§-de 420 lg 1 ja 415 lg 1 alusel Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldada ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Hageja nõue ja selle põhjendused Hagiavalduse kohaselt on M. O. ja E. O. abielust sündinud xx.xxxxxxxxx xxxx.x. M. , xx.xxxxxxxxxx xxxx.a. tütar L. O. xx.xxxxxxxxx xxxx.a. poeg T. O. Kooselu on lõppenud , kuid kostja ei ole laste isana laste kasvatamist majanduslikult toetanud. Seetõttu taotleb hageja kohtult lastele igakuise elatise väljamõistmist 2175 krooni igale lapsele alates hagi esitamisest. Kostja vastuväited Kostjale on kohtumäärus hagi menetlusse võtmise kohta, hagimaterjalid ja kohtukutse kohtuistungile toimetatud tema elukohta 12.oktoobril 2010, kus need on vastu võtnud kostja vanaema A. O. .10).Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 322 lg 1 kohaselt loetakse sellega menetlusdokumendid kättetoimetatuks. Kohtmääruses (tl.1) on kostjale selgitatud, et tal tuleb hagile vastata suuliselt 20.10.2010 toimuval kohtuistungil ning kohtuistungilt puudumise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Kohus leiab, et hagi on võimalik tagaseljaotsusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 413 lg 1 alusel rahuldada, sest kostja ei ole kohtuistungile ilmunud ja kohtuistungile ilmunud hageja taotleb tagaseljaotsuse tegemist.
lõigetes 3 ja 4 sätestatud asjaolud, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise puuduvad. Hagi on õiguslikult põhjendatud ja sellega seoses tuleb lugeda hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Tulenevalt
lg 4 võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa või piirduda põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Elatise väