KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Otsuse tegemise aeg ja koht 21.oktoober 2010. a Tallinn Haldusasja number 3-08-1770 Haldusasi Loksa linna kaebus Vabariig

§ 14

lg 3 p 1 alusel -Padise vald, Raasiku vald, Kernu vald, Kõue vald, Kose vald, Kuusalu vald, SA Haraka Kodu;

§ 14

lg 3 p 3 ja lg 4 alusel- Rahandusministeerium, Esindajad:Andrus Jõgi, Silvi Uljas. Asja läbivaatamise kuupäev 24.09.2010.a. RESOLUTSIOON

1. Tunnistada Vabariigi Valitsuse 07.08.2008 korralduse nr 354 „Vabariigi Valitsuse 29.05.2008 korralduse nr 241“Elukeskkonna arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna „Piirkondade terviklik ja tasakaalustatud areng“meetme „Kohalike avalike teenuste arendamine“ kohaliku omavalitsuse investeeringutoetuste kava aastateks 2007-2010 muutmine“ punkt 1 õigusvastaseks . 1
2. Kohustada Vabariigi Valitsust Loksa linna 2.12.2007 esitatud taotlust uuesti läbi vaatama . 3.

§ 92

lg 1 ja § 93 lg 1 alusel mõista Vabariigi Valitsuselt( Siseministeeriumi kaudu) Loksa linna kasuks välja viimase poolt kantud menetluskulu summas 168 083, 9 krooni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse teatavaks tegemisele järgnevast päevast arvates. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (TsMS 442 lg 6). I ASJAOLUD 1.Loksa linn esitas 2.detsembril 2007 eeltaotluse Loksa Kultuurikeskuse renoveerimise ja juurdeehituse projekti Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud ja Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud „Elukeskkonna arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna „Piirkondade terviklik ja tasakaalustatud areng“meetme „Kohalike avalike teenuste arendamine“ kohaliku omavalitsuse investeeringutoetuste (KOIT) kavasse lisamiseks.Eeltaotluse kohaselt on nimetatud projekti hinnanguliseks kogumaksumuseks 22 miljonit krooni, millest Loksa linn taotles toetust 18,7 miljoni krooni ulatuses ja 3,3 miljonit krooni tuli kanda omafinantseeringuna. 2.Perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse seaduse (STS) § 12 lg 4 kohaselt kehtestab meetme tingimused rakendusasutuse juht. Meetme tingimustes sätestatakse meetme rakendamiseks toetuse andmise ning kasutamise tingimused ja kord.Meetme „Kohalike avalike teenuste arendamine“ rakendusasutuseks on Siseministeerium ja rakendusüksuseks Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus. Regionaalministri 22.10.2007.a. määrusega nr 8 ”Meetme”Kohalike avalike teenuste arendamine” tingimused ning perioodi 2007-2013 kohaliku omavalitsuse investeeringutoetuste kava koostamise kord”(Määrus nr 8) kohaselt koostatakse KOIT kava eelistusnimekirjana, kus on maakondade kaupa koos maksimaalse toetussumma ning minimaalse omafinantseeringu määraga nimetatud projektid, mille osas võib kavas nimetatud abikõlblik taotleja taotleda kavaga hõlmatud perioodil toetust. Investeeringute kava kinnitab Vabariigi Valitsus.

