2-10-9972 KOHTUOTSUS Kohus EESTI VABARIIGI NIMEL vaheotsus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Eveli Vavrenjuk Otsuse tegemise aeg ja koht 05. oktoober 2010. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-

§ 6lg 2 ei vasta põhiseadusele.

Hageja on seisukohal, et ülesütlemisavaldus, mille töötaja tööandjale esitab, ei riku iseenesest töötaja õigusi, tegemist on informatsiooniga, millal, miks ja millisel alusel töötajaga töösuhe lõpetatakse. Selle ülesütlemisavalduse esitamisega hakkab kulgema seaduses sätestatud etteteatamistähtaeg. Töötaja õigusi rikub see, kui ta ülesütlemisavalduse alusel töölt vabastatakse. Vastuolu põhiseaduse ja TLS vahel seisneb selles, et põhiseadus sätestab kohtusse pöördumise õiguse pärast seda, kui kellegi õigusi on rikutud. TLS aga kohustab töötajat kohtusse pöörduma juba enne õiguste rikkumist – ennetavalt, sisuliselt jääb töötajal vähem aega otsustamaks, kas ta soovib tuvastada ülesütlemisavalduse tühisust või mitte. Inimene on sunnitud endale vajadusel kiiresti juriidilist nõustajat otsima. Töötaja peab endiselt hommikust õhtuni viibima töökohal, tal on sellel ajal vägagi raske tööpostilt lahkuda ning advokaadi või juristi juures kohtumine kokku leppida. Ükski advokaat telefoni teel inimesi ei nõusta. Kui inimene elab maal, siis lisanduvad transpordi probleemid. Töötajal pole käes lõpetatud töölepingut. Keskmise palga õiend kajastab varasemat perioodi. Kui etteteatamistähtaeg on üle 30 päeva, siis on töötaja sunnitud tööandja juures töötama kuu või koguni kaks kuud, kusjuures tööandja teab, et töötaja on pöördunud kohtusse või töövaidluskomisjoni. Töötaja kui töösuhte nõrgem pool peab seetõttu taluma tõredat ja mittesõbralikku suhtumist. Hageja leiab, et kohus peaks jätma kohaldamata TLS §

§ 6lg 2 ning tunnistama need sätted põhiseadusega vastuolus olevaks.

Kostja oma 15.06.2010. a vastuses (tl 71-73) ei nõustu hageja seisukohaga, et TLS §

§ 6lg 2 ei vasta põhiseadusele.

Kostja leiab, et tööandja tahteavalduseks olev töölepingu ülesütlemisavaldus sisaldab kogu informatsiooni, mis on töötajal vajalik töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks. Kostja arvates on 30 päeva piisavalt pikk aeg, et töötaja saaks kasutada oma seadusest tulenevaid õigusi. Hageja ilmselt ei teadnud, et uue TLS kohaselt hakkab aegumistähtaeg kulgema mitte töölepingu lõpetamisest, vaid ülesütlemise avalduse kättesaamisest. Seaduse mittetundmine ei saa olla aluseks TLS § 105 lg 1 kohaldamata jätmiseks. KOHTU PÕHJENDUSED Esmalt analüüsib kohus, kas TLS §

§ 6lg 2 on põhiseadusega vastuolus olevad sätted.

Kohus on seisukohal, et ülesütlemisavaldus rikub töötaja õigusi juhul, kui töötaja leiab, et ülesütlemisavaldus on põhjendamatu. Töölepingu ülesütlemisavaldus tähendabki seda, et töötaja vabastatakse töölt. Seega ei saa kohus nõustuda hagejaga selles, et ainuüksi ülesütlemisavaldus ei riku töötaja õigusi, vaid seda teeb töölt vabastamine. Töölt vabastamine on töölepingu ülesütlemisavalduse töötajale esitamise otsene tagajärg, sest töölepingu ülesütlemisega tööleping lõpeb. Töötajal on võimalik tema põhjendamatust töölt vabastamisest teada saada juba ülesütlemisavalduse saamisel, millest selgub põhjus, miks öeldakse üles tööleping. Seega tekibki töötajal õigus kohtusse pöörduda alates ülesütlemisavalduse saamisest. Leides, et töölepingu ülesütlemisavaldus on põhjendamatu, oli Iriina Kohul võimalik 30 päeva jooksul pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse või töövaidluskomisjoni. Väide, et töötaja töötab etteteatamistähtaja tõttu edasi ning peab taluma tööandja mittesõbralikku suhtumist, on kohtu arvates kohatu. Seaduses on sätestatud töötaja õigus pöörduda kohtusse või töövaidluskomisjoni ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks. Järelikult vastab sellele tööandja kohustus töötaja sellist õigust aktsepteerida ja austada. 2 Ülaltoodust lähtudes on kohus seisukohal, et TLS §

§ 6lg 2 ei ole põhiseadusega vastuolus.

Riigikohus on otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-13-06 väljendanud seisukohta, et hageja taotlus jätta kohaldamata seaduse sätted ja tunnistada need põhiseadusevastaseks ei ole protsessuaalne taotlus, vaid õiguse kohaldamise küsimus, mis on kohtu enda ülesanne. Seega ei pea kohus selle taotluse kohta võtma seisukohta otsuse resolutsioonis. Järgnevalt lahendab kohus kostja taotluse kohaldada hageja nõudele aegumist. Töölepinguseadus (TLS) § 105 lg 1 järgi kohtule peab hagi või töövaidluskomisjonile avalduse ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks esitama 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 6 lg 2 kohaselt töölepingu ülesütlemise vaidlustamise nõude aegumise tähtaeg on 30 kalendripäeva ülesütlemisavalduse saamisest. Kostja on kohtule esitanud 13.10.2009. a käskkirja (tl 55-57), milles sisaldub ka töölepingu ülesütlemisavaldus koos põhjendustega. Iriina Kohu on omakäeliselt kinnitanud, et on käskkirjaga tutvunud 13.10.2009. a. Järelikult sai Iriina Kohu ka ülesütlemisavalduse 13.10.2009. a. Tulenevalt TLS §

§ 6

lg 2 oli Iriina Kohul võimalik esitada hagi kohtule või avaldus töövaidluskomisjonile 30 kalendripäeva jooksul, s.o hiljemalt 13.11.

1. a. Iriina Kohu esitas avalduse ülesütlemise vaidlustamise nõudes Tööinspektsiooni Lõuna Inspektsiooni töövaidluskomisjonile 11.12.
2. a. Järelikult oli avaldus esitatud hilinenult. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 449 lg 3 järgi kohus võib teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Kohus leiab, et antud juhul on aegumise kohaldamine põhjendatud. Iriina Kohu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõue on aegunud. Hüvitise nõue töölepingu lõpetamise eest ja hüvitise nõue etteteatamistähtaja järgimata jätmise eest on seotud töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõudega. Kuna töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõue on aegunud, puudub põhjus ka ülejäänud nõuete menetlemiseks. Järelikult teeb kohus käesoleva otsusega lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. MENETLUSKULUDE JAOTUS TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lõike 1 järgi kannab antud asjas menetluskulud Iriina Kohu. Kohtunik 3