossi sõitmiseks.
3. 25.09.2008 tegi Saue Vallavalitsus uue eelnevaga identse (v.a sunniraha hoiatust ja määramist puudutav osa) ettekirjutuse.
4. 26.09.2008 esitas MTÜ Keila Moto vastulause 25.09.2008 ettekirjutusele, paludes selle tühistada põhjusel, et kehtib samasisuline 29.08.2008 ettekirjutus. 10.10.2008 teatas Saue Vallavalitsus kirjaga, et „käesolevaga tühistatakse 29.08.2008 ettekirjutus seoses ettekirjutuses esinenud ebatäpsustega kuupäevades ja kuna samasisuline uus ettekirjutus, kus ebatäpsused on parandatud, on tehtud 25.09.2008”.
5. 06.11.2008 esitasid A.L. ja MTÜ Keila Moto 25.09.2008 ettekirjutuse peale tühistamiskaebused.
6. 09.02.2009 kohtumäärusega jättis kohus MTÜ Keila Moto ja 10.02.2009 määrusega A.L.´i kaebused käiguta. 03.03.2009 kohtumäärusega võttis kohus menetlusse MTÜ Keila Moto kaebuse ning 16.03.2009 määrusega A.L.´i kaebuse. 21.04.2009 määrusega ennistas kohus A.L.´i kaebuse esitamise tähtaja. 07.05.2009 määrusega liitis kohus haldusasjad ühiseks menetlemiseks. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7. 06.11.2008 kaebuses leiab MTÜ Keila Moto, et kaevataval ettekirjutusel puudub õiguslik alus ning vastustaja ei saanud väljastada uut samasisulist ettekirjutust, kui varasem oli kehtetuks tunnistamata. Kaebaja taotles, et kohus tuvastaks 25.09.2008 ettekirjutuse väljastamise õiguspärasuse. 17.02.2009 kaebuse täpsustuses kaebaja selgitab, et eesmärgiks on vabaneda ettekirjutusest ning taotleb kohtult kaevatava ettekirjutuse tühistamist. Kaebaja leiab, et Taari maaüksusel puudub rajatis, mis oleks kohtkindlalt aluspinnasega ühendatud. Motokrossirada ei saa käsitleda rajatisena, vaid tegemist on maastikuga. Kellelgi ei ole õigust keelata kinnisomandi kasutamist. MTÜ Keila Moto on esitanud taotluse vallavalitsusele motokeskuse rajamiseks, kuid ei ole taotlusele vastust saanud ning taotlusest on seetõttu loobutud. Taotluse esitamisel tellis kaebaja ka ekspertiisi, milles ekspert jõudis järeldusele, et tehtud on eeltööd motokrossiraja rajamiseks, millest ei saa aga järeldada, et tegemist oleks ehitusseaduse mõttes rajatisega. Kinnistul asub 20 mullakuhilat, mis ei ole rajatised. Kui tuleks midagi likvideerida, siis võiks olla võimalik vaid mullakuhilate likvideerimine, kuid kohalik omavalitsus ei ole 2 üheselt määratlenud, millise kõrgusega tasapinnaks tuleks kuhilad siluda. Kui kuhilaid käsitleda rajatisena, siis asub kinnistul 20 rajatist. Liikumine ühest kuhilast teiseni toimub mööda looduslikku heinamaad ja looduslikke künkaid. Arusaamatu on vallavalitsuse seisukoht, mille kohaselt mullakuhi muutub rajatiseks sellest mootorsõidukiga üle sõites. Maastikul mootorsõidukiga sõitmine ei muuda maastikku rajatiseks. Kaebaja on teostanud vaid kaevetöid (Saue valla kaevetööde eeskirja ja maapõueseaduse kohaselt), milleks ei ole vaja ehitusluba ega projekti. Mullakuhilate tekitamine ei ole ehitusseadusega reguleeritud tegevus. Mullakuhilast ülesõitmine ei määra ära selle kasutamise otstarvet. Kaebaja plaanib tegeleda kinnistul hobusekasvatusega, mistõttu on piirded vajalikud. Piirded on ka koerte ala piiramiseks. Piirdeid võib paigaldada tulenevalt Saue valla ehitusmäärusest (§ 18 lg 5). Arusaamatuks jääb, miks kinnistu ei näe vastustaja arvates välja nagu looduslik rohumaa või heinamaa või põld. Ükski õigusakt ei määra, et eelnimetatud peaksid olema tasapinnalised. Haldusasja nr 3-06-2357 raames on Põhja Politseiprefektuur esitanud vastuse, et ükski õigusakt ei reguleeri antud olukorda täpsemalt. Seega vallavalitsus on seadust meelevaldselt tõlgendanud. Kaebaja palub tunnistada ettekirjutuses toodud argumendid õigustühiseks. Liiklusseaduse (LS) § 70 lg 3 ja asjaõigusseaduse (AÕS) § 142 lubavad liikuda maaüksusel maastikusõidukitega. Seega on vallavalitsus ületanud oma volitusi ja rikkunud sellega Eesti Vabariigi Põhiseaduse (PS) § 13 ja
8. Keeld kinnistul liikumiseks on seega õigustühine. Ükski teine omavalitsus ei ole käsitlenud motokrossiradu rajatistena. Vastupidise tõlgenduse korral oleks välistatud motospordiga tegelemine ja igasugune maastikusõidukitega sõitmine Eesti territooriumil.
9. A.L.´i 06.11.2008 kaebuses märgitakse, et A.L. on sõlminud MTÜ-ga Keila Moto kinnistu rendilepingu, millega on andnud osa kinnistust kasutusse. A.L.´ile teadaolevalt on MTÜ Keila Moto kasutanud kinnistut heauskselt ja seaduslikult. Ettekirjutuse nõuded on arusaamatud. Ettekirjutus on vastuolus PS §-dega 22 ja
10. Kuna MTÜ Keila Moto on tegutsenud õiguspäraselt ei saa vallavalitsus panna A.L.´ile kui maaomanikule meelevaldseid kohustusi. Ettekirjutus on ka vastuolus ka AÕS § 68 lg-ga
11. Haldusakt ei vasta haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 nõuetele, kuna vastuolus HMS § 56 lg-ga 2 puudub ettekirjutuse õiguslik alus. Kaebaja taotleb ettekirjutuse tühistamist.
12. Saue Vallavolikogu on seisukohal, et 25.09.2008 ettekirjutus on õiguspärane. Vastustaja palub jätta kaebused rahuldamata ja menetluskulud kaebajate enda kanda ning välja mõista vastustaja menetluskulu. Saue Vallavalitsuse 06.04.2009 vastuses (esitatud volitatud esindaja poolt, tlk 31-34, II kd) leitakse, et ettekirjutuse faktilised asjaolud on kindlaks tehtud jõustunud kohtuotsusega so, et vaidlusalusel kinnistul asub ebaseaduslik ehitis, millel puudub ehitusluba ja ehitusprojekt. Omandikitsendus tuleneb ehitusseadusest. PS § 22, 23 on karistusõiguslikke põhiõigusi reguleerivad sätted. Haldusakt on põhjendatud nii õiguslikult kui faktiliselt, kuna sisaldab faktilisi asjaolusid ja asjakohaseid õiguslikke viiteid. Haldusakti resolutsioon on selge ning ilma täiendavate juhisteta täidetav ja kaebaja vastupidine väide jääb arusaamatuks. Tõendatud ei ole, kuidas ettekirjutus rikuks subjektiivseid õigusi. 01.04.2008 vallavanema poolt allkirjastatud vastuse (tlk 58-59, I kd) kohaselt on kaebuse esitaja kaebuses 25.09.2008 ettekirjutuse tühistamiseks tuginenud samale väitele, kui haldusasja 3-07-559 raames 28.02.2007 ettekirjutust vaidlustades. Nimelt, leiab kaebuse esitaja jätkuvalt, et Taari kinnistule rajatud krossiraja näol ei ole tegemist ehitisega „ehitusseaduse“ mõistes ja seega ei ole vastustajal õiguslikku alust teha ettekirjutust ehitise likvideerimiseks. Kaebuse esitaja ei ole esitanud uusi tõendeid selle kohta, et krossirada oleks õiguspärane ehitis. Kaebusest nähtub, et ainuke argument ettekirjutuse kehtetuks tunnistamiseks on kaebaja seisukoht, et ettekirjutuse objekti näol ei ole tegemist ehitisega. 3 Seega üritab kaebaja endiselt vaielda küsimuse üle, mille kohta on kohtumenetluse poolte vahel olemas jõustunud kohtuotsus. Kaebuse esitaja ei ole toonud välja muid haldusakti õigusvastasuse aluseks olevaid asjaolusid – vorminõuete või haldusmenetluse nõuete rikkumist. Vastustaja leiab, et 25.09.2008 ettekirjutuse puhul on parandatud oluline vormiviga, mille tõttu tunnistati kehtetuks 28.02.2007 ettekirjutus. Nimelt on käesoleval juhul piisavalt selgelt kirjeldatud, mil viisil ebaseaduslik rajatis tuleb likvideerida ning vastustaja hinnangul on ettekirjutust võimalik täita. Kaebuse esitaja viited rajapiirete vajalikkuse kohta hobuste karjatamiseks või koerte liikumise piiramiseks on paljasõnalised ning eksitavad – krossiraja piirded on ebaseadusliku ehitise osad ja seega on olemas ka õiguslik alus nende likvideerimiseks. Ebakohased on ka kaebuse esitaja väited seoses sellega, et seadus ei sätesta, et harilik põld, heinamaa või looduslik rohumaa peavad olema tasapinnalised või et kaebuse esitaja arvates näeb krossiraja alune maa ka praegu välja nagu heinamaa. Vastustaja on seisukohal, et iga mõistlik inimene näeb ja saab aru, et rajatise asukoht ei näe välja nagu harilik põld, heinamaa või looduslik rohumaa. Kõik ei saa ega peagi seadustes sõna-sõnalt kirjas või defineeritud olema – tavamõistete sisustamisel lähtutakse sellest, kuidas keskmine mõislik inimene aru saaks. Kokkuvõttes ei ole kaebuse esitaja toonud välja tõsiseltvõetavat argumenti, mille poolest talle seekord arusaamatuks jääb, kuidas ettekirjutust täita ja rajatist likvideerida. Samuti ei saa nõustuda kaebuse esitaja väitega nagu oleks vastustaja keelanud 25.09.2008 ettekirjutuse punktiga 2 Taari kinnistul mootorsõidukiga liikuda. Vaidlustatud ettekirjutuse punktiga kaks kohustati kuni ebaseadusliku krossiraja likvideerimiseni peatama nimetatud ebaseadusliku ehitise kasutamine, st ettekirjutus räägib vaid ebaseadusliku krossiraja kasutamisest, mitte Taari kinnistul mootorsõidukiga liikumisest. KOHTU PÕHJENDUSED
13. Tühistamiskaebuse saab kohus rahuldada, kui tuvastatakse, et kaevatav haldusakt on õigusvastane ja rikub kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi (

§ 7

lg 1, § 26 lg 1 p 1).

§ 19

lg 6 kohaselt kui haldusorgan tegutseb diskretsiooni (kaalutlusõiguse) alusel, kontrollib kohus ka seda, kas haldusakti andmisel või toimingu sooritamisel on järgitud diskretsiooni piire, eesmärki ning proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. Pooltel puudub vaidlus, et haldusakti andmisel oli haldusorganil kaalutlusõigus. Puudub vaidlus ka selles et, kohalik omavalitsus oleks MTÜ Keila Moto huvi ja avalikku huvi (ettekirjutuse lk 2 esimene ja teine lõik) määratlenud ebaõigesti. (kohtuistungi protokoll, tlk 74, II

1. kd)Kohtuistungil (tlk 71, II
2. kd)selgitas MTÜ Keila Moto esindaja, et kaebaja subjektiivseid õigusi rikutakse sellega, et pannakse kohustus kujundada maastikku ning ettekirjutus toob kaasa A.L.´iga sõlmitud rendilepingu ülesütlemise, kuna rendileping on sõlmitud selleks, et organiseerida Taari kinnistul maastikusõidukitega sõitmist. A.L.´i subjektiivsete õiguste rikkumine seisneb samuti selles, et rendileping tuleb üles öelda ning kaebajal ei ole võimalik kasutada oma maad talle meelepärasel viisil (tlk 71, II kd). Pooled vaidlevad selle üle, kas Taari kinnistul asuv ning tingimuste poolest motokrossi harrastamiseks sobiv rada, on rajatis ehitusseaduse mõttes ning juhul kui see on rajatis, siis, kas tehtud ettekirjutuse resolutiivosa on piisavalt selge (kas on arusaadav, milleks adressaate kohustatakse ja kuidas kohustust täita). Samuti on vaidlus selles, kas 25.09.2008 antud ettekirjutus on õiguspärane ja kehtiv tulenevalt sellest, et ettekirjutuse tegemise ajal kehtis 29.08.2008 tehtud samasisuline ettekirjutus, mille vastustaja tunnistas kehtetuks alles 4 10.10.2008. Vastavalt HMS §-le 54 on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Vaidlus puudub haldusorgani pädevuse osas teha ettekirjutust ehitise likvideerimiseks. Kaebajad leiavad, et ettekirjutuse tegemiseks puudus õiguslik alus, kuna Taari kinnistul ei asu ehitusseadusele vastavat rajatist. EhS § 2 lg 1 sätestab, et ehitis on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks. EhS § 2 lg 3 sätestab, et rajatis on ehitis, mis ei ole hoone. Rajatiseks loetakse muu hulgas mere või siseveekogu põhja süvendamise teel rajatud laevakanalit. Vastustaja on õigesti märkinud, et seadusandja ei pea õigusnormis loetlema, milliseid konkreetseid ehitisi (puukuur, paviljon, elumaja jne) tuleb pidada hooneteks ja milliseid rajatisteks (tee, sild, kanal jne), kuna selline loetelu ei võimaldaks reguleerida piisavalt kõiki olukordi, mida seadusandjal ei ole paratamatult võimalik seaduse vastuvõtmisel ette näha. Seadusandja on esitanud seaduses määratluse, millele vastavuse korral on võimalik pidada mingit objekti ehitiseks. Vastustaja esindaja viitas õiguseti EhS § 2 lg 3 tõlgendamisel sätte teisele lausele, leides, et kui süvendamist, mille eesmärgiks on laevakanali rajamine saab pidada rajatise rajamiseks, siis saab rajatiseks pidada ka mulla kuhjamise ja pinnase koorimise teel loodud motokrossirada, kuna see on aluspinnasega kohtkindlalt (ei ole lihtsa vaevaga teisaldatav) ühendatud, loodud inimtegevuse tulemusena ja eesmärgipäraselt ning moodustab (maapinnal asuv rada ja selle piirded) tervikliku asja. Kohus on seisukohal, et MTÜ Keila Moto kaebuse täienduses (tlk 26, 27, I
3. kd)toodud selgitused, et rada kasutatakse kepikõnni harrastamiseks ja koerte jalutamiseks ei muuda õigusliku aluseta ehitise olemust. Elamu ei muutu ehitusseaduse mõistes ehitiseks sellest, et inimesed sinna elama asuvad, kuid enne ehitise projekteerimise alustamist peab olema selge ehitise kasutusotstarve, kuna sellest sõltuvad esitatavad nõuded. Puudub vaidlus selles, et MTÜ Keila Moto eesmärgiks on olnud motokrossiraja loomine ning inimtegevuse tulemusena on loodud tingimused motokrossi harrastamiseks (kaebaja seletus, tlk 75, II kd). Kaevatava ettekirjutuse kohaselt vastustaja tuvastas (11.12.2006 vaatlusprotokoll), et Saue vallas Tuula külas Taari maaüksusel on rajatud kavakindla inimtegevuse tulemusel maapinnaga püsikindlalt ühendatud rajatis, mida kasutatakse motokrossirajana Märgitud asjaolu on tuvastatud ka jõustunud kohtuotsusega haldusasjas nr 3-07-559 (millele haldusaktis on viidatud). Kohus on viidatud otsuses leidnud, et „Oma kaebuses vaidlustab kaebaja vastustaja ettekirjutuse lähtudes osaliselt väitest, et motokrossi otstarbel kasutatavat