1. Maakondlikus komisjonis eeltaotluste menetlemisel lisati Loksa Kultuurikeskuse renoveerimise ja juurdeehituse projekt Harju maakondlikusse eelistusnimekirja, asetades projekti paremusjärjestuses 3.kohale. Maakondliku eelistusnimekirja kooskõlastas 20.02.2008.a. otsusega Harjumaa Omavalitsuste Liidu volikogu, sealjuures sisaldas nimekiri järjestuses 3.asetusega Loksa Kultuurikeskuse projekti. Siseministeeriumi KOIT kava ekspertkomisjon tegi 10.07.2008 regionaalministrile ettepaneku korrigeerida kultuurikeskuse projekti maakondliku hindamiskomisjoni kriteeriumi „Projekti valmisolek elluviimiseks ( sh võime tagada nõutud omafinantseeringut) hinnangut ja anda hindeks „0“. Siseministeeriumi „Elukeskkonna arendamise rakenduskava“ piirkondade tervikliku tasakaalustatud arengu prioriteetse suuna seirekomisjon kooskõlastas 17.056.2008 ja 4.08.2008 Vabariigi Valitsuse 07.08.2008 korralduse nr 354 eelnõu, sealjuures Linnade Liidu esindaja esitas märkuse Loksa linna ebavõrdse kohtlemise kohta. 4.Vabariigi Valitsuse 07.08.2008.a. korraldusega nr 354 täiendati Vabariigi Valitsuse 29.05.2008.a. korraldust nr 241““Elukeskkonna arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna 2 „Piirkondade terviklik ja tasakaalustatud areng“ meetme „Kohalike avalike teenuste arendamine“ kohaliku omavalitsuse investeeringutoetuste kava aastateks 2007-2010“, lisades kohaliku omavalitsuse investeeringutoetuste kava aastateks 2007-2010 eelistusnimekirja Harju , Jõgeva , Lääne-Viru ja Tartu maakonna projektid. Eelistusnimekirja lisatud Harju maakonna projektide hulgas ei ole Loksa linna projekti „Loksa Kultuurikeskuse renoveerimine ja juurdeehitus.“ II KAEBUSE MOTIIVID JA NÕUDED 5.Kaebuse esitajale tulenevad Perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse seadusest ning Määrusest nr 8 õigused, et tema eeltaotlust menetletakse kooskõlas kehtiva õigusega. Vabariigi Valitsuse 07.08.2008.a. korraldus nr 354 rikub kaebuse esitaja õigusi, kuna korraldus ja selle väljaandmisele eelnenud toimingud on põhjendamata, korralduse andmise menetluses on tehtud kaalutlusvigu-olulisi asjaolusid ei ole arvestatud ning teatud asjaolud on jäetud arvestamata, rikutud on võrdse kohtlemise põhimõtet, samuti on korralduse vastuvõtmisel rikutud kaebuse esitaja õigust olla ära kuulatud. Toetuse taotlemine on Määruse nr 8 kohaselt võimalik vaid juhul, kui vastav projekt sisaldub KOIT kavas, mistõttu KOIT kava on sisuliselt eelhaldusaktiks toetuste määramisel. KOIT kavaga on lõplikult vastavaks perioodiks määratud taotlejate ring, kellele hakatakse toetust andma ja kaebuse esitaja jaoks on toetuse taotlemine lõppenud sellega, et tema projekti KOIT kavasse ei lülitatud. Kaebuse esitaja õiguste kaitseks on vajalik korralduse tühistamine Harju maakonna projektide osas ning seejärel nõuetekohaselt läbi viia kava koostamise menetlus ja sellele järgnev kava kinnitamine. 6.Korraldus on õigusvastane ja kuulub tühistamisele ainuüksi seetõttu, et on täielikult motiveerimata. Vaidlustatud korraldus ei sisalda ei õiguslikke ega faktilisi põhjendusi selle kohta, miks osad eeltaotluste kohased projektid jäeti KOIT kavasse võtmata ja teised võeti. Ka ei sisaldu korralduses viidet dokumentidele, milles oleks vastavad põhjendused. Kohase põhjendamisena ei ole käsitletav põhjenduste toomine korralduse seletuskirjas, mis ei ole avalikult kättesaadavaks dokumendiks. Vastavaid põhjendusi seletuskirjas ka ei ole. Kuna KOIT kava koostamine on kaalutlusotsus, siis on rikutud HMS § 56 lg 3, sest kaalutlusi, millest on lähtutud, korraldus ei sisalda. 6.1.Kultuurikeskuse projekti asukohta paremusjärjestuses on muudetud KOIT kava menetlemisel regionaalministri poolt moodustatud ekspertkomisjoni ettepanekul, kes tegi ettepaneku korrigeerida maakondliku komisjoni poolt antud hinnet hindamiskriteeriumi „Projekti valmisolek elluviimiseks“ osas. Protokollis on lakooniline viide Rahandusministeeriumi hinnangule ja võimatusele võtta laenu, kuid mingeid täiendavaid selgitusi või kaalutlusi avatud ei ole.Samuti puudub selgitus, kuidas kogukohustuste suhe ühe eelarveaasta eelarve mahtu mõjutada omafinantseerimise võimekust konkreetsel perioodil, arvestades, et pikaajalised laenukohustuste maksed jaotuvad pika aja peale. Ekspertkomisjon ei ole põhjendanud, miks ta ei arvestanud Loksa linnavalitsuse 29.04.2008 selgitustega, mille kohaselt on linnal piisavad võimalused jooksvalt omafinantseeringut tagada. 6.2.Samuti oleks kaebuse väitel nõudnud täiendavaid põhjendusi asjaolu, et asuti maakondlikust hindamiskomisjonist ja omavalitsuste liidust erinevale seisukohale. Lisaks olid teada Linnade Liidu ja Kultuuriministeeriumi arvamused, sealjuures on Kultuuriministeeriumi esindaja märkinud 11.06.2008 koosolekul, et Loksa linnal on vajalikke vahendeid projekti elluviimiseks võimalik leida Kultuuriministeeriumi eraldiste näol, millega arvestamata jätmist põhjendatud ei ole. 6.
2. Maakondliku nimekirja on kooskõlastanud ka Harjumaa Omavalitsuste Liit ning omavalitsused on otsustanud lõpetada töösolevad projektid enne uutega alustamist. Kui riik 3 otsustab teisiti kui kohalikud omavalitsused, on tegemist riigi poolse kohaliku omavalitsuse autonoomia riivega, mis peab sedavõrd enam olema adekvaatselt põhjendatud. 6.4.Ekspertkomisjoni 10.07.2008.a. protokollis puuduvad põhjendused, miks komisjon leidis, et Loksa laevatehase garantiikiri, milles teatati, et A.P.Moller Sotsiaalfond eraldab 5,0 miljonit krooni Loksa lasteaia remondiks, vabastades sellega Loksa linna 5,0 miljoni krooni mahus planeeritud investeeringutest lasteaia objektile, ei lahenda antud Loksa projekti elluviimist puudutavaid riske. Eeltoodust tulenevalt ekspertkomisjoni ettepanek, mille tulemusena jäi Loksa projekt KOIT kavast välja, ei ole samuti adekvaatselt põhjendatud.
3. Lisaks korralduse motiveerimata jätmisele on selle andmise menetluses tehtud kaalutlusvigu, jättes kaalutlusõiguse teostamisel arvestamata olulised asjaolud.Projekti hindamiskriteeriumi „Projekti valmisolek elluviimiseks“ on vähendatud ekspertkomisjoni protokollist nähtuvalt põhjusel, et linna võlakoormus koos AS Riigi Kinnisvara poolt ehitatud ujulaga on 106 protsenti eelarvest, mistõttu puudub võimalus võtta omafinantseeringu katteks laenu. Hinde vähendamine oli meelevaldne, õigusaktidest ei tulene, et selline asjaolu oleks automaatselt aluseks anda vastava hindamiskriteeriumi hindeks „0“, millega vähendati koondhinnet 4,11 pallilt 3,73 pallini ja selle tulemusena jäi kultuurikeskuse projekt üldse KOIT kavast välja. 7.1.Viidatud võlakoormus ei ole omafinantseeringu hindamisel otsustava tähendusega. See näitab kohustuste suhet eelarveaasta tuludesse, mis ei peegelda kuigivõrd jooksvat finantsseisu.Käesoleval juhul on Riigi Kinnisvara AS puhul pikaajaline kohustus – 30 aastat, mistõttu võlakoormuse suhe eelarveaasta tuludesse ei peegelda sisuliselt kolme aasta jooksul läbiviidava projekti jooksva omafinantseerimise võimekust. Jooksvalt tagasimaksmisele kuuluvad laenusummad on sel juhul suhteliselt väikesed. 7.2.Omafinantseeringu küsimus on arusaamatul põhjusel seostatud kaebuse esitaja võimalusega võtta selleks laenu.29.04.2008 kirjas regionaalministrile on kaebaja selgitanud, et projekti omafinantseering on jaotatud kolme aasta peale, 1,1 miljonit krooni aastas. Omafinantseeringu osa oleks ainult ca 2 protsenti puhastatud eelarve tuludest, arvestamata tulude kasvu võimalust. Loksa linnal puudub vajadus täiendava laenu võtmiseks selleks, et teenindada olemasolevaid laene ja katta vajalikus mahus projekti omafinantseeringuid.Linna 2008.a. eelarve tulud on üle 55 miljoni krooni, samas on võetud laenude iga-aastased tagasimaksed suurusjärgus 5-5,5 miljonit krooni, mis moodustab 8,5-10,8 protsenti eelarveaasta tuludest. Selline iga-aastane laenukoormus on kaks korda väiksem, kui on maksimaalselt lubatud valla- ja linnaeelarve seaduse § 8 lg 1 p 2 järgi.Eeltoodust tulenevalt ei ole veenev viide riskile, et sellise eelarvetuluga omavalitsus ei suuda aasta jooksul leida 1,1 miljonit krooni linna jaoks aastaid prioriteetseks olnud objektile. 7.
4. Põhjendamatult ja meelevaldselt suurt kaalu on omistatud absoluutse laenukoormuse eelarvetuludega võrdlemisele.Samas on tähelepanuta jäänud asjaolu, et selline võrdlus ei näita kaebuse esitaja tegelikku võimet projekti omafinantseeringut tagada, samuti ülalnimetatud selgitused selle kohta, et kaebajal on piisavalt vahendeid omafinantseeringu teenindamiseks. Eeltooduga on tehtud kaalutlusviga, mis toob kaasa korralduse õigusvastasuse. 7.4.Lisaks ei ole põhjendatud, miks ei arvestatud Kultuuriministeeriumi eraldiste näol projekti elluviimiseks vajalike vahenditega , samuti Loksa Laevatehase teatega Loksa linnal ca 5 miljoni vabanemisest lasteaia arvelt.Seega ei ole nende asjaoludega ka arvestatud projekti hinde korrigeerimisel, mille näol on tegemist kaalutlusveaga. 8.Korralduse andmisel on oluliselt rikutud võrdse kohtlemise põhimõtet. Seirekomisjoni 23.05.2008 protokollist nähtuvalt on Pärsti valla laenukoormus koos kohustustega Riigi Kinnisvara AS ees 118 protsenti ja koos KOIT kava omafinantseeringuga oleks see 132,8 protsenti; Mõniste valla laenukoormuseks 119,5 protsenti ja koos KOIT kava omafinantseeringuga 137 protsenti. Nende valdade puhul probleeme omafinantseerinmguga ei 4 nähtud, kaebaja projekti puhul vähendati vastavalt hindeid argumendiga, mida nimetatud valdade puhul oluliseks ei peetud. Seirekomisjonis on osundanud Linnade Liidu esimees korduvalt asjaolule, et Pärsti ja Mõniste valla puhul ei arvestatud Riigi Kinnisvara AS kohustustest tulenevat koormust, Loksa puhul aga arvestati. Erinevat kohtlemist ei ole üheski dokumendis põhjendatud. 9.Rikutud on HMS § 40 lg 1 sätestatud ärakuulamisõigust. Kaebuse esitaja on esitanud regionaalministrile selgitused, mille kohaselt on Loksa linn võimeline tagama projekti omafinantseerimise.Pärast vastuväidete esitamist toimus Siseminsteeriumis mitmeid arutelusid, kaebuse esitajal ei olnud võimalust esitada arvamust ja vastuväiteid otsuse kohta, millega vähendati tema projekti hinnet elluviimiseks valmisoleku kriteeriumi osas nullini selliselt, et projekt langes üldse KOIT kava nimekirjast välja. III VASTUSTAJA SEISUKOHT 10.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja leiab, et vaidlustatud korralduse punktiga 1 ei ole rikutud kaebuse esitaja õigusi, korraldus on seaduslik, vastab perioodi 2007-2013 struktuuritoetuste seaduses ja selle alusel antud õigusaktides ettenähtud nõuetele ning on vastu võetud kehtivaid menetlusnorme ja kaalumisreegleid järgides. 11.Korralduse andmise aluseks on STS § 19 lg 2, mille kohaselt kinnitab investeeringute kava Vabariigi Valitsus. Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava KOIT kava ülesehitus ja selles esitatavate andmete koosseis on reguleeritud seaduse tasandil ja vaidlustatud korraldus vastab STS § 19 lg 1 esitatud nõuetele, kuna korralduses on märgitud projektide hinnanguline maksumus ja projektidele antava toetuse maksimaalne määr. Seadusandja on struktuuritoetuste taotlemise menetlusele kehtestanud tavapärasest haldusmenetlusest erineva korra. Vabariigi Valitsuse pädevuses on investeeringute kava kinnitamine, kuid lähtudes meetme tingimustest koostab kava Siseministeerium. STS § 19 lg 1 tulenevalt ei pea investeeringute kava, mille kinnitab Vabariigi Valitsus, sisaldama põhjendusi, miks osade taotlejate projektid kavast välja jäid, vaid kavas peab sisalduma nimekiri projektidest, mis kuuluvad rahastamisele projektide osas esitatavate taotluste rahuldamisel. 12.Meetme“Kohalike avalike teenuste arendamine“ tingimused ning perioodi 2007-2013 kohalike omavalitsuste investeeringutoetuste kava“ koostamise kord on reguleeritud regionaalministri 22.10.2007.a. määrusega nr
5. Määruse nr 8 kohaselt jaotatakse KOIT kavaga eraldatavad vahendid maakondade vahel, seega hinnatakse projekte iga maakonna lõikes eraldi. Kõigi maakonnas vastavaks tunnistatud eeltaotluste osas viiakse maakondliku hindamiskomisjoni poolt läbi hindamine.Määruse nr 8 § 10 lg 4 on suunised, milliseid valikukriteeriume KOIT kava eeltaotluste hindamisel arvesse võetakse. Regionaalministri käskkirjaga nr 145 kinnitatud Hindamisjuhendi kohaselt hinnatakse iga projekti 9 hindamiskriteeriumi alusel 4 punkti skaalal. Tulemusena moodustatakse maakondlikud eelistusnimekirjad, mis ei ole siduvad ja mis esitatakse Siseministeeriumile ja maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste liidule arvamuse avaldamiseks.Maakondlikele eelistusnimekirjadele annab hinnangu üleriigiline ekspertkomisjon, kellel on õigus vastavalt Määruse nr 8 § 18 teha muudatusi KOIT kava eelnõu osas.KOIT kava kiidab heaks üleriigiline seirekomisjon, misjärel esitab Siseministeerium heaks kiidetud eelnõu kinnitamiseks Vabariigi Valitsusele. Perioodi 2007-2010 KOIT kava eeltaotluste esitamise tähtajaks laekus eeltaotlusi kokku 3,9 miljardi krooni ulatuses, samas kui kõnealuse perioodi KOIT kava planeeritav maht oli ligikaudu 1,465 miljardit krooni. STS § 19 lg 1 kohaselt koosneb KOIT kava projektide eelistusnimekirjast, mis tähendab, et KOIT kavasse lülitati projektid, mis said maakonna piires parimad tulemused. Seega rahaliste vahendite piiratuse 5 tõttu ei ole võimaik lülitada KOIT kavasse kõiki esitatud projekte ka siis, kui nad vastavad Määruses nr 8 taotlejale esitatavatele nõuetele, KOIT kava koostatakse eelistusnimekirjana. Eeltaotluste menetlemine on toimunud kehtestatud menetluskorda järgides. 13.KOIT kava koostamisel ja kinnitamisel on järgitud kaalumisreegleid ning Loksa linna projekti hindamisel ja korralduse vastuvõtmisel on võetud arvesse kõiki asjas tähtsust omavaid olulisi asjaolusid. Harju maakonna hindamiskomisjon hindas Loksa projekti koondhindega 4,11 ja Harju maakonna eelistusnimekirjas sisaldus projekt paremusjärjestuses 3.kohal. Nimetatud 3.koht ei saanud tekitada õiguspärast ootust, et projekt lülitatakse Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatavasse KOIT kavasse, sest ekspertkomisjonil on õigus maakondlikke eelistusnimekirju korrigeerida. Ekspertkomisjoni 10.07.2008 koosoleku protokollilise otsuse p.1.1.2 kohaselt korrigeeriti Loksa linna projekti maakondliku hindamiskomisjoni kriteeriumi „Projekti valmisolek elluviimiseks hinnangut ja anti hindeks 0 ( sealjuures maakondliku hindamiskomisjoni hinne oli 3,9), sest on suured küsitavused taotleja omafinantseerimisvõimekuse osas projekti elluviimisel.Rahandusministeerium on andnud Loksa linna omafinantseerimisvõimele negatiivse hinnangu ja leidnud, et Loksa linn ei suuda tulenevalt linna võlakoormusest tagada projektiks vajalikku omafinantseeringut. Rahandusministeerium on antud juhul Määruse § 11 lg 18 p 2 mõistes asjaomane ministeerium, kelle negatiivne arvamus annab ekspertkomisjonile õiguse teha muudatusi maakondlikusse eelistusnimekirja ja KOIT kava eelnõusse.KOIT kava koostamisel on eelkõige vaja keskenduda projektidele, mille puhul küsitavusi pole ja millel on suurem garantii projekti realiseerumiseks. 14.Lisaks ekspertkomisjoni protokollilises otsuses märgitule ei pidanud välja tooma täiendavaid selgitusi ja kaalutlusi. Määruse kohaselt võib ekspertkomisjon teha KOIT kava eelnõusse muudatusi asjaomase ministeeriumi arvamusest lähtuvalt, samas ei kohusta määrus ekspertkomisjoni hindama asjaomase ministeeriumi arvamuse pädevust.Kõnealune komisjoni otsus on konsensuslik ja puudub alus arvata, et nende põhjalikum kajastamine oleks toonud kaasa teistsuguse otsustuse. 15.Väide kriteeriumi „ Projekti valmisolek elluviimiseks“ hinde vähendamise meelevaldsusest on alusetu. Käskkirjaga nr 145 kinnitatud hindamislehe kohaselt antakse hinne „0“ siis, kui taotleja suutlikkus projekti kavandatud ulatuses ellu viia on küsitav.Ekspertkomisjon on põhjendanud, et küsitavuse tõttu haldus- ja finantsvõimekuses hindab komisjon kriteeriumi hindega
6. 16.Kaebuse esitaja on vaidlustanud ühe hindamiskriteeriumi hinde, sealjuures on selle hindamiskriteeriumi osakaal 10 % koguhindest ja kaebaja projekti on hinnatud 9 kriteeriumi alusel 4 punkti skaalal, seega omistab kaebaja põhjendamatult suure tähtsuse ühele kriteeriumile. Loksa linna projekt jäi KOIT kavast välja mitte üksnes seetõttu, et suutlikkust projekti kavandatud ulatuses ellu viia hinnati hindega 0, vaid et projekti koondhinne 3,73 ei olnud teiste Harju maakonna projektidega võrreldes piisavalt kõrge. 17.Põhjendamatu on väide Kultuuriministeeriumi ja Linnade Liidu eriarvamuste tähelepanuta jätmisest korralduse vastuvõtmisel. Linnade Liidu eriarvamust ei ole fikseeritud ekspertkomisjoni koosoleku protokollis ega 11.07.2008 protokollilises otsuses, Kultuuriministeeriumi esindaja on jäänud ekspertkomisjoni koosolekul erapooletuks. Seirekomisjoni 04.08.2008 elektroonilise kooskõlastamise protokolli kohaselt kiideti KOIT kava heaks konsensuslikult. Asjaomased ministeeriumid, s.h Kultuuriministeerium on kooskõlastanud korralduse eelnõu märkusteta. Kuna KOIT kava kinnitamiseks on valitsusele esitatud kõik asjassepuutuvad materjalid kooskõlas Vabariigi Valitsuse reglemendi punktiga 30, siis on Vabariigi Valitsus arvestanud kõiki tähtsust omavaid asjaolusid. 18.Võrdse kohtlemise printsiipi rikutud ei ole, sest kaebuses käsitletud olukorrad ei ole võrreldavad. Ei ole KOIT kava raames võimalik võrrelda kahe erineva maakonna projekte, 6 sest võimekus projekte ellu viia on maakonniti erinev, erinev on projektide mõju regionaalne ulatus, projektide olulisus jm kriteeriumid, mida eeltaotluste hindamisel arvesse võetakse. Hindamiskomisjonid olid erinevad ja konkurss ühele kroonile oli erinev ning ei saa eeldada, et kõigis maakondades oleks hinnetel sama kaal.Pärsti ja Mõniste valla projektid lülitati eelistusnimekirja väiksema koondhindega kui Loksa linnale kujunenud koondhinne. 19.Korralduse andmisel ärakuulamiskohustust rikutud ei ole, KOIT kava koostamise korrast ei tulene kohustust anda eeltaotluse esitajatele KOIT kava eelnõu kohta arvamuse ja vastuväidete esitamise võimalus.See ei oleks ka mõeldav ja otstarbekas, arvestades eeltaotluste mahtu. Lisaks teadis kaebaja KOIT kava koostamise menetluse raames tema projekti suhtes tehtud otsustest.Siseministeerium on pöördunud 22.04.2008 Loksa linna poole esitada selgitused ja võimalikud alternatiivid omafinantseeringu katmise allikate kohta, arvestades, et Rahandusministeeriumi hinnangul Loksa linn finantseeringut võimeline tagama ei ole. 20.Ekspertkomisjon tegi lõpliku otsuse Loksa projekti osas, võttes arvesse kõiki KOIT kava koostamise menetluses kogutud tõendeid ja leidis, et Loksa linna võime tagada omafinantseeringut on jätkuvalt küsitav. Ekspertkomisjoni otsusest tulenesid ka järgnevad otsused, sest riik ei saa võtta riske, minnes asjaomaste asutuste poolt antud korduvate hinnangutega vastuollu ja mitte hinnates täie tõsidusega esile toodud küsitavust omafinantseeringu tagamise võimekuses. IV KOLMANDATE ISIKUTE SEISUKOHT 21.

§ 14

lg 3 p 1 alusel kaasatud kolmandad isikud Padise vald, Raasiku vald, Kernu vald, Kõue vald, Kose vald, Kuusalu vald, SA Haraka Kodu nõustuvad vastustaja kirjalikus seisukohas esitatud seisukohtade ja põhjendustega. Kolmandad isikud on lisaks rõhutanud neil õigustatud ootuse olemasolu, et KOIT kavasse lülitatud projekti osas toetuse andmise menetlus jätkub, samuti on esile toodud korralduse kehtima jäämiseks olemasolevat ülekaalukat avalikku huvi. 22.

§ 14

lg 3 p 3 ja lg 4 alusel asjas arvamuse andmiseks kaasatud Rahandusministeerium on seisukohal, et omavalitsusüksus, kelle võlakoormus ületab valla- ja linnaeelarveseaduse § 8 lõike 1 p 1 sätestatud piirangut , mille kohaselt ei või valla või linna võlakohustuste kogusumma koos võetavate rahaliste kohustustega ületada 60 % selleks eelarveaastaks kavandatud eelarvetuludest, on esmajoones kohustatud vähendama võlakoormuse lubatud piiresse ja seejärel võib suunata vahendeid omafinantseeringu katteks. Loksa linnal on koos AS Riigi Kinnisvara sõlmitud lepingust tuleneva kohustusega võlakoormuseks 106 % puhastatud eelarvest, ületades lubatud võlakoormuse piirmäära 24,2 miljoni krooni võrra. Rahandusministeeriumi hinnangul ei ole Loksa linn suuteline KOIT kava projektide omafinantseeringu katmise korral võimeline täitma seadusega lubatud võlakoormuse piirmäärasid. Kui finantsvõimekuse hindamisel ei võetaks arvesse Loksa linna seadusjärgseid kohustusi, tähendaks see teiste omavalitsusüksuste ebavõrdset kohtlemist, kes esitasid taotlused , lähtudes kaasfinantseerimise võimekuse hindamisel ka võlakohustuse üldmahust. Kõigi omavalitsusüksuste võrdse kohtlemise tagamiseks tuleb nende finantsvõimekust hinnata sama metoodika alusel. Metoodika, mis jätab arvestamata seaduslikke kohustusi, annab väära pildi uuritava tegelikust finantsseisust. Riik ei ole Loksa linna suhtes sanktsioone rakendanud seetõttu, et linnale soovitakse anda võimalus viia ise oma võlakohustused seadusega lubatud piiridesse. V KOHTU SEISUKOHT 7 23.Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja hinnanud asjas esitatud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et kaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt.

1. Kohus peab ekslikuks vastustaja seisukohta, mille kohaselt on seadusandja käesoleval juhul kehtestanud struktuuritoetuste andmise menetlusele tavapärasest haldusmenetlusest erineva korra ja korraldus vastab STS § 19 lg 1 sätestatud nõuetele. Struktuuritoetuste andmise alused ning korra sätestab Perioodi 2007-2013 struktuuritoetuste seadus (STS). STS § 12 lg 2 kohaselt antakse toetust avatud taotlemise, investeeringute kava või programmi alusel, sätestades seega erinevad menetluse liigid, mida toetuse andmisel kasutatakse. Toetuse andmist investeeringute kava alusel reguleeriva STS § 19 lg 1 tulenevalt võib riikliku või piirkondliku tähtsusega investeeringuprojektide, sealhulgas nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 39 tähenduses suurprojektide kohta rakendusasutus koostada investeeringute kava, mis koosneb projektide nimekirjast või eelistusnimekirjast ning milles on märgitud vähemalt projektide hinnanguline maksumus ja projektidele antava toetuse maksimaalne määr. Sama lõike teise lause kohaselt lähtutakse investeeringute kava koostamisel meetme tingimustes sätestatust. Viidatud tingimused on sätestatud regionaalministri 22.10.2007.a. määrusega nr 8 ”Meetme”Kohalike avalike teenuste arendamine” tingimused ning perioodi 2007-2013 kohaliku omavalitsuse investeeringutoetuste kava koostamise kord”( Määrus nr 8). Määruse nr 8 § 9 lg 4 kohaselt koosneb kohaliku omavalitsuse investeeringutoetuste ( KOIT) kava §-s 8 nimetatud abikõlblike taotlejate §-st 5 tulenevate abikõlblike projektide loetelust. Määruse nr 8 § 9 lg 5 sätestab, et KOIT kava koostatakse eelistusnimekirjana, kus on maakondade kaupa koos maksimaalse toetussumma ning minimaalse omafinantseeringu määraga nimetatud projektid, mille osas võib kavas nimetatud abikõlblik taotleja taotleda kavaga hõlmatud perioodil toetust. STS § 19 lg 2 kohaselt kinnitab investeeringute kava Vabariigi Valitsus, sama on sätestatud ka Määruse nr 8 § 9 lg
2. Eeltoodust tulenevalt on seadusega sätestatud (miinimum)nõuded andmete kohta, mis peavad sisalduma rakendusasutuse poolt koostatavas investeeringute kavas , mitte ei ole ette nähtud Vabariigi Valitsuse poolt investeeringute kava kinnitamiseks antava haldusakti osas erisusi võrreldes haldusmenetluse seaduses haldusaktile esitatud nõuetest. Käesoleval juhul ei sisalda vaidlustatud korraldus mis tahes põhjendusi, miks osad projektid jäeti KOIT kavasse võtmata ja teised projektid võeti. HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud. Kohtupraktikas väljakujunenud seisukoha järgi peab haldusakti põhjendamine tagama õige ja õiglase otsuse ja olema seotud akti kontrollitavusega. HMS § 56 vastaselt haldusakti motiveerimata jätmine tähendab üldjuhul selle haldusakti õigusvastasust ning on haldusakti tühistamise aluseks. Asjakohane on kaebuse viide Riigikohtu 27.02.2007.a. kohtuotsuses kohtuasjas nr 3-3-1-93-06 toodud seisukohtadele motiveerimise olulisusest toetuste andmisest keeldumise otsuste puhul. HMS § 56 lg 3 kohaselt tuleb kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjendustes märkida kaalutlused, millest haldusakti andmisel on lähtutud. Kohus on eespool asunud seisukohale käesolevas haldusasjas vaidlustatud korraldusele haldusaktile esitatavate üldiste nõuete kohaldumisest, mistõttu on ekslik vastustaja seisukoht seadusega sätestatud erisustest ka kaalutluste esitamise osas.
3. HMS § 56 lg 1 teise lause kohaselt esitatakse haldusakti põhjendus haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Vastustaja on motivatsiooni esitamata jätmist põhjendanud lisaks seadusega sätestatud erisustele ka taotluste suure arvuga. Asja arutamisel on vastustaja väitnud vastavate põhjenduste esitamist korralduse eelnõu seletuskirjas ja lisadokumentides ( III kd tl 66). HMS eespoolviidatud sättest tulenevalt kui põhjendust ei ole otstarbekas haldusaktis esitada, oleks tulnud teha viide 8 dokumendile, mis sisaldab põhjalikumat motivatsiooni. Samas on Riigikohus korduvalt väljendanud seisukohta, et haldusaktis tuleb ära tuua vähemalt põhimotiivid, iseäranis tulnuks arvestada käesoleval juhul sellega, et tegemist on kaalutlusotsusega. Vaidlusaluses korralduses ei ole HMS § 56 lg 1 tulenevalt viidet teistele dokumentidele, milles oleks vastavad põhjendused, samuti ei ole kohase põhjendamisena käsitletav põhjenduste toomine avalikult mitte kättesaadavas seletuskirjas . Vabariigi Valitsuse vaidlusaluse korralduse eelnõu seletuskirjas ( I kd tl 10-12) on ekspertkomisjoni ettepaneku korrigeerida Loksa linna projektile maakondliku hindamiskomisjoni poolt kriteeriumile ”Projekti valmisolek elluviimiseks ( sh võime tagada nõutud omafinatseeringut)antud hinnangut ja anda hindeks ”0” põhjenduseks märgitud , et ”on suured küsitavused taotleja omafinantseerimisvõimekuse osas projekti elluviimisel”. Regionaalministri 27.12.2007.a. käskkirjaga nr 145 kinnitatud KOIT kava hindamismetoodika ( I kd tl 82-84) p.4 kohaselt tähendab 4-punktilises hindamisskaalas hinne ”0” hinnangut ”Puudulik”, esitatud hindamislehes ( I kd tl 95 pöördel96) on kõneluse hindamiskriteeriumi ( p.6 )puhul märgitud:”0 p – taotleja suutlikkus projekti kavandatud ulatuses ellu viia küsitav”. Selline üldine formuleering seletuskirjas, näitamata, millest on tingitud seisukoht omafinantseerimisvõimekuse küsitavusest, ei ole käsitletav kaalutlusõiguse alusel antava haldusakti nõuetekohase põhjendamisena. 26.Vaidlus puudub selles, et eeltaotluste menetlemisel maakondlikus komisjonis lisati Loksa kultuurikeskuse projekt Harju maakondlikusse eelistusnimekirja ning kõnealune projekt oli punktide kogusummast tulenevalt paremusjärjestuses 3.kohal. Edasiselt kooskõlastas maakondliku eelistusnimekirja Harjumaa Omavalitsuste Liidu volikogu. KOIT kava menetlemisel regionaalministri poolt moodustatud ekspertkomisjoni 10.07.2008 protokollilise otsuse p.1.1.2 kohaselt ( I kd tl 102) otsustati teha regionaalministrile ettepanek korrigeerida maakondliku komisjoni poolt Loksa kultuurikeskuse projektile antud hinnet hindamiskriteeriumi „Projekti valmisolek elluviimiseks (sh võime tagada nõutud omafinantseeringut)“ osas ja anda hindeks 0, kuna on suured küsitavused taotleja omafinantseerimisvõimekuse osas projekti elluviimisel. Sama otsusepunktiga tehti ettepanek arvestada projekti koondhindeks 3,
