← Eesti

3-10-309/18

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Otsuse tegemise aeg ja koht 11. mai 2010. a Tallinn Haldusasja number 3-10-309 Haldusasi A.G.i kaebus Tallinna Vangla dir

§ 26lg 1 punkt 6 alusel jätta kaebus rahuldamata .

  1. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (TsMS 442 lg 6). I ASJAOLUD 1.Tallinna Vangla direktori 28.10.
  2. a käskkirjaga nr 82 „Tallinna Vangla direktori 24.08.
  3. a käskkirja nr 60 „Tallinna Vangla kinni peetavatele isikutele keelatud esemete ja ainete loetelu“ muutmine“ keelati kinni peetavatele isikutele täiendavalt esemeid, mis ei ole ostetud vangla kauplusest, väljastatud vanglateenistuse poolt või tellitud vangla vahendusel, tehes vastavad muudatused käskkirja nr 60 . Eespoolnimetatud käskkirjaga nr 82 punktiga 1.
  4. lisati käskkirja nr 60 p.1.
  5. :Raadiod, televiisorid, video- või helikassettmagnetofonid või 1 muud vaba aja veetmiseks vajalikud esemed ning veekeetjad, mis ei ole ostetud vanglas asuvast kauplusest. Käskkirja nr 82 punktiga 1.
  6. lisati käskkirja nr 60 punkt 1.4: Ajalehed, ajakirjad ja muu kirjandus, mis ei ole väljastatud vanglateenistuse poolt või tellitud vanglateenistuse vahendusel. Käskkirja nr 82 punktiga 1.
  7. lisati käskkirja nr 60 punkt 1.5: Riideesemed, välja arvatud Tallinna Vangla direktori 23.01.2009.a käskkirjas nr 3 nimetatud esemed (aluspesu, sokid, kindad, sall, jalanõud, saunalina), mis ei ole väljastatud vanglateenistuse poolt või ostetud vanglas asuvast kauplusest. Käskkirja nr 82 punktiga 1.
  8. lisati käskkirja nr 60 punkt 1.6.: Eelpool nimetatud esemed ja ained võetakse ära ning äravõtmise kohta koostatakse akt kahes eksemplaris, millest üks antakse kinnipeetavale allkirja vastu. Vanglasse saadetud toiduained, ravimid ja vedelikud hävitatakse ning muud käesolevas käskkirjas nimetatud esemed paigutatakse kinni peetavate isikute isiklike asjade lattu kinni peetava isiklikeasjade juurde. Viimatimainitud esemed on kinni peetaval isikul võimalik vanglast välja saata või saada kätte vabanemisel. 2.Kinnipeetav A.G. esitas eelnimetatud käskkirja nr 82 peale Justiitsministeeriumile Tallinna Vangla kaudu vaide, mis jäeti Justiitsministeeriumi 21.01.