ala ei saa käsitleda tervikliku motokrossirajana ja EhS § 2 lg 3 mainitud rajatisena. Kaebaja leiab, et mingit rajatist ei ole ja kehtiv õigus ei tunne mõistet „motokrossirada”. Ta lihtsalt silus maapinda motokrossi harrastamiseks ja silumise tagajärjel tekkisid künkad, mida kasutatakse maastikul sõitmisel. Kohus ei nõustu kaebaja nende väidetega. Tutvunud nii Saue Vallavalitsuse poolt tellitud ekspertiisiga (tl. 10-16), mille kaebaja ise kohtule esitas ja mida kaebaja ei ole põhimõtteliselt vaidlustanud, ja viinud läbi vaatluse koha peal, on kohus seisukohal, et tegemist on rajatisega. Oma seisukoha põhjendamiseks märgib kohus kõigepealt, et käesoleval juhul ei oma mingit tähtsust, kas seaduses esineb või ei esine motokrossiraja definitsioon. EhS ei nimeta ja defineeri ehitisi ja rajatisi nende kasutusotstarbe järgi. Ehitised ja rajatised defineeritakse EhS § 2 lg 1 aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud tervikliku asjana. Ehitised 5 jagunevad hooneteks ja rajatisteks. Käesoleval juhul on vastustaja oma ettekirjutuses õiguspäraselt asunud seisukohale, et kaebaja tegevuse tagajärjel Taari kinnistule loodud motokrossiraja näol tegemist on rajatisega. Kaebaja on ka ise tunnistanud, et kinnistu pind kujundati ümber sihipärase inimtegevuse tagajärjel selleks, et ümberkujundatud alal oleks võimalik tegelda motokrossiga. Kohus on seisukohal, et tegemist ei olnud mitte lihtsalt pinnase silumisega ja selle käigus maapinnalt eraldunud mätaste juhusliku kokkukuhjamisega, vaid kaebajapoolse sihikindla ja teadliku tegevusega selleks, et välja kujundada terviklik motokrossirada. Sellel viitavad selgelt kaebaja enda esitatud dokumendid rajaskeemiga ja vaatluse käigus fikseeritud teabetahvlil asuv rajaskeem (tl. 82) ja teated. Samuti näitab seda raja piiritlemine maasse löödud vaiade ja nende vahele tõmmatud plastlintidega. Kaebaja väide, et neid vaiu ja linte saab suvaliselt ümber paigutada ja rada muuta ning et seetõttu ei ole tegemist tervikliku objektiga, ei ole antud juhul tegelike asjaoludega kooskõlas ja on kohtu arvates selgelt otsitud ja asjaolusid arvesse võttes eksitav. Kohus leiab tuginedes tavateadmistele, et teatud paindlikkus täpse sõiduskeemi suhtes motokrossiradade puhul on enamasti alati võimalik ja tavaliselt soovitatavgi tulenevalt motokrossi pinnast purustavast iseloomust. Samuti on motokrossiradade, nagu ka asfaltkattega ringradade, puhul tavaliselt võimalik teatud osade ajutine väljajätmine sõiduskeemist ja sellega konkreetsel ajahetkel kasutatava rajaosa ümberkujundamine vastavalt hetkevajadustele ja sellel sõitvate mootorrataste ja isikute omadustele ja oskustele. Selline ümberkujundamise võimalus ei muuda aga olematuks teatud territooriumil asuva raja eesmärki ja selle põhiliste koostiselementide asukohta ning raja käsitlemist tervikuna. Kohus ei nõustu siinkohal kaebaja seisukohaga, et neid mullakuhilaid saab igal ajal mujale ümber lükata. Sellest ideest lähtudes võiks väita, et ka kõikide teede muldkehi saab põhimõtteliselt igal ajal mujale lükata ja seega ei ole tee üldse rajatis. Kohus leiab, et kaebaja on künkad kuhjanud kokku just nende asukohta ümbritseva maapinna koorimise teel, et nende kokkukuhjamise eesmärgiks oli nende asumine just nende loomise kohas ja et nende asukoht on kavandatud ja seostatud krossiraja põhiskeemiga. Samuti leiab kohus, et tegemist on maaga püsikindlalt ühendatud rajatistega. Puuduvad alused ja tehnilised lahendused (näiteks küngaste asumine vastavatel kindlatel või ratastel alustel sarnaselt vagunelamutega jne.), mis võimaldaks neid kergesti ümber paigutada. Asjaolu, et loodud rajatis on kavandatud ja kasutusel olnud motokrossirajana tõendavad nii kaebaja enda väited kui ka vastav reklaam krossiraja asukohas asunud teadetetahvlil.” Peale märgitud kohtuotsuse jõustumist on kohalik omavalitsus ettekirjutuse kohaselt 05.06.2008 ja 09.09.2008 läbi viinud vaatluse, mille käigus on tuvastatud, et Taari kinnistul paikneb endiselt krossirada. Kohtuistungil selgitas kaebaja esindaja (tlk 73, II kd), et rada on mitteoluliselt ümber kujundatud (nt eemaldatud kilelindid ja kohati kahjustunud pinnast silutud), seega on põhimõtteliselt faktiline olukord endine. Kohus on seisukohal, et viidatud jõustunud kohtuotsuse motiivides on üheselt tuvastatud, et tegemist on ehitusseaduse mõttes rajatisega.

