Obsah (4)

§ 98§ 102§ 103§ 63

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Otsuse tegemise aeg ja koht 10. märts 2010, Tallinn Haldusasja number 3-09-2477 Haldusasi Uuesalu Lasteaed OÜ kaeb

) §-le 103 ja leiab, et kuivõrd halduslepingu õiguslik alus on muutunud, on haldusleping ise tühine. Vastustaja hinnangul on seega lepingu õiguslik alus muutunud ja see tõi automaatselt kaasa lepingu muutumise. Vastustaja selgitab, et seoses Rae valla eelarve vähenemisega on lasteaedade ülalpidamiseks raha vähendatud, see peaks kehtima nii munitsipaallasteaedade kui ka eralasteaedade osas ja eralasteaiad ei peaks olema eelisseisus juhul, kui kehvades majandustingimustes on munitsipaallasteaedade ülalpidamiskulusid vähendatud. Sarnaselt kaebuse esitajaga on vastustaja vähendanud ka kõikidele teistele eralasteaedadele makstavat toetust. Vastustaja tegi kaebuse esitajale ettepaneku lepingu muutmiseks, kuid kaebuse esitaja keeldus sellest. Vastustaja juhib tähelepanu sellele, et kaebuse esitaja ei ole vaidlustanud 10.03.2009 määrust. Vastustaja viitab erakooliseadusele ja väidab, et sellest õigusaktist tulenevalt ei ole kohalikul omavalitsusel kohustust eralasteaedade toetamiseks, see on kohaliku omavalitsuse diskretsiooniotsus. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

1. Kohus, hinnanud poolte seisukohti ja väiteid ning nende kinnituseks esitatud tõendeid nende kogumis ja vastastikkuses seoses, leiab, et kaebus on põhjendatud, tõendatud ja tuleb rahuldada. Kaebuse esitaja kantud menetluskulud tuleb vastustajalt täies ulatuses välja mõista. Kohtu põhjendused on järgmised.
2. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et poolte vahel oli sõlmitud haldusleping eralasteasutuse toetamiseks, mis kehtis kuni 31.08.
3. Samuti puudub vaidlus selles, et vastustaja on vähendanud alates aprillist 2009 kaebuse esitajale lepingu järgi makstava toetuse suurust, tasudes 3500 krooni asemel 2000 krooni lapse kohta kuus. Vastustaja ei vaidle vastu sellele, et seeläbi on ta tasunud kaebuse esitajale lepinguga kokkulepitust 83 850 krooni vähem. 2 Vastustaja tegi eelnevalt kaebuse esitajale ettepaneku lepingus kokkulepitud toetussumma 3500 krooni muutmiseks 2000 krooniks, kuid kuna kaebuse esitaja sellise ettepanekuga ei nõustunud, siis lepingu muudatust ei sõlmitud. Kohus leiab, et vastustaja on jätnud kehtivast halduslepingust tuleneva kohustuse täitmata ning et vastustaja selline tegevus oli õigusvastane.
4. Ilmselgelt asjakohatu on vastustaja seisukoht, justkui pidanuks kaebuse esitaja oma õiguste kaitsmiseks vaidlustama 10.03.2009 määruse nr 12, millega muutis Rae Vallavalitsuse 27.12.2005 määrust nr 32 „Koolieelsete eralasteasutuste toetamise rakenduskord“. Kaebuse esitaja on esitanud vastustaja vastu nõude nende vahel kehtinud halduslepingust tulenevalt ega tugine oma nõude alusena 10.03.2009 määrusele. Juhul, kui vastustaja ja kaebuse esitaja vahel halduslepingut ei oleks ja kaebuse esitaja oleks saanud toetust 27.12.2005 määrusest nr 32 tulenevalt, oleks kaebuse esitaja oma õiguste kaitseks pidanud tõepoolest nimetatud määruse vaidlustama ja selle kehtimajäämisel leppima 2000 kroonise toetusega. Kohus rõhutab aga veelkord, et kaebajale ei makstud toetust 27.12.2005 määrusest nr 32 tulenevalt, vaid selle aluseks oli poolte vaheline lepinguline suhe.
5. Kohtu hinnangul ei toonud 10.03.2009 määruse nr 12 vastuvõtmine vaidlusalusesse lepingusse muudatusi.

§ 98

lõike 1 kohaselt võib haldusorgan haldusakti andmise asemel sõlmida üksikjuhtumi reguleerimiseks halduslepingu isikuga, kellele haldusakt oleks muidu suunatud, kui seadus või määrus ei näe otseselt ette üksnes haldusakti andmist. Seda ongi Rae Vallavalitsus käesolevas asjas teinud, kuivõrd 30.07.2008 lepingu asemel oleks võinud kaebuse esitajale määrata toetuse ka haldusaktiga (või jätta üldse määramata ja sellisel juhul oleks tulnud kaebuse esitajal toetuse saamise õigus 27.12.2005 määrusest nr 32). Vaidlusaluses lepingus on pooled leppinud kokku toetuse summa ja selle maksmise perioodi. Toetus on lepitud kokku konkreetse rahas väljendatud summana ega ole seotud Rae Vallavalitsuse 27.12.2005 määruses nr 32 „Koolieelsete eralasteasutuste toetamise rakenduskord“ sätestatud toetuse summaga. Seetõttu ei too ka määruses toetussumma vähendamine kaasa lepingu alusel makstava toetussumma vähendamist. Lepingus isegi ei sisalda viiteid vallavalitsuse 27.12.2005 määruses nr

1. Vaidlusaluse lepinguga on Rae vald võtnud omale kohustuse tasuda kuni 31.08.2009 toetust iga lapse kohta alates 26.01.2009 3500 krooni kuus ja seda kohustust tuli täita lepingu kehtivuse lõpuni 31.08.
3. Eraõiguslikul isikul, kes on halduslepingu pooleks, on halduslepinguga talle antud soodustuse kehtimise osas suurem usaldus, kui talle haldusaktiga antud soodustuse osas, kuna halduslepingu teine poole (haldusorgan) ei saa lepingut ühepoolselt muuta (saab seda teha oluliselt piiratumatel juhtudel kui tühistada või muuta isiku suhtes soodustusi andvat haldusakti). Halduslepingu täitmisel tuleb juhinduda VÕS sätetest. VÕS § 76 lõike 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lõike 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Haldusasjas kogutud tõendid näitavad üheselt ka seda, et kaebuse esitaja ei nõustunud kohustuse mittenõuetekohase täitmisega vastustaja poolt, kuna ta ei korrigeerinud arveid ja esitas vastustajale rahalise nõude, samuti koos teiste eralasteaedadega 30.03.2009 vastuse Rae vallavalitsuse ettepanekule lepingu muutmise kohta. 3
4. Lepingus on toetuse erakorralise vähendamise alusena lepitud kokku vaid laste arvu vähenemine eralasteasutuses (p 3.4.). Lepingu puntki 3.10.
5. kohaselt on toetuse andjal õigus leping lõpetada ja toetus tagasi nõuda ning edaspidi eralasteasutust mitte toetada, kui toetuse saaja ei kasuta toetust lepingus sätestatud sihtotstarbel (personalikulud ja õppevahendid) ja puntki 3.10.
6. kohaselt ka juhul, kui toetuse saaja esitab ebaõigeid andmeid ja dokumente või ei esita nõutud dokumente või aruandeid. Vaidlust ei ole aga selles, et nimetatud asjaolusid käesolevas asjas ei ilmnenud.
7. Toetuse sihtotstarbe osas on vastustaja väitnud, et kuivõrd Uuesalu Lasteaed tegutses vaatamata toetuse vähendamisele 2009 aprillikuus kuni septembrini 2009, siis järelikult oli lasteaial ka võimalus tasuda vaatamata vähendatud toetusele personalikulusid ja soetada õppevahendeid. Sellest tulenevalt väitis vastustaja, et kaebuse esitajal puudus toetuse saamiseks reaalne vajadus ja toetus ei olnud seega sihtotstarbeline (viidates lepingu p 2.1.). Sellised vastuväited on ilmselgelt asjakohatud. See, et kaebuse esitaja sai eralasteaia majandatud ka väiksema toetusega, ei ole mingil viisil aluseks teisele lepingupoolele lepingulise kohustuse mittenõuetekohaseks täitmiseks. Arusaadavalt on eralasteaed kasumit taotlev, mistõttu võib eeldada, et toetuse vähenemine tõi kaasa lasteaia omanikule väiksema kasumi. Vastustaja ei ole väitnud ega tõendanud, et kaebuse esitaja oleks kasutanud lepingu sõlmimisest kuni 2009 aasta märtsikuuni lepingujärgset toetust mittesihtotstarbeliselt. 12.

§ 102

kohaselt muudetakse ja haldusleping lõpetatakse tsiviilseadustes sätestatud korras, arvestades käesolevas paragrahvis kehtestatud erisusi.

§ 102

lõike 2 kohaselt võib haldusorgan halduslepingut ühepoolselt muuta või halduslepingu lõpetada, kui see on tingimata vajalik, et vältida ülekaaluka avaliku huvi rasket kahjustamist. Lepingu täitmine käesoleval juhul avaliku huvi rasket kahjustamist ilmselgelt kaasa ei oleks toonud ja vastustaja ei ole selliseid asjaolusid ka esile toonud. Valla eelarve vähenemine selliseks asjaoluks ei ole, kuna vastustaja ei ole toonud välja, milliseid kõrgendatud avalikust huvist kantud kohustusi vastustaja nimelt vaidlusaluse lepingu täitmise tõttu täita ei oleks saanud. Lisaks peab

§ 103

lõike 3 kohaselt halduslepingu muutmise või lõpetamise korral haldusorgan hüvitama lepingu teisele poolele sellega tekitatud varalise kahju, mis teeks aga rahalise nõude puhul põhimõtteliselt sama välja. 13.