  9. a otsusega nr 11-7/5572 rahuldamata. II KAEBUSE MOTIIVID JA NÕUE 3.Tallinna Halduskohtule esitatud kaebusega taotleb A.G. Tallinna Vangla direktori 28.10.2009.a. käskkirja nr 82 tühistamist. 4.Kaebuse väitel rikub käskkiri A.G.i õigusi ja vabadusi, kuivõrd kaebuse esitajal puudub käskkirjaga kehtestatud piirangute tõttu võimalus saada posti teel kirjaga ajalehti, raamatuid ja ajakirju. Kaebaja arvates on nimetatud piirang vastuolus põhiseaduse §-ga 44, vangistusseaduse § 30 p-dega 1 ja 2, samuti Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee vanglareeglistiku Rec

(2006)2 punktiga 2.24.10 ning Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 25.06.2009.a. otsusega nr 3-4-1-3-
  1. Kaebaja märgib, et kuna tal vanglas ei ole tulusid, ei saa ta vangla vahendusel tellida ajalehti või ajakirju. Käskkirja kehtivuse tõttu ei saa ta jälgida muutusi tehnika, elektroonika, riietuse jm maailmas – kaebaja hinnangul pidurdab see tema vaimset arengut moe ja tehnoloogiauudiste vallas ning süveneb tema erinevus vabaduses viibivatest inimestest. Vangla raamatukogus ei ole raamatuid, mis teda huvitaksid. Ainus võimalus on ühiskonnast teavet saada posti teel. Tulude puudumise tõttu ei saa ta osta ka vangla poest elektroonikat (raadio, teekann). Kaebaja selgituste kohaselt oleks ta nõus temale saadetava asja kontrollimisega, et tal oleks võimalik seda asja kasutada. Kaebuse esitaja on seisukohal, et vangla julgeoleku tagamine ei õigusta tema õiguste rikkumist ja vabaduste piiramist, seda enam, et vanglas on piisavalt ametnikke, kelle tööülesandeks on märgitud vangla julgeoleku tagamine ja saabuvate kirjade kontrollimine. III VASTUSTAJA VASTUVÄITED 5.Tallinna Vangla vaidleb kaebusele vastu,peab vaidlustatud käskkirja õiguspäraseks ning palub jätta kaebuse rahuldamata. Käskkirja nr 82 puhul on täidetud pädevuse, menetluse ja vorminõuded. Vaatlusaluse käskkirja puhul on tegemist üldkorralduse kui haldusaktiga. Haldusakt on õiguspärane, kui see vastab HMS § 54 sätestatud nõuetele ja selles ei ole HMS § 63 lg-s 2 sätestatud tühise haldusakti tunnuseid. 2 6.Ekslik on kaebuse väide vaidlustatud käskkirja vastuolust Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 25.06.2009.a. otsusega nr 3-4-1-3-09, millele viide ei ole antud juhul asjakohane. Nimelt asus kolleegium selles otsuses seisukohale, et kuna vangistusseaduses ei ole antud justiitsministrile volitust vangla sisekorraeeskirja kehtestamisel täiendavalt piirata kinnipeetavate kirjavahetuse sisu või kirjas sisalduvate võimalike esemete ringi, siis on Vangla sisekorraeeskirja § 46.1 ja § 50 lg 3 esimene lause formaalselt põhiseadusega vastuolus ja need tuleb jätta kohaldamata. Käesoleval juhul on VangS § 15 lg 4 selge volitusnorm vanglateenistusele keelata täiendavalt aineid ja esemeid, mis vastavad VangS § 15 lg 2 toodud kriteeriumidele. s.o.mis ohustavad inimese julgeolekut, sobivad vara kahjustamiseks või võivad ohustada vangla julgeolekut. Seoses kaebuses väidetud vastuolule PS §-ga 44 viitab vastustaja Riigikohtu üldkogu 07.12.2009.a. otsusele nr 3-3-1-5-09, milles Riigikohtu üldkogu on hinnanud PS § 44 lg 1 sätestatud põhiõiguse legitiimset eesmärki ja rõhutab, et viidatud otsuse punktides 30 ja 31 toodud vangistuse põhjendus on asjakohane ka käesolevas vaidluses.Samas otsuse punktis 32 on konkreetse keelu eesmärgipärasuse kontrolli puhul viidatud vajadusele tuvastada piirangu hõlmatavus ühega eelnimetatud vangistuse eesmärkidest – kinnipeetava õiguskuulekale käitumisele suunamisest või õiguskorra kaitse vajadusest. 