4. Määruse nr 8 § 11 lg 16 sätestab, et regionaalminister moodustab ekspertkomisjoni, kuhu kaasatakse Siseministeeriumi, asjaomaste ministeeriumite, üleriigiliste kohaliku omavalitsuse üksuste liitude, asjaomaste mittetulundusühingute katusorganisatsioonide esindajaid ning regionaalvaldkonna eksperdid. Ekspertkomisjoni ülesandeks on võttes aluseks maakondlikud eelistusnimekirjad, anda omapoolne hinnang KOIT kava eelnõusse lülitatavate projektide osas, arvestades maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste liitude ettepanekuid, asjaomaste ministeeriumite arvamust ja EAS-i eksperthinnanguid. Loksa linna projekti maakondliku hindamiskomisjoni kriteeriumi hinnangu korrigeerimisel tugines ekspertkomisjon Määruse nr 8 § 11 lg 18 p
5. Viidatud säte näeb ette, et Siseministeeriumil on õigus ekspertkomisjoni hinnangute alusel teha muudatusi KOIT kava eelnõu osas võrreldes selle aluseks olevate maakondlike eelistusnimekirjadega teiste selles lõikes loetletud juhtude kõrval muu hulgas juhul, kui asjaomane ministeerium on esitanud eeltaotlusega kavandatava projekti osas põhjendatult negatiivse arvamuse lähtudes meetme määruses sätestatud tingimustest. Eespooltoodud sätetest tulenevalt on KOIT kava eelnõus muudatuste tegemise aluseks ekspertkomisjoni hinnang, sealjuures asjaomase ministeeriumi negatiivse arvamuse osas tuleb ekspertkomisjonil hinnata selle põhjendatust. Käesoleval juhul nähtub ekspertkomisjoni 10.07.2008 protokollist Rahandusministeeriumi hinnang:“ Rahandusministeeriumi hinnangul ei ole taotlejal võimalik tagada projektiks vajalikku omafinantseeringut, hoides võlakoormust seadusega lubatud piirmäärades. Linna võlakoormus koos AS Riigi Kinnisvara poolt ehitatud ujulaga on 106% linna eelarvest, mistõttu puudub võimalus võtta omafinantseeringu katteks laenu“ ja otsusepunktist komisjoni poolt kõnealuse kriteeriumi hindega 0 hindamine, kuna on suured küsitavused. Ekspertkomisjoni hinnang omafinantseerimisvõimekuse osas projekti 9 elluviimisel küsitavuste olemasolust on ilmselgelt liialt üldsõnaline, sealjuures vastupidiselt asja arutamisel vastustaja esindajate väidetule ei ole antud hinnangut Rahandusministeeriumi arvamusele selle põhjendatuse osas ning isegi juhul, kui käsitleda Rahandusministeeriumi hinnangu protokollis pelgalt äramärkimist ilma, et selles osas oleks komisjon avaldanud oma seisukoha, komisjoni hinnanguna, nõustub kohus eeltoodust tulenevalt kaebajaga, et käsitletav toiming eeldanuks täiendavate selgituste ja kaalutluste märkimist, kasvõi osas, milles on omafinantseerimisvõimekust seostatud kogukohustuste suhtega ühe eelarveaasta mahtu ( sealjuures Riigi Kinnisvara AS puhul on Loksa linna kohustused pikaajalised), samuti omafinantseerimisvõimekusele hinnangu andmist vaid läbi laenu võtmise võimaluse. Ekspertkomisjoni 10.07.2008 protokollis kajastatud Rahandusministeeriumi hinnangu kohaselt puudub kaebuse esitajal võimalus võtta laenu, kuna koos AS Riigi Kinnisvara poolt ehitatud ujulaga on linna võlakoormus 106% linna eelarvest. Samuti nähtub ekspertkomisjoni 10.07.2008 protokollist, et komisjoni hinnangul ei lahenda Siseministeeriumile 16.06.2008 laekunud Loksa Laevaremonditehase garantiikiri projekti elluviimist puudutavaid riske. Viidatud garantiikirjaga ( I kd tl 19-20) teatati, et A.P.Moller Sotsiaalfond eraldab 5,0 milj.krooni Loksa lasteaia renoveerimiseks ja sellega vabastab Loksa linna 5 miljoni krooni mahus planeeritud investeeringutest lasteaia objektile. Millistel põhjendustel ekspertkomisjon sellisele seisukohale jõudis, ekspertkomisjoni istungi protokollist ei nähtu. Asjas esitatud dokumentidest nähtuvalt on põhjendatud kaebuses väidetu, et lisaks eeltoodule on Loksa linnavalitsus 29.04.2008 kirjas selgitanud, et tal on piisavad võimalused jooksvalt omafinantseeringut tagada, ent selle selgituse osas ekspertkomisjon seisukohta võtnud ei ole, eeltoodust tulenevalt ei ole ka põhjendatud selgituses tooduga mittearvestamist. Samuti nõustub kohus kaebuses väidetuga, mille kohaselt ei ole põhjendatud ekspertkomisjoni 11.06.2008.a. protokollis (kd I tl 22-23) fikseeritud Kultuuriministeeriumi esindaja arvamusega, mille kohaselt on Loksal võimalik projekti elluviimiseks leida vajalikud vahendid Kultuuriministeeriumi eraldiste näol, arvestamata jätmist. Ülaltoodust lähtuvalt ei ole ekspertkomisjoni ettepanek korrigeerida maakondliku komisjoni poolt Loksa kultuurikeskuse projektile antud hinnet hindamiskriteeriumi „Projekti valmisolek elluviimiseks (sh võime tagada nõutud omafinantseeringut)“ osas ja anda hindeks 0 , millega seoses kujunes koondhindeks 3,73, mistõttu jäi Loksa linna projekt KOIT kavast välja, nõutavalt põhjendatud.
6. Vastustaja on kirjalikus seletuses ja asja arutamisel rõhutanud, et Vabariigi Valitsuse korralduse õiguspärasuse hindamiseks on kohtul võimalik kontrollida, kas eeltaotluste projektide menetluses on järgitud kaalumisreegleid. Riigikohus on 06.11.2002 kohtuasjas nr 3-3-1-62-02 leidnud , et kaalutlusõiguse teostamise korral peab kohus kontrollima diskretsiooni õiguspärasust lähtuvalt haldusakti põhjendustest. Mida ulatuslikum on diskretsiooniruum ja keerukam õiguslik ning faktiline olukord, seda põhjalikum peab olema motivatsioon. Haldusakti põhjendus peab ka kohut veenma, et haldusorgan on diskretsiooni teostades arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning et kaalumine on toimunud ratsionaalselt. Kohus on esitanud põhjendused, miks kohtu hinnangul vaidlustatud korraldus nõuetekohaselt põhjendatud ei ole. Kohtupraktikas kujunenud seisukoha ( Riigikohtu otsused kohtuasjades 33-1-57-07, 3-3-1-62-07 ) järgi ei muuda põhjenduste hilisem esitamine akti tagantjärele tõhusalt kontrollitavaks ning pole võimalik tõendada, kas kohtumenetluse jooksul esitatud põhjendused on samad, millest tegelikult lähtuti. Puuduliku motivatsiooni ning sealjuures kaalutlemise käigu kajastamata jätmise tõttu ei ole kohtul võimalik kontrollida kaalutlusotsust sisuliselt. Kohus ei saa asjas esitatud dokumentide ja antud selgituste põhjal asuda haldusorgani asemel kaalutlusõigust teostama.
