2-10-40660/13

KOHTUMÄÄRUS Tsiviilasja number 2-10-40660 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17.11.2010 Tallinnas Kohtunik Tiit Kollom Tsiviilasi XXXXXX valla avaldus alaealise isiku M. H. perest eraldamiseks ja vanema M. L. hooldusõiguse piiramiseks Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 25.08.2010 määrus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks Kaebuse esitaja ja kaebuse liik M. L. määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja XXXXXX vald (XXXXXX Vallavalitsuse asukoht XXXXXX, Pargi 2), esindaja V. V. Puudutatud isik M. H. (IK XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX, XXXX XX-XX) Puudutatud isik M. L. (IK XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX, XXXXX XXX XX) Puudutatud isik A. P. (IK XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX, XXXX XX-XX) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Pärnu Maakohtu 25.08.2010 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Määruse peale ei saa edasi kaevata. Asjaolud XXXXXX vald esitas 23.08.2010 Pärnu Maakohtule avalduse alaealise M. H. (isikukoodi arvestades sündinud XX.XX.XXXX) perest eraldamiseks ja vanema isikuhooldusõiguse piiramiseks ning koos sellega taotlus esialgse õiguskaitse korras M. H. ajutise eestkostja määramiseks. Avaldusest nähtuvalt viibib M. H. alates 17.08.2010 oma vanaisa A. P. juures, kuna konflikti tõttu emaga kardab ta koju minna. 18.08.2010 pöördusid M. ja tema vanaisa XXXXXX valla sotsiaaltöötaja poole abi saamiseks. Kuna nende ütluste ning seletuskirjade põhjal oli alust arvata, et M. H. ema M. L. on tütre suhtes olnud vägivaldne ning füüsiline ja vaimne vägivald võib M. koju naasmise korral jätkuda, pidas XXXXXX vald vajalikuks pöörduda kohtusse M. L. hooldusõiguse piiramiseks M. H. suhtes. M. L. on sotsiaaltöötajatele hästi teada, samuti peres esinevad probleemid, toimetulematus laste eest hoolitsemisel ning M. L. hüsteeriline käitumine. Arvestades M. soove ja häid suhteid vanaisaga, peab avaldaja vajalikuks M. jäämist vanaisa juurde ja A. P. määramist M. H. ajutiseks eestkostjaks kuni hooldusõigus piiramist puudutava avalduse lahendamiseni. M. H. kinnitas vestluses kohtunikuga, et soovib jääda vanaisa juurde, kus tunneb end turvaliselt ja hästi. Kodust kannatavat ta pidevalt ema vaimse ja füüsilise vägivalla alla. Lapsele tundub, et ema ei hooli temast ning tema viiest nooremast õest ja vennast, kuna ei tegele nendega ega hoolitse nende eest. Kõik kodused tööd on isa või tema äraolekul M. ja tema 11-aastase venna kanda. Ema sõimab ja mõnitab neid ning vastuhaku korral kasutab füüsilist vägivalda. Kodused probleemid segavad õppimist ning takistavad elamast normaalset elu. Maakohtu määrus Pärnu Maakohus rahuldas avaldaja taotluse ja TsMS § 555 lg 1 alusel määras esialgse õiguskaitse korras M. H. ajutiseks eestkostjaks tähtajaga 6 kuud tema vanaisa A. P. (i.k. XXXXXXXXXXX), kes on kohustatud ja õigustatud alaealise eest hoolitsema ning tema üle järelvalvet teostama kuni tema ametist vabastamiseni või määruses märgitud tähtaja saabumiseni. Määruskaebus M. L. taotleb eelnimetatud maakohtu määruse tühistamist ja määrata lapse hooldusõigus uuesti perele ning võimaldada perel last vajalikul viisil toetada ja aidata tal oma probleemidest üle saada. XXXXXX Vallavalitsus ei ole kindlaks teinud väidetavat vägivaldset käitumist lapse suhtes ning ei ole ka püüdnud peret aidata probleemide lahendamisel ega ennetamisel. On tuginetud lapse valedele, mis on juba pikemat aega kestnud ja vajaksid lahendamist lastepsühhiaatri ning tugiisiku nõustamise teel. Lapsel on olnud pikka aega käitumisega probleeme, samuti valetamiste ja vargustega. Pere on oma muredega seoses lapse käitumisprobleemidega pöördunud korduvalt psühholoog U. U. poole ja temapoolseks nõustamiseks abi palunud, samuti ka kooli psühholoogi E. O. suhelnud korduvalt samade probleemide tõttu. XXXXXX valla sotsiaaltöötaja ei ole suutnud/soovinud oma tööülesandeid täita ja vaatamata pere korduvatele pöördumistele, on pere jäetud ilma igasugusest toetusest ning abist (s.h sotsiaalteenustest lastega peredele, sotsiaalnõustamisest jms.). Sotsiaaltöötaja ei ole kordagi kodus käinud ega kontrollinud kodust olukorda, ei ole ühendust võtnud ei lapse ema ega tema abikaasaga ega püüdnudki selgitada välja tekkinud probleemide olemasolu ja tõele vastavust. Valla sotsiaaltöötaja ei saa süüdistada toimetulematuses laste eest hoolitsemisel kui selleks puudub igasugune alus ja tegelikkusele vastavust ei ole kontrollitud. Samuti on füüsilise vägivalla kasutamisel teistele märgatavad jäljed, mida aga mitte keegi ei ole kunagi näinud ega tuvastanud, vaatamata sellele, et laps on viibinud pidevalt teiste inimeste silme all. Lapse väide, et kodused tööd on vanemate äraolekul tema ja venna kanda, ei vasta tõele. M. ei ole kunagi ühtki kodust tööd teha soovinud (sh oma toa ja riiete, kooliasjade korrashoid jne). Samuti ei saa rääkida A. P. pere olukorrast ega laste eest hoolitsemisest, kuna ta ei oma sellekohast infot, ei ole kordagi peret külastanud ega näinud pere tegemisi. Kogu tema väited põhinevad vaid väljamõeldistel, et peret lahutada, mitte toetada nagu vanaisale kohane. A. P. ei huvita mitte ühegi lapse heaolu, vaid enese tuleviku kindlustamine, kasutades selleks alaealist last. A. P. ei ole eestkostjaks sobiv isik ja laps jääb tema juures viibides ilma vajalikust toest ja abist. XXXXXX valla sotsiaaltöötaja ei ole vaevunud A. P. tausta uurima ja on langetanud oma otsuse ennatlikult. Veel mõni kuu tagasi ei tunnistanud A. P. lapsi oma lapselastena, möödudes neist tänaval nagu võõrastest. Tema äkiline huvi M. vastu tekkis alles käesoleval suvel ja eesmärgiga leida omale tulevikus keegi, kes kannaks tema ees ülalpidamiskohustust, kuna ta on enamuse oma eluajast töötanud mitteametlikult ning vähese (peaaegu olematu) tööstaaži tõttu mures oma pensionikindlustuse pärast. A. P. suhtumist peresse ja lastesse näitab selgelt ka asjaolu, et ta on huvitatud vaid 15-aastase tütre hooldusõigusest ega tunne üldse huvi teiste laste heaolu ega saatuse 2