7.Vastustaja on seisukohal, et käskkirjaga täiendavate piirangute kehtestamine on vajalik, kuna sellega keelatud esemete läbiotsimine on raskendatud . Käskkirja põhjendused on valdavalt sarnased käskkirjas nr 60 esiletoodud põhjendustega – loetletud esemete jõudmisel vanglasse kirisaadetiste või pakkidega kasvab reaalne võimalus peidetud keelatud esemete ja ainete levikuks, mis vanglas ohustab üldist julgeolekut. Käskkirja põhjendustest ilmneb, et loetletud liiki esemeid (elektroonikat ja vaba aja veetmiseks mõeldud esemeid, mõõdukuse piires perioodilisi väljaandeid) on kinni peetaval isikul võimalik osta või tellida vangla vahendusel. Käskkiri lähtub eeldusest, et teatud tüüpi ainete ja esemete vanglas lubatavus või mittelubatavus ei ole eseme kvalitatiivne omadus, vaid aine või eseme lubatavuse üle otsustamisel on oluline, et eseme või aine päritolu ning kinni peetava isikuni jõudmise üle säilib vanglal kontroll. 8.Pakiga või kirjaga väljastpoolt vanglat saabuvate käskkirjas loetletud ainete ja esemete keelamine võimaldab püstitatud eesmärki (julgeoleku tagamist keelatud esemete ja ainete leviku takistamise kaudu) saavutada, mistõttu on meede sobiv. Ressursimahukuse tõttu ning vajaduse tõttu saavutada tasakaal erinevate ühiskondlike hüvede ning isiku põhiõiguste vahel, ei ole lausläbiotsimine sobiv meede püstitatud eesmärgi saavutamiseks. Riive proportsionaalsuse üle otsustamiseks kitsamas tähenduses on vajalik kõrvutada riive intensiivsust ning riivet õigustavate põhjuste kaalukust. Käskkirja kohaselt on loetletud liiki esemeid ja aineid võimalik osta vangla kauplusest või tellida mõistlikkuse piires vangla vahendusel. Arvesse võttes, et elektrisüsteemi amortiseerumise tõttu Tallinna Vanglas on võimalik lubada kambrisse ainult üks televiisor, raadio ja veekeetja, kui kambris viibivad isikud on need vangla vahendusel omandanud, siis ei olegi oluline, et igal kinnipeetaval oleksid rahalised vahendid raadio, televiisori või veekeetja ostmiseks vangla vahendusel või ajakirjanduse tellimiseks. Ühes kambris viibib orienteeruvalt 4-10 kinnipeetavat, seega on olukord, kui ühelegi kambri kinnipeetavale ei ole kambrisse lubatud televiisor või raadio, praktikas ajutine. 9.Arvestades vanglasse saadetavate esemetega kaasnevat julgeolekuriski keelatud esemete ja ainete vanglasse imbumisel, ei täidaks vangla keelatud esemete leviku tingimustes oma eesmärki õiguskorra kaitsel ja kinnipeetavate õiguskuulekale käitumisele suunamisel. Olukord, kus vabadusekaotuslikku karistust kandev isik on eraldatud talle tavapärasest 3 keskkonnast, milles ta ei olnud võimeline õiguskuulekalt käituma, tavapärasest erinevasse askeetlikku olustikku, kus juhindutakse seadusest, lubatu ja keelatu vahel on selge piir, aitab põhimõtteliselt kaasa ka kinnipeetava õiguskuulekaks suunamisele. Selline on peamine põhjendus kõikidele vanglaga seonduvatele põhiõiguste riivetele ning viib sellisena tagasi ühiskondlikule hüvele, milleks on õiguskorra ja ka avaliku korra tagamine.Kuna põhiõigustesse sekkumise riive intensiivsus on väike ja eesmärk oluline, siis on meede proportsionaalne, järgitud on ka PS § 13 lg
  2. IV KOHTU SEISUKOHT 10.Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad ja hinnanud nende kinnituseks esitatud tõendeid, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Tallinna Vangla direktori 28.oktoobri