§ 17

lg 1 kohaselt varasema jõustunud kohtuotsuse motiivides tuvastatud asjaolusid hindab kohus kogumis teiste tõenditega. Käesolevas asjas ei ole kaebajad esitanud ühtegi tõendit, mis tõendaks, et jõustunud kohtuotsuses (haldusasi nr 3-07-559, lk 4, 5) tuvastatud asjaolud (Taari kinnistul asub eesmärgipärase inimtegevuse tagajärjel maaga püsikindlalt ühendatud rajatis, mis on motokrossirada) ei vasta tegelikkusele. Kaebajad on sisuliselt vaidlustanud kohtuotsuses antud õiguslikku hinnangut, leides, et ehitusseadus ei ole kohaldatav. Kohus nõustub ka viidatud kohtuotsuses toodud õigusliku hinnangu ja kohtu põhjendustega. Nagu ka kohus eelnevalt märkis, siis asjaolu, et ehitusseadus ei nimeta rajatisena motokrossirada, ei tähenda, et tegemist oleks lüngaga või et ehitusseadust ei saaks kohaldada. Kas konkreetse maastikule loodud raja (suusatamiseks, motokrossisõiduks

1. vm)näol on tegemist rajatisega ehitusseaduse 6 mõttes, sõltub iga konkreetse objekti puhul tuvastatavatest faktilistest asjaoludest ja sellest, kas see objekt vastab ehitusseaduses toodud määratlusele. Seetõttu ei ole õige ka kaebajate üldistav hinnang, et kõik Eestis asuvad maastikurajad oleksid vastustaja ja kohtu käsitlusest lähtuvalt ebaseaduslikud ehitised. MTÜ Keila Moto väide kaebuse täienduses (tlk 27 pöördel, I kd), et ükski teine omavalitsus ei käsitle motokrossirada rajatisena, ei ole põhistatud. Esitatud dokumentidest (tlk 32 pöördel, tlk 33, I
2. kd)ei nähtu see, kas kohalik omavalitsus on käsitlenud motokrossirada rajatisena, vaid nähtub see, et ilmselt on tegemist inimtegevuse tulemusel tekkinud rajaga, mis asub maal, mille sihtotstarve on kahe registriväljavõtte kohaselt maatulundusmaa, ühel juhul kaitsealune maa ning kahel ülejäänul (tlk 33 pöördel, I
3. kd)üld- ja sotsiaalmaa. Andmeid ei ole esitatud kõnealustel objektidel ehituslubade ja projektide puudumise kohta. Isegi kui kaebaja väide oleks põhistatud, ei saaks nõuda õigusvastase halduspraktika jätkamist või laiendamist tuginedes võrdse kohtlemise põhimõttele (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-53-04). Ka heade eesmärkide (noortespordi edendamine) elluviimisel tuleb järgida kehtivat õigust. Haldusasjas nr 3-07-559 oli kaebuse esitajaks MTÜ Keila Moto ja kolmandaks isikuks A.L., kes ei ole kõnealust kohtuotsust edasi kaevanud. Kohtuistungil ja kaebuses väitsid kaebajad, et neil ei olnud alust kohtuotsust vaidlustada, kuna nende kaebus rahuldati. Kohus eeltoodud väitega ei nõustu ning leiab, et järgitav ei ole Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-88-07 toodud seisukoht, et kassatsioonkaebuses saab vaidlustada ringkonnakohtu otsust vaid koos otsuse resolutsiooni vaidlustamisega, kuna apellatsiooni saab esitada ka tõendite hindamise peale. Kassatsioonkaebuses tõendite hindamist vaidlustada ei saa, seega ei saaks kohtu poolt nt paikvaatlusega tuvastatut ja sellest tehtud järeldusi kassatsioonkaebuses vaidlustada, mistõttu ei ole ka põhjendatud vaid apellatsioonikohtu otsuse motiivide vaidlustamine ilma resolutsiooni vaidlustamata. Kaebaja viitas Tallinna Ringkonnakohtu 18.02.2009 lahendile haldusasjas nr 3-08-982, kus kohus p-s 12 märkis, et kaebajal ei olnud alust vaidlustada haldusasjas 3-07-559 tehtud otsust, sest tema kaebus rahuldati. Märgitud kohtuotsus ei saanud kaebajaid eksitada 03.04.2008 tehtud kohtuotsuse vaidlustamise suhtes, kuna ringkonnakohtu viidatud otsuse tegemise ajaks oli apellatsioonitähtaeg ammu möödunud. Kohus juhib tähelepanu sellele, et vaatamata eeltoodud ringkonnakohtu seisukohale, on ka viidatud ringkonnakohtu otsuses p-des 11 ja 13 märgitud, et halduskohtu poolt on tuvastatud, et Taari maaüksusel asub inimtegevuse tagajärjel kindlaks otstarbeks (motokrossi harrastamiseks) loodud tervikliku ja loodusest selgelt eristuva rajatise olemasolu ning asjakohatu ei ole sellele kohtuotsusele viitamine. Märgitud ringkonnakohtu otsust, millega jäeti MTÜ Keila Moto apellatsioonkaebus rahuldamata, kaebaja edasi ei kaevanud. Kohus ei näinud käesolevas asjas alust uue paikvaatluse tegemiseks või ekspertarvamuse tellimiseks. Asja materjalidest ja viidatud jõustunud kohtuotsusest nähtub üheselt, et MTÜ Keila Moto eesmärgiks oli