7. Loksa linna finantsvõimekuse kindlakstegemiseks läbiviidud ekspertiisiga tuvastati, et projekti „Loksa Kultuurikeskuse renoveerimine ja juurdeehitus“ omaosaluse 3,3 miljonit 10 krooni katmine aastate 2008-2010 perspektiivis on Loksa linna finantsvõimekuse seisukohalt täidetav, sealjuures on ekspertiisis jäetud kõrvale Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse metoodikas sisalduv valla – ja linnaeelarve seadusest tulenev komponent, mille rakendamine ei arvesta Loksa linna kohustuste tagasimaksmist 30 aasta jooksul ning mis seetõttu loob linna finantsvõimekusest moonutatud pildi. Kohus märgib eeltooduga seoses, et kohtu hinnangul ei tulene Määrusest nr 8 kohustust lähtuda taotlejate hindamisel Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) finantsraporti metoodikast ning sellest lähtumist teiste taotlejate hindamisel ei nähtu ka asjas esitatud dokumentidest. Ekslik on ka vastustaja seisukoht sellise kohustuse tulenemisele regionaalministri 27.12.2007 käskkirjaga kinnitatud hindamismetoodika punktist 6, sest selle punkti kohaselt maakondlikud komisjonid, hinnates projekti valmisolekut elluviimiseks ( sh võimet tagada omafinantseeringut) tuginevad muuhulgas taotleja haldus- ja finantssuutlikkust kirjeldavatele materjalidele , sealhulgas EAS kodulehel kättesaadavale kohalike omavalitsuste finantsraportile. Määruse nr 8 lg 16 kohaselt on ekspertkomisjoni ülesandeks võttes aluseks maakondlikud eelistusnimekirjad, anda omapoolne hinnang KOIT kava eelnõusse lülitatavate projektide osas, arvestades maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste liitude ettepanekuid, asjaomaste ministeeriumite arvamust ja EAS-i eksperthinnanguid. Käsitletava määruse § 11 lg 14 kohaselt koostab Siseministeerium vastavalt laekunud maakondlikele eelistusnimekirjadele ning asjaomaste ministeeriumite arvamusele põhjendatud ulatuses valiku eeltaotlustest, mille esitab EAS-le ekspertiisiks ja lg 15 näeb ette, et EAS kontrollib eeltaotlustes sisalduva informatsiooni paikapidavust ning annab eeltaotlusele hinnangu § 10 lõike 4 punktides 10 ja 11 toodud kriteeriumitele vastavuse osas. Viimatimärgitud § 10 lg 4 p 10 näeb kriteeriumina ette projekti valmisoleku elluviimiseks. Käesoleval juhul ei nähtu EAS poolt esitatud taotluste suhtes eespooltoodud korras ekspertiiside, mille puhul võib eeldada lähtumist EAS finantsraporti metoodikast, teostamist. Kohus möönab teatud vastuolu võrreldes varasemalt asja menetlenud kohtu poolt väljendatud seisukohtadega, ent ei pea end nende seisukohtadega seotuks. Lisaks leiab kohus, et kõikide vastava meetme taotluste puhul taotleja finantsvõimekuse hindamiseks Rahandusministeeriumi käsitlemine Määruse nr 8 § 11 lg 13 märgitud asjaomase ministeeriumina , kelle põhjendatult negatiivne arvamus eeltaotlusega kavandatava projekti osas annab siseministeeriumile õiguse ekspertkomisjoni hinnangute alusel KOIT kava eelnõu osas muudatuste tegemiseks, ei tulene Määruse nr 8 § 11 lõigetest 13,14, 15, 16 ja 18 koosmõjus. Määruse nr 8 § 11 lg 13 sätestab, et Siseministeerium küsib asjaomaste ministeeriumide arvamust maakondlikes eelistusnimekirjades nende valdkonda puudutavate eeltaotluste asjakohasuse kohta tulenevalt valdkondlikest arengukavadest ja strateegiatest ning samuti investeeringu tehnilise ja majandusliku otstarbekuse kohta. Seega on lg 13 piiritletud, milliste asjaolude kohta soovitakse arvamust ministeeriumidelt, keda vastavalt konkreetses taotluses sisalduvale tuleb lähtuvalt valdkonnast pidada asjaomaseks. Lõigetes 14 ja 15 on täpsemalt reguleeritud, millistele kriteeriumidele vastavuse osas annab eksperthinnangu EAS. Kui asjaomase ministeeriumina lisaks konkreetse valdkonna ministeeriumile ning vaatamata lõigetes 14 ja 15 sätestatule seonduvalt EAS eksperthinnanguga oleks silmas peetud Rahandusministeeriumi poolt arvamuse andmist eeltaotluste kohta nende valdkonnast olenemata, siis oleks teda ka Määruses nr 8 otsesõnu ära nimetatud. 29.Eeltaotluse esitajal on õigus õiguspärasele ja õiglasele menetlusele otsustamisel, sealjuures tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas õiguse üldpõhimõtetega, mille hulka kuulub ka võrdse kohtlemise põhimõte. Õige on, et projektide eeltaotlusi hinnati iga maakonna lõikes eraldi, vajadused ja olukorrad ei pruugi maakonniti olla samasugused ning ei ole ette nähtud koondhinde taset, mille peaks saama taotluse projekt KOIT kava eelistusnimekirja lülitamiseks, piirangud tulenevad selleks eraldatud rahalistest vahenditest. Eeltoodust tulenevalt on võimalik, et maakondade lõikes võisid KOIT kava eelistusnimekirja arvatud 11 projektid erineda koondhindelt. Ülalkirjeldatud aspektist käsitletuna ei ole kahes erinevas maakonnas KOIT kavasse lisamiseks esitatud eeltaotluse puhul tegemist võrreldavate olukordadega. Samas on taotlejal õigus, et eeltaotluste projektide hindamisel käsitletaks samasuguseid asjaolusid ühtemoodi. Vastustaja selgitus, mille kohaselt ”KOIT kava raames ei ole võimalik võrrelda erinevate maakondade projekte, kuivõrd maakondade võimekus projekte ellu viia on väga erinev ning erinev on ka projektide mõju regionaalne ulatus, projektide olulisus tulenevalt nt maakondlikest arengudokumentidest jm kriteeriumid, mida võetakse arvesse eeltaotluste hindamisel. Seega tuleb projektide hindamisel üleriigilises ekspertkomisjonis ja seirekomisjonis lähtuda riigi terviklikkusest ja regionaalse arengu soodustamisest”( tl 80) ei õigusta mingilgi määral olukorda, kus kaebuse esitajast suurema laenukoormusega Pärsti ja Mõniste valdade puhul ei nähtud probleeme omafinantseeringuga , kaebaja puhul aga asuti seisukohale, et tulenevalt laenukoormusest on küsitav võimekus tagada nõutud omafinantseeringut ja see tingis maakondliku eelistusnimekirja muutmise. Millised asjaolud sellise erineva kohtlemise tingisid, haldusasjas esitatud dokumentidest ei nähtu, samas Siseministeeriumi seirekomisjoni liige Jüri Võigemast on nii 17.06.2008 valitsuse korralduse eelnõu elektroonilise kooskõlastamise protokolli märkusega kooskõlastades ( I kd tl 26) kui ka 04.08.2008 eelnõu sisult varasemaga sarnase märkusega heaks kiites (I kd tl 27) osundanud Vabariigi Valitsuse ühe ja sama korralduse ( ja selle täiendamise) raames omavalitsusüksuste suhtes erinevatest printsiipidest lähtumist. Kuigi projekti valmisolek elluviimiseks ( sh võime tagada nõutud omafinantseeringut) on üheksa hindamiskriteeriumi hulgast üheks, mille osatähtsus on vaid 10 % koguhindest, siis nähtuvalt asjas esitatud dokumentaalsetest tõenditest jäi Loksa linna projekt KOIT kavast välja nimelt seetõttu, et maakondliku hindamiskomisjoni antud hinde 3, 9 korrigeerimisel ekspertkomisjoni poolt sama kriteeriumi hindega 0 hinnates kujunes Loksa projekti senise koondhinde 4,11 asemel koondhindeks 3,73, mistõttu seni maakondlikus eelistusnimekirjas kolmandal kohal olev projekt jäi KOIT kavast välja. Kuna asjas esitatud dokumentidest ei nähtu ning seda ei väida ka menetlusosalised, et Loksa projekti puhul oleks korrigeeritud lisaks kriteeriumile ”Projekti valmisolek elluviimiseks” veel mõnda teist hindamiskriteeriumi, siis on sisuliselt põhjendatud kaebuse väide, et kaebuse esitaja projekt jäi KOIT kavast välja seetõttu, et Loksa linna omafinantseerimisvõimekust hinnati hindega