102 lõike 4 kohaselt kui halduslepingu täitmine on pärast selle sõlmimist muutunud oluliselt raskemaks, võib raskustesse sattunud pool, keda ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud (ehk siis eraõiguslikust isikust pool), nõuda halduslepingu muutmist vastavalt uutele oludele. Kui see ei ole võimalik või kui teine pool sellest keeldub, võib raskustesse sattunud pool pöörduda kohtusse halduslepingu lõpetamise taotlusega. Seega annab

täitmisraskuste tõttu lepingu muutmise nõudeõiguse vaid eraõiguslikust isikust poolele ja haldusorganil seda õigust ei ole.

1. Vastustaja väited tema eelarve mahu vähenemise kohta ei ole VÕS-s sätestatud võimalus lepingu mittenõuetekohase täitmise. Kui vastustaja võttis enda kanda kohustuse, mille täitmine muutus ebamugavaks, on see olnud vastustaja enda risk. Kummastav on seejuures, et veel 1,5 kuud enne 10.03.2009 määruse vastuvõtmist on vastustaja sõlminud kaebuse esitajaga lepingule lisa 1 toetuse tõstmiseks 3500 kroonini kuus lapse kohta. Vastustaja ei saa lepingu täitmist vabandada oma lühinägeliku käitumisega. Vastustaja on viidanud riigi sõnamurdlikule käitumisele tema ees seoses tulumaksu laekumise vähendamisega, kuid see ei anna alust jätta vastustajal endal võetud kohustusi täitmata ja käituda seega ise sõnamurdlikult. 4
2. Vastustaja väited selles osas, nagu oleks haldusleping muutunud peale 10.03.2009 määrusega toetuse summa muutmist tühiseks, on ilmselgelt asjakohatud.

§ 103

kohaselt on haldusleping tühine kahel juhul: 1) kui tühine oleks sama sisuga haldusakt; 2) kui esinevad asjaolud, mis tingivad tsiviilõigusliku lepingu tühisuse. Kumbagi nimetatud asjaoludest käesoleval juhul ei ilmnenud.

§ 63

lõike 2 kohaselt on haldusakt tühine, kui: 1) sellest ei selgu haldusakti andnud haldusorgan; 2) sellest ei selgu haldusakti adressaat; 3) seda ei ole andnud pädev haldusorgan; 4) see kohustab toime panema õigusrikkumise; 5) sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita. Ühtegi nimetatud alust ei esine.

1. Kokkuvõttes leiab kohus, et vastustaja on toiminud kaebajale nende vahelise halduslepingu järgset tasu kokkulepitust vähemas summas õigusvastaselt. Kohus teeb Rae Vallavalitsusele ettekirjutuse vähemmakstud summa 83 850 tasumiseks. Kuna ettekirjutuse tegemise eeldus on Rae Vallavalitsuse tegevuse õigusvastasus, mille kohus käesolevaga tuvastas, ei ole toimingu õigusvastasust otsuse resolutsioonis vaja eraldi ära märkida, kuna see konstateering sisaldub juba kohtupoolse ettekirjutuse tegemises.
2. HKMS § 92 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse esitaja on esitanud taotluse õigusabikulude summas 9500 krooni ja riigilõivu summas 250 krooni väljamõistmiseks. Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendatud ja rahuldab selle täielikult, mõistes kaebuse esitaja kantud menetluskulud summas kokku 9750 krooni vastustajalt välja. Kadriann Ikkonen Kohtunik TALLINNA RINGKONNAKOHTU OTSUSE RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON
5. Rahuldada Rae Vallavalitsuse apellatsioonkaebus osaliselt. Tühistada Tallinna Halduskohtu
6. märtsi
7. a otsus haldusasjas nr 3-09-2477 menetluskulude väljamõistmist puudutavas osas. Teha selles osas uus otsus, millega mõista Uuesalu Lasteaed OÜ kasuks Rae Vallavalitsuselt välja kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 250 (kakssada viiskümmend) krooni, ülejäänud esimese astme kohtus kantud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Muus osas jätta halduskohtu otsus muutmata. Mõista Rae Vallavalitsuselt Uuesalu Lasteaed OÜ kasuks välja apellatsiooniastmes kantud menetluskulud 6675 (kuus tuhat kuussada seitsekümmend viis) krooni. Ülejäänud osas jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. 5