motokrossiraja rajamine, milline eesmärk on ka realiseeritud. Vaidlusalune motokrossirada on käsitletav rajatisena EhS § 2 lg 3 mõttes. Kuna kohaldatav on ehitusseaduse regulatsioon, siis puudub vajadus analüüsida kaebajate poolt viidatud ja antud asjas mittekohaldatavaid norme. Ettekirjutuse tegemise aluseks on kaevatava ettekirjutuse kohaselt Taari kinnistule ilma õigusliku aluseta (EhS § 12 lg 1 näeb ette ehitusprojekti nõude ja EhS § 12 lg 2 ja § 29 lg 1 p 1 ehitusloa nõude) rajatise rajamine ning asjaolu, et rajatisel puudub kasutusluba. Lähtudes sellest, et motokrossirada on terviklik ehitis (rada koos piiretega) on paljasõnaline ja põhjendamatu kaebajate väide, et ehitusprojekti koostamine ei ole võimalik. Samuti on välja toodud vastuolu Saue valla üldplaneeringu ja arengukavaga, mis ei näe antud piirkonda ette spordirajatise (motokrossiraja) rajamist. Kaebajad ei vaidlustanud asjaolusid, et puudub ehitusluba, ehitusprojekt ja kasutusluba. Vaidlus puudub ka selles, et Saue valla 7 üldplaneeringu kohaselt asub vaidlusalune kinnistu hajaasustusalal ning selle maa sihtotstarbeks on maatulundusmaa, samuti ei vaidlusta kaebaja ettekirjutuses toodud seisukohta, et arengukava ei näe ette antud piirkonda motokrossiraja rajamist. Seega asub maatulundusmaal spordirajatis, mis on püstitatud õigusliku aluseta. EhS § 40 lg 2 kohaselt peab õigusliku aluseta ehitatud ehitise lammutama ehitise omanik, ettekirjutuses määratud tähtpäevaks, viisil ja tingimustel. Puudub vaidlus selles, et A.L. on Taari kinnistu omanik. Kohtutoimikus (lk 6, II
4. kd)on kinnistu rendileping, mille kohaselt MTÜ-le Keila Moto antakse kasutusse Taari kinnistust ca 5 ha ning MTÜ-l Keila Moto on õigus kõnealusel maaüksusel organiseerida koosviibimisi ja läbi viia avalikke üritusi ning otsustada selle üle, keda nimetatud maaüksusele lubada. Maaomanik saab lepingu kohaselt kaubanduslikust tegevusest tekkiva tulu ning rentnik tasub maamaksu. Muid tingimusi sh tasu osas leping ei sisalda. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et rajatise osas oleks tehtud kandeid kinnistusraamatusse ja sõlmitud kokkulepe rajatise (motokrossiraja) rajamise ja omandiõiguse osas. Kuna A.L. ja MTÜ Keila Moto ei ole vaidlusalust objekti käsitlenud rajatisena, siis ei saa ka eeldada, et vastavad kokkulepped võiksid olemas olla. Kuna tegemist on aluspinnaga kohtkindlalt ühendatud rajatisega, siis saab seda pidada A.L.´i omandiks. Asjaolu, et ettekirjutuse kohaselt (lk 3) kasutab MTÜ Keila Moto rajatist kui omanik, ei muuda MTÜ-d Keila Moto rajatise omanikuks. Seega tulenevalt EhS § 40 lg-st 2 ei saanud haldusorgan teha lammutamise ettekirjutust (kaevatava ettekirjutuse punkt 1) MTÜ-le Keila Moto, kes ei ole ehitise omanik ning MTÜ Keila Moto osas tuleb ettekirjutus, mis paneb märgitud isikule õigusvastaselt kohustusi (kohustus likvideerida ehitis), tühistada. Rajatise likvideerimise kohustuse tekkimine ei eelda, et omanik oleks seotud ebaseadusliku rajatise rajamisega, kuna likvideerimise kohustus ei ole karistus ebaseadusliku ehitamise eest, vaid tagab õiguspärase olukorra taastamist. Asjakohatud on kaebaja viited PS-dest § 22 ja 23 tulenevate põhiõiguste rikkumisest, kuna tegemist on karistusõiguslikke põhiõigustega nagu ka vastustaja vastuses õigesti märgib. Samuti on kohatu ja absurdne kaebaja väide nagu ei saaks haldusorgan anda haldusakti ja adressaat seda täita enne, kui rajatise olemasolu ja selle õigusvastasus on kohtulikult tuvastatud. Kohus peab vajalikuks lisaks kohtuistungil antud selgitustele ka käesolevas kohtuotsuses selgitada, et haldusakti jõustumine/kehtivus algab adressaadi suhtes reeglina selle kättetoimetamisest (HMS § 61 lg 1, § 62 lg 2 p 1) ning adressaadi hinnang haldusakti õiguspärasusele (õiguspärasuse eeldused – HMS § 54) ei mõjuta haldusakti kehtivust (HMS § 60). Samuti ei peata haldusakti kehtivust kohtule kaebuse esitamine. Ehitise likvideerimise ettekirjutuse tegemisel on haldusorganil kaalutlusõigus. Ettekirjutusest nähtuvalt on haldusorgan kaalumist teostanud. Avaliku huvina on käsitletud kohalike elanike arvamust, rajatise sobivust ja vajalikkust antud piirkonnas ning selle ruumilist mõju antud piirkonnale. Kaalutud on eraisiku