  3. a käskkiri nr 82 on õiguspärane ning sellega kehtestatud piirangud vangla julgeoleku tagamiseks vajalikud ja proportsionaalsed. Halduskohtule esitatud kaebuses taotles kaebuse esitaja Tallinna Vangla direktori 28.oktoobri
  4. a käskkirja nr 82 tühistamist, asja arutamisel on A.G. täpsustanud taotlust ja selgitas, et ennekõike vaidlustab ta käskkirja nr 82 punkti 1.2, millega täiendatakse 24.08.2009.a. käskkirja nr 60 punktiga 1.4 ja mis sätestab kinnipeetavale keelu omada vanglas neile kirjaga saadetavaid ajalehti, ajakirju ja muud kirjandust, mis ei ole väljastatud vanglateenistuse poolt või tellitud vanglateenistuse vahendusel, samuti käskkirja nr 82 punkti 1.1, millega täiendatakse 24.08.2009.a. käskkirja nr 60 punktiga 1.3 ja mis sätestab kinnipeetavale keelu omada vaba aja veetmiseks vajalikke esemeid ning veekeetjaid, mis ei ole ostetud vanglas asuvast kauplusest. 11.Tallinna Vangla direktori 28.oktoobri
  5. a käskkiri nr 82 on haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lõike 2 mõttes üldkorralduseks. HMS § 54 lg 1 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui see on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.Vangistusseaduse (VangS)§ 15 lg 2 kohaselt on kinnipeetavale keelatud sellised ained ja esemed, mis ohutavad inimese julgeolekut või sobivad eriti vara kahjustamiseks või võivad ohustada vangla julgeolekut. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kehtestab kinnises või avavanglas kinnipeetavale keelatud asjade loetelu justiitsminister , lg 4 kohaselt võib aga vanglateenistus keelata täiendavalt aineid ja esemeid, mis keelatud asjade loetelus ei ole, kuid vastavad VangS § 15 lg 2 sätestatud tingimustele. Justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 73 kehtestatud Vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 1.1 kohaselt on VangS § 15 lg 4 sätestatud otsuse tegemine vangla direktori pädevuses. Eeltoodust tulenevalt on Tallinna Vangla direktori 28.oktoobri
  6. a käskkiri nr 82 antud selleks pädeva haldusorgani poolt seadusest tuleneva volitusnormi alusel. Haldusakt vastab üldistele vorminõuetele- sellest nähtub, kes on haldusakti andja, kellele tekivad haldusaktist õigused ja kohustused, mis on nende õiguste ja kohustuste sisuks ning haldusakt on kirjalikult vormistatud. Vaidlustatud üldkorralduses kui haldusaktis on esitatud haldusakti andmise õiguslikud ja faktilised põhjendused. Eeltoodust tulenevalt nõustub kohus,et haldusakt on formaalselt õiguspärane. 12.Puudub käskkirja nr 82 väidetud vastuolu Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 25.06.2009.a. otsusega nr 3-4-1-3-
  7. Osundatud kohtuasjas oli vaidlus tekkinud sellest, et kirja seest võeti ära esemed, mis vanglas keelatud esemeteks ei olnud ning Riigikohus leidis, et justiitsminister ei või oma määrusega keelata kirjaga selliste esemete saatmist, mis keelatud esemeteks kinnipeetavale tunnistatud ei ole. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium asus seisukohale, et kuna VangS ei ole justiitsministrile andnud 4 volitust vangla sisekorraeeskirja kehtestamisel määrusega täiendavalt piirata kinnipeetavate kirjavahetuse sisu või kirjas sisalduvate võimalike esemete ringi, samuti seada täiendavaid õiguslikke aluseid kinnipeetavale kirjaga saadetud esemete äravõtmiseks, siis on sisekorraeeskirja § 46.1 ja § 50 lõike 3 esimene lause formaalselt põhiseadusega vastuolus Viidatud otsusest ei tulene, et kui vanglateenistus leiab, et mingi aine või ese vastab VangS § 15 lg 4 nimetatud tingimustele, siis ei ole õigus selliste esemete omamist kinnipeetavatele keelata.