8. Siinkohal märgib kohus, et vastustaja kirjaliku seletuse kohaselt ei saa riik Vabariigi Valitsuse näol võtta riske asjaomaste asutuste poolt antud korduvate hinnangutega vastuollu minnes/../. Vabariigi Valitsus peab KOIT kava kinnitades olema piisaval määral kindel projekti edukuses rahalist võimekust ja regionaalpoliitilist aspekti silmas pidades ( I kd tl 80 pöördel).Samuti on vastustaja selgitanud, et KOIT kava koostamisel on vaja keskenduda eelkõige projektidele, mille puhul küsitavusi pole ja millel seega ka suurem garantii projekti realiseerumiseks ( I kd tl 79 pöördel) Seega kuigi puudub vaidlus, et erinevate maakondade taotlused ei ole võrreldavad kriteeriumide poolest, mis on hinnatavad maakondlikul tasandil, on ilmne, et eeltaotluse esitaja finantsvõimekusele tagada omafinantseering ekspert- ja seirekomisjoni poolt maakondade lõikes erineva lähenemise aktsepteerimisel on rikutud võrdse kohtlemise põhimõtet. Samuti ei haaku selline erinev kohtlemine vastustaja eeltoodud seisukohtadega. Regionaalset arengut soodustavaks ei saa olla omafinantseeringuga problemaatiliste taotlejate projektide KOIT kavasse lülitamine. Käesoleval juhul ei nähtu, et ebavõrdseks kohtlemiseks oleks olemas mõistlik ja asjakohane põhjus, mistõttu on põhjendatud väide võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisest. 30.Kaebuse väitel on eeltaotluse menetluses rikutud ärakuulamiskohustust,vastustaja aga leiab, et sellist kohustust KOIT kava koostamise korrast ei tulene. STS § 1 lg 5 kohaselt kohaldatakse STS ettenähtud menetlusele haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi. Seetõttu ainuüksi asjaolu, et Määruse nr 8 § 11, milline reguleerib KOIT kava eeltaotluste menetlemist, sellist kohustust otsesõnu ei sea, ei 12 tähenda, et kõnealusele menetlusele ei kohaldu haldusmenetluse üldpõhimõtted. Vastav haldusmenetlus peab olema kooskõlas ka haldusõiguse põhimõtetega, mis tulenevad muuhulgas Põhiseaduse §-ga 14 tagatud õigusest heale haldusele, õiguse üldpõhimõtete ja põhiseaduslike printsiipidega. Kuna HMS § 40 lg 1 tulenevalt peab olema menetlusosalisel võimalus haldusotsuse kohta arvamuse avaldamiseks, siis vastuväidete esitamise eelduseks on, et isik teaks, millist otsust tema suhtes kavandatakse teha. HMS § 40 lg 2 kohaselt enne menetlusosalise suhtes sellise toimingu sooritamist, mis võib kahjustada tema õigusi, peab haldusorgan andma talle võimaluse arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. HMS § 40 lg 3 p 6 kohaselt võib haldusmenetluse läbi viia menetlusosaliste arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata muu hulgas juhul, kui menetlusosaliste arv on suurem kui
9. Eeltoodud säte ei ole imperatiivne, seega tuleb otsustada kaalutlusõiguse alusel selle üle, kas selles sättes lubatud erandit rakendada või mitte. Kohus nõustub põhimõtteliselt vastustajaga, et eeltaotluste mahtu arvestades ei ole vastustaja pidanud mõeldavaks ja otstarbekaks, et Siseministeerium või Vabariigi Valitsus annaks enne KOIT kava koostamist igale eeltaotluse esitajale võimaluse vastuväidete esitamiseks tema projekti suhtes tehtud otsusele. Samas ei ole vastustaja väitnud, et kõigi taotlejate projektide puhul oli tegemist olukorraga, kus ärakuulamine oli vajalik. Näiteks seoses omafinantseeringu suutlikkusega ei ole pöördutud Rahandusministeeriumi poole kõigi projektide osas seisukoha saamiseks. Asjas esitatud dokumentidest ei nähtu, et kaebuse esitaja oli teadlik ja sai esitada omapoolsed selgitused ja vastuväited kavandatavale otsusele, millega laenukoormuse ületamise tõttu hinnatakse kaebuse esitaja omafinantseerimise võimekust hindega 0, mis oli vaieldamatult kaebuse esitaja jaoks ebasoodne tulemus. Riigikohtu halduskolleegium on 19.12.2006 kohtuasjas 3-3-1-80-06 rõhutanud et ärakuulamisõigusega kui hea halduse põhimõtte ühe komponendiga arvestamata jätmine on oluliseks menetlusveaks, seda eriti diskretsiooniotsuste puhul ning juhtudel, mil langetatav otsus on rangeim võimalikest. Samas kohtuotsuses on Riigikohus märkinud: Struktuuritoetusi käsitlevate EL-i õigusaktide kohaselt tuleb toetuste jagamisel liikmesriigis arvestada EL-i õiguse üldpõhimõtetega ja sellega, et EL-i õiguse tõhus mõju jääks püsima ka siseriiklikku menetlusõigust kasutades. Euroopa Liidu õiguses tunnustatakse Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika näol õigust heale haldusele, sh ärakuulamisõigust, mis on Euroopa Kohtu arvates EL-i õiguse üldpõhimõte. 31.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et käesolevas haldusasjas vaidlustatud Vabariigi Valitsuse korraldus on õigusvastane ja rikub kaebuse esitaja õigusi. Vastustaja on korduvalt, nii esialgse õiguskaitse taotluse menetluses esitatud menetlusdokumentides kui ka kaebuse läbivaatamise ajal kohtuistungil ( III kd tl 67) kinnitanud, et Siseministeerium on igaks juhuks broneerinud 18 miljonit projektide uuesti hindamise tarbeks, mistõttu rahalised vahendid juhuks, kui projektidele antud hinded peaksid muutuma, on Siseministeeriumil olemas. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et lisaks avalikule huvile ja õigustatud ootusele ka ökonoomikaprintsiipi silmas pidades on põhjendatud mitte lähtuda sellest, et tühistamistaotluse rahuldamisel saaks vastustaja omal initsitiivil tagada KOIT kavasse lülitatud Harju maakonna projektide rahastamise, vaid jätta korraldus tühistamata, piirdudes korralduse õigusvastaseks tunnistamise nõudega. Seega kohus, arvestades avaliku huviga KOIT kavasse lülitatud hariduse andmisega seotud Harju maakonna projektide suhtes, menetluse kestusega, varasemas kohtumenetluses tehtud otsustustega, mida üheskoos käsitletutena võib hinnata piisavaks õigustatud ootuse tekkeks ning vastustaja kinnitusega vajadusel vastavate rahaliste vahendite olemasolust, samuti tuvastamiskaebuse tühistamiskaebusega hõlmatusest, ei tühista vaidlustatud korraldust, vaid tunnistab selle õigusvastaseks. Kaebuse taotlus Vabariigi Valitsuse kohustamiseks küsimuse uueks otsustamiseks kaebuse esitaja taotluse osas kuulub rahuldamisele. 13 VI MENETLUSKULUD 32.

§ 92

lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 93

lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Kaebuse esitaja taotleb Siseministeeriumilt Loksa linna menetluskuludena halduskohtus advokaadi õigusabi eest tasutud summa 168 083, 9 krooni väljamõistmist.Kohtukulude nimekirjale on lisatud advokaadibüroo Raidla Lejins & Norcous arved, advokaadibüroo õiend koos pangakonto väljavõttega arvete tasumise kohta. ( II kd tl 72-93).Kohus peab taotlust põhjendatuks ja ei näe alust

§ 92lg 2 ja § 93 lg 5 kohaldamiseks.

Lea Kuuse kohtunik 14