3-10-1906/9

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Kirjalik menetlus Resolutsioon Edasikaebamise kord Tartu Halduskohus Raili Randlane

1. november 2010, Jõhvi 3-10-1906 XXX kaebus Veterinaar- ja Toiduameti IdaVirumaa Veterinaarkeskuse 07.05.2010 otsuse nr 130 tühistamiseks Tunnistada XXX kaebus esitatuks seaduses sätestatud tähtaja rikkumisega, lugeda kaebaja põhjendused mittemõjuvateks, jätta kaebetähtaeg ennistamata ning lõpetada kaebuse kohtulik menetlemine. Määrust on võimalik vaidlustada Tartu Ringkonnakohtus. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED XXX on Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja esitanud kaebuse (tl 2-5), milles ta palub tühistamist. Kaebuse puuduste kõrvaldamise korras esitatud taotluses (tl. 33) väitis XXX, et vaidlusalune otsus polnud talle enne 22.06.2010 teatavaks tehtud ning palus üheaegselt nii kaebuse tähtaegseks lugemist, kui selle esitamise tähtaja ennistamist. KOHTU PÕHJENDUSED Kaebuse nõuetega seonduvad kaebetähtajad on sätestatud halduskohtumenetluse seadustiku § 9, mille esimese lõikes kehtestatu võimaldab kaebust haldusakti tühistamiseks esitada üldjuhul 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest arvates. Haldusakti teatavakstegemise kord on kehtestatud haldusmenetluse seaduse §
2. XXX poolt vaidlustatud Veterinaar- ja Toiduameti Ida-Virumaa Veterinaarkeskuse otsus (tl 7-8) käsitleb loomade äravõtmist ja ettekirjutust nende võõrandamiseks ning on seega isiku õigusi piirav haldusakt, mis tuleb teatavaks teha kättetoimetamise teel. Haldusakti kättetoimetamise viisid on loetletud sama seaduse § 25 ja postiga kättetoimetamine reguleeritud § 26 lg 1 ja
3. Kehtestatu 1 kohaselt loetakse haldusakt menetlusosalisele postiga kättetoimetatuks, kui vastav tähtkiri on kohale toimetatud tema asukoha aadressil või postiasutuses allkirja vastu üle antud. Kaebaja poolt taotluses viidatud dokumendi elektrooniline kättetoimetamine on haldusmenetluse seaduse § 27 lg 2 kohaselt võimalik vaid isiku nõusolekul ning kohtule pole väidetud ega tõendatud, et antud juhul oli see olemas. Sama seaduse § 31 reguleeritud ajalehes avaldamine aga pole usaldusühingu puhul üldse kohaldatav, sest selle asukoha andmed on vastavas registris olemas ning ühing peab hea seisma selle eest, et seal oleks võimalik temaga ka ühendust saada. Riigikohtu halduskolleegiumi lahendites 3-3-1-37-03 ja 3-3-1-10-04 on asutud seisukohtadele, et kui haldusakt on antud haldusorgani algatusel, võib selle teatavaks teha tähtkirja saatmisega menetlusosalise registreeritud asukoha aadressil, haldusakt loetakse kättetoimetatuks tähitud kirja saabumise teate jätmisega registrijärgsele aadressile ja selle tegelik kättesaamine ei ole kaebetähtaja kulgemise seisukohalt oluline. Veterinaar- ja Toiduameti kirjalikule vastusele lisatud dokumentide (tl 20-21) kohaselt toimetati XXX adresseeritud tähtkiri 12.05.2010 tema registrijärgsele (tl 11) aadressile Kooli 5, Mäetaguse küla ja tagastati 01.06.2010 seoses hoiutähtaja möödumisega. Kohtu järelepärimise (tl 34) peale AS Eesti Postis saadud vastus (tl 38) kinnitab põhimõtteliselt sedasama. Käesoleval juhul omab olulist tähendust ka halduskohtumenetluse seadustiku § 9 lg 9 kehtestatu, mis lubab kaebuse esitamise tähtaja möödunuks lugeda ka siis, kui haldusakti ei olegi adressaadile teatavaks tehtud, kuid ta on sellest muul viisil teada saanud, ent kaebuse esitamisega ebamõistlikult viivitanud. Vaidlusaluse haldusakt on otsustus XXX kanade äravõtmiseks ja Mäetaguse Vallavalitsusele üle andmiseks ning samal päeval võeti kanad ka tegelikult ära (tl 6). Kuna kodulindude pidamine eeldab nende pidevat söötmist, jootmist ja muul viisil hooldamist, ei saanud kaebajale kuidagi teadmata jääda, et talle kuuluvad kanad on ära võetud ja selleks peab olema mingi alus. Siiski pole ta asja vastu kohast huvi tundnud ja on halduskohtusse pöördunud alles siis, kui Mäetaguse Vallavalitsus hakkas vastava makseettepanekuga (tl 7) kanade hooldamise eest tasu nõudma. Seega võib üheselt järeldada, et XXX on kaebuse esitamise tähtaja mööda lasknud iseenda hooletusest. Halduskohtumenetluse seadustiku § 12 lg 3 sätestatud kaebetähtaja ennistamise võimaluse on seaduseandja ette näinud üksnes nende juhtumite tarbeks, mil kaebuse esitamine viibib kaebajast mitteolenevatel objektiivsetel põhjustel ja halduskohtus saab tähtaja ennistada vaid siis, kui ta need põhjused tuvastab. XXX ei ole oma taotluses (tl 33 ) esitanud vähimaidki põhjendusi kaebetähtaja ennistamiseks ning piirdub üksnes väitega, et vaidlustatud otsus polnud talle teatavaks tehtud ja ta sai kaevatavast teada alles 22.06.2010 talle edastatud makseettepanekust. Eeltoodud järelduste kohaselt on XXX kaebus esitatud seaduses sätestatud kaebetähtaja rikkumisega. Kuna kaebaja ei ole nimetanud mingeid objektiivseid põhjendusi, milledest nähtuks kaebuse õigeaegse esitamise võimatus, puuduvad mõjuvad põhjused kaebetähtaja ennistamiseks, vastav taotlus tuleb täies ulatuses rahuldamata jätta ning kaebuse kohtulik menetlemine halduskohtumenetluse seadustiku § 12 lg 3 kohaselt lõpetada. Raili Randlane Kohtunik 2