  8. Põhiseaduse § 44 kohaselt on igaühel õigus saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni. Asjakohane on vastustaja viide Riigikohtu üldkogu 07.12.2009.a. otsuses nr 3-3-1-5-09 toodud seisukohtadele, sealhulgas tuleb üldkogu selgituse kohaselt üldiseks kasutamiseks levitatava teabena mõista kogu informatsiooni, sõltumata selle edastajast ja kandjast, mis on tehtud kättesaadavaks individuaalselt kindlaksmääramata isikute ringile. Samas eespoolviidatud otsuses on üldkogu , hinnates PS § 44 lg 1 sätestatud põhiõiguse riive legitiimset eesmärki rõhutanud, et keelu eesmärgipärasus sõltub sellest, kas piirang on hõlmatav ühega vangistuse eesmärkidest, milleks on kinnipeetava õiguskuulekale käitumisele suunamine või õiguskorra kaitse vajadus. Sama otsuse punktides 30 ja 31 on Riigikohus selgitanud, mis on karistuse ja täpsemalt vangistuse täideviimise eesmärk: Vangistuse sisu on isikult vabaduse võtmine, st teatud ajaks piiratakse isiku liikumisvõimalust ja võimalust realiseerida sellega olemuslikult seotud subjektiivseid (põhi)õigusi. Vangistust ei ole aga õige mõista üksnes füüsilise liikumisvabaduse piiranguna. Kinnipeetava kogu eluolu seotakse vanglaga - tema vabadus allutatakse VangS
  9. ja
  10. peatükist tulenevatele piirangutele, mis on vajalikud vangistuse kui karistuse täideviimiseks. Ühtlasi määrab vangistusseadus ka kinnipeetava põhiõiguste piiramise mahu. Vangistusseaduses loetletud piirangutes ei määrata aga, milliste konkreetsete põhiõiguste teostamist nende kaudu takistatakse. See tuleb igal konkreetsel juhul tuvastada piirangu olemuse põhjal. Üldkogu hinnangul piiratakse vangistuse kohaldamisega PS § 19 lg-st 1 tuleneva vaba eneseteostuse õiguse takistamise kaudu muu hulgas isiku õigust vabalt otsustada enda suhtlusringkonna, kasutatavate suhtluskanalite ja suhtluse sisu üle.
  11. VangS § 6 lg 1 kohaselt on vangistuse täideviimise eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Üldkogu hinnangul tähendab kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele karistuse niisugust täideviimist, mis peab andma vangistatule võime tulla sotsiaalselt vastutavana edaspidises elus toime ilma õiguskorda rikkumata. See hõlmab endas ühelt poolt meetmete võtmist ja kinnipeetavale tingimuste loomist, mis võimaldaksid tal taasühiskonnastuda, teiselt poolt aga kinnipeetava allutamist vanglas valitsevale korrale kui raamistikule kinnipeetava suunamisel. Õiguskuulekale käitumisele suunamist tuleb pidada vanglakaristuse täideviimise keskseks eesmärgiks. Õiguskorra kaitsmine karistuse täideviimise eesmärgina tähendab eelkõige selle tagamist, et süüdimõistetu ei paneks karistuse kandmise ajal toime uut kuritegu. Selliselt realiseeritakse vangistusega muu hulgas eesmärk tagada ühiskonna turvalisus (nii vangla julgeolek kui ka väljapoole vanglat jäävate isikute turvalisus) ja laiemalt põhiseadusliku väärtusena riigi sisemine rahu. Käesoleval juhul on käskkirjas esitatud põhjenduste kohaselt piirangud kehtestatud vangistuse eesmärkide saavutamiseks. Kohus leiab, et põhjendused on asjakohased ja õigustavad piirangute kehtestamist. 14.Käskkirjast nähtuvalt on piirangud kehtestatud vangla julgeoleku tagamiseks, sealjuures ajalehtede, ajakirjade jm kirjanduse puhul on eraldi toodud esile narkootiliste ainete peitmise 5 võimalus, elektroonika puhul on lisapõhjendusena esile toodud vastava kvalifikatsiooniga spetsialisti puudumine. Seonduvalt ajalehtede ja ajakirjade ning muu kirjandusega nõustub kohus vastustaja selles, et nende läbiotsimine on lehekülgede suurest arvust tulenevalt väga aja- ja töömahukas, elektroonikaseadmete puhul on ilmne, et nende põhjalikuks kontrollimiseks on vajalik eseme avamine, mis toob kaasa mitmeid täiendavaid probleeme. Põhjendatud on vastustaja seisukoht, et ilma saadetise põhjaliku kontrollita ei ole võimalik tuvastada, kas saadetis sisaldab keelatud aineid ja esemeid või mitte.Täiendavate kontrollimeetmete rakendamine nõuaks täiendavat ressurssi ning isegi juhul, kui asuda seisukohale, et põhjaliku läbiotsimisega oleks samamoodi võimalik saavutada keelatud ainete ja esemete vanglas leviku takistamine, on igati põhjendatud vastustaja seisukoht, et eeltoodu tähendaks lisaressursi rakendamisest tulenevalt vangla põhiülesannete täitmise ohtu seadmist ning ei oleks seega sobivaks meetmeks seatud eesmärgi saavutamiseks. 15.Käskkirjaga kehtestatud täiendavad piirangud piiravad kaebuse esitaja õigusi, kuid need piirangud on proportsionaalsed. Kohus nõustub vastustajaga selles, et vangla julgeoleku tagamise vajadus kaalub üles kinni peetava isiku huvi väljaspoolt vanglat saadetud ajakirjade lugemise vastu. VangS § 30 lg 1 kohaselt tagatakse kinnipeetavale võimalus lugeda üleriigilisi päevalehti ja ajakirju, sama paragrahvi lg 2 aga sätestab kinnipeetava õiguse vangla vahendusel tellida mõõdukuse piires isiklike vahendite arvel ajalehti, ajakirju ja muud kirjandust, kui see ei ohusta vangistuse täideviimise eesmärke või vangla julgeolekut või sisekorda. Käskkirja kohaselt on selles loetletud liiki esemeid ja aineid võimalik osta vangla kauplusest või tellida mõistlikkuse piires vangla vahendusel. Vastustaja on põhjendatult selgitanud, et käskkirjas toodud meetme ellurakendamine ei tähenda kaebaja jaoks võimalustest ilmajäämist kasutada raamatukogu teenust, lugeda vangla poolt tellitavat ja sektsioonidesse jagatavat ajalehte Postimees, mida antakse sektsioonidesse nii eesti- kui ka venekeelsena, osta või tellida mõistlikul määral vangla vahendusel vajalikke soovitud esemeid ja ajakirjandust , kui see ei ohusta vangistuse täideviimise eesmärke või vangla julgeolekut või sisekorda. Kohus peab lisaks eeltoodule vajalikuks rõhutada, et teatud tüüpi ainete ja esemete vanglas lubatavuse üle otsustamisel on seega oluline, et aine või eseme päritolu ning kinnipeetavani jõudmise üle säiliks vanglal kontroll. Seoses kaebuse esitaja väitega, et tal puudub võimalus asju poest osta, kuna tal ei ole mingeid tulusid, leiab kohus, et kui kaebuse esitajal on lähedased, kellel on võimalik saata kaebuse esitajale trükiväljaandeid ning elektrilisi seadmeid, võivad nad saata kinnipeetavale ka raha, mis hoiustatakse kinnipeetava vanglasisesel arvel ja mille eest on võimalik vangla kauplusest asju osta. Riive intensiivsuse üle otsustamisel on lisaks eespooltoodule asjakohane arvestada ka sellega, et praktikas on elektrisüsteemi amortisatsiooni tõttu võimalik lubada Tallinna Vanglas kambrisse üks televiisor, veekeetja ja raadio ning reaalselt on olukord, kus kambrisse ei ole ühtegi nimetatud eset lubatud, pigem teoreetiline või siis praktikas lühiajaline. 16.

§ 92

lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 93

lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude väljamõistmiseks esitada kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Vastustaja menetluskulude väljamõistmist taotlenud ei ole ja seega tuleb kummagi pooole menetluskulud jätta poole enda kanda. Lea Kuuse kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.