huvi rajada motokrossirada, et arendada oma põhikirjalist tegevust. Taari kinnistu piirinaabrid on pöördunud vallavalitsuse poole ning esitanud oma seisukoha avalikul koosolekul, seistes vastu motokrossiraja rajamisele, kuna müra kahjustaks nende elukeskkonda. Kehtiv üldplaneering näeb ette Taari kinnistu maale maatulundusmaa sihtotstarbe ning ettekirjutusest võib järeldada, et üldplaneeringu muutmine ei oleks kohaliku omavalitsuse arvates põhjendatud. Samuti märgitakse ettekirjutuses, et ca 6 kilomeetri kaugusel Kernu vallas asub juba tegutsev motokrossirada. Kohalik omavalitsus on ka leidnud, et spordirajatis suurendab liikluskoormust ja muudab senist transpordikorraldust ega sobi antud asukohta. Samuti suureneb koormus (müra, saaste, jäätmed) keskkonnale. Vastustaja on seisukohal, et avalikes ja Taari kinnistu lähiümbruse kinnistuomanike huvides on säilitada senine elukeskkond, mida ei kaalu üle õigusliku aluseta krossiraja rajanud isiku üksikhuvi. 8 A.L. ei ole välja toonud, et ta oleks teinud mingeid kulutusi rajatise rajamisel, millest tulenevalt võiks lammutamine olla ebaproportsionaalne. Kaebaja on vaid märkinud (tlk 71, II kd), et ettekirjutus toob kaasa sõlmitud rendilepingu ülesütlemise, kuna rendileping on sõlmitud selleks, et organiseerida Taari kinnistul maastikusõidukitega sõitmist ning ettekirjutus ei võimalda A.L.´il kasutada oma maad talle meelepärasel viisil. Kuigi asja materjalide põhjal võib järeldada, et rajatise likvideerimine võib kaasa tuua ka rendilepingu ülesütlemise (kuigi lepingu tekst ei näe ette, et kasutamine seisneks mootorsõidukitega sõitmises), siis sellest tekkiv väidetav kahju A.L.´ile (kaubandustegevusest saamata jääv tulu, raha, mille A.L. säästab seoses MTÜ Keila Moto poolt maamaksu tasumisega) ei õigusta formaalselt ja materiaalselt õigusvastase rajatise säilitamist. Omandiõigus (PS § 32) ei ole piiramatu, maaomanik peab oma omandiõiguse teostamisel lähtuma kehtivast õigusest. MTÜ Keila Moto kui kohtuotsuse kohaselt lammutamise ettekirjutusest puudutatud isik ei ole välja toonud, et rajatis oleks sellise rahalise väärtusega, et likvideerimine võiks kaasa tuua ebaproportsionaalse tagajärje. Kuna haldusorgan on ettekirjutuses võtnud seisukoha, et vaidlusalune rajatis ei sobi antud asukohta, siis ei saa põhjendamatuks pidada seda, et haldusorgan ei ole ettekirjutuses andnud võimalust rajatise seadustamiseks. Menetlusosalistel on vaidlus ka selles, kas ettekirjutuse punkt 1 on selge ja sellest tulenevalt on võimalik ettekirjutust täita. Kaebajad ei ole kohtuistungil väitnud, et ebaselgeks jääb see, et tuleb eemaldada rajapiirded (tlk 73, II kd). Kaebajatele on jäänud väidetavalt ebaselgeks, milline osa kinnistust on rajatis ja mida mõista pinnase ühtlaseks tasandamise all, samuti, milline on harilik põld, heinamaa või looduslik rohumaa, millisena peaks kinnistu peale ettekirjutuse täitmist välja nägema. Kohus on eelnevalt käsitlenud, mis moodustab rajatise ning ettekirjutus ei ole selles osas ebaselge. Samuti on kohus eelnevalt selgitanud, mis on lammutamise ettekirjutuse eesmärgiks, so taastada õiguspärane olukord, mistõttu on põhjendamatu väita, et ettekirjutuse eesmärk ei ole arusaadav. Kohus ei nõustu ka sellega, et selgusetuks jääb, mida ettekirjutuse punkti 1 täitmiseks peab tegema. Kohus nõustub selles osas vastustaja vastuses tooduga, et seadus ei sätesta, et harilik põld, heinamaa või looduslik rohumaa peab olema tasapinnaline (sile). Samuti oleks ebamõistlik nõuda, et vastustaja koostaks graafilise joonise, kus oleks toodud maapinna nõutav kõrgus sentimeetrites kogu krossiraja ulatuses. Raja likvideerimine nähtuvalt kavatava ettekirjutuse punktist 1 saab tähendada piirete eemaldamist ja raja ulatuses selle loomisel tekitatud küngaste ja süvendite (ettekirjutuses kujundatud pinnas) tasandamist loodusliku maapinnaga ühtlaseks. Ettekirjutuse punkt 1 on sõnastatud selliselt, et iga keskmine mõislik inimene peaks sellest aru saama. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et kaevatava ettekirjutuse punkt 1 on A.L.´i osas õiguspärane ega riku tema subjektiivseid õigusi ning tema tühistamisnõue jääb seetõttu rahuldamata. Kaevatava ettekirjutuse punkt 1 tuleb

§ 26lg 1 p 1 alusel tühistada MTÜ Keila Moto osas, kuna haldusakti andmise ajal kehtinud Eh

S § 40 lg 2 ei võimaldanud teha ettekirjutust lammutamiseks isikule, kes ei ole omavolilise ehitise omanik. Järgnevalt analüüsib kohus, kas kaevatav ettekirjutus on õigusvastane ja rikub kaebajate subjektiivseid õigusi osas (ettekirjutuse punkt 2), millega pannakse kohustus kuni ebaseadusliku krossiraja likvideerimiseni peatada täielikult ehitise kasutamine motokrossi sõitmiseks. EhS § 61 lg 4 p 2 võimaldab käesoleva paragrahvi lõigetes 1-3 nimetatud ettekirjutuses 9 keelata ehitise osaline või täielik kasutamine. Kaevatava ettekirjutuse kohaselt on selle õiguslikuks aluseks EhS § 61 lg 1 p-d 5 ja 8, mille kohaselt võib linna- või vallavalitsuse ehitusjärelevalvet teostav ametiisik teha ehitise omanikule või ehitist omavoliliselt ehitavale isikule ettekirjutuse, kui ehitatakse ehitusloata ja ehitisel puudub kasutusluba. Eelviidatud sätetest tulenevalt sai ettekirjutuse teha nii A.L.´ile kui MTÜ-le Keila Moto. Kohus nõustub vastustaja esindajaga, et vaidlustatud ettekirjutusega (punkt 2) ilmselgelt ei reguleerita kogu Taari kinnistul mootorsõidukitega liikumist (nt autoga kinnistule sõitmist), vaid keelatakse ebaseadusliku rajatise kasutamine motokrossi sõitmiseks, mistõttu on MTÜ Keila Moto kaebuse täienduses (tlk 26, 27, I kd), toodud sellekohased selgitused ja õiguslikud viited asjakohatud. Eeltoodust tulenevalt puudub alus A.L.´i ja MTÜ Keila Moto kaebuse rahuldamiseks osas, millega taotletakse ettekirjutuse punkt 2 tühistamist. Kaevatava ettekirjutuse tühistamine ei ole põhjendatud ka seetõttu, et Saue Vallavalitus tegi uue samasisulise ettekirjutuse eelneva kehtetuks tunnistamise kohta resolutiivosas seisukohta võtmata. Vastustaja on märkinud (tlk 22, I kd), et selguse (29.08.2008 ettekirjutuses olid ebatäpsused kuupäevades) tagamiseks sooviti anda uus haldusakt ning eelmine ettekirjutus kehtetuks tunnistada. Haldusakti kehtetuks tunnistamine ja muutmine haldusorgani initsiatiivil on lubatud HMS 4.jaos sätestatud nõudeid järgides. Haldusorgan ei rikkunud sellega kuidagi kaebajate subjektiivseid õigusi. Kaebuse esitamise ajaks oli 29.08.2008 ettekirjutus kehtetuks tunnistatud (so kõrvaldatud õigusselgusetu olukord). Haldusorgani märgitud viga ning 10.10.2008 varasema ettekirjutuse (29.08.2008) kehtetuks tunnistamisel haldusakti vormistamise nõuete rikkumine ei saa kaasa tuua kaevatava haldusakti tühistamist. Seega, kaevatava ettekirjutuse punkt 1 tuleb tühistada MTÜ Keila Moto osas, ülejäänud osas jääb kaebus

§ 26lg 6 alusel rahuldamata.

11.

§ 92lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kaebajad on kaebuse esitamisel tasunud riigilõivu, kuid ei taotle menetluskulu (riigilõivu) väljamõistmist. Vastustaja on esitanud taotluse menetluskulu (õigusabikulu) hüvitamiseks. Õigusabikulud tuleb

§ 93

lg 5 kohaselt ja lähtudes kohtupraktikas väljakujunenud seisukohast (haldusorgan peab välise õigusabi kasutamisel arvestama võimalusega, et kulusid välja ei mõisteta) jätta vastustaja kanda, kuna kohtu hinnangul ei ole käesolevas asjas tegemist vaidlusega, mis väljuks haldusorgani tavapärase kompetentsi piiridest, oleks erakordselt keeruline ja mahukas ning õigustaks seeläbi advokaadi kasutamist. Samuti on Saue valla ametnike koosseisus jurist (avalikult kättesaadav teave internetileheküljel www.sauevald.ee). Kristina Maimann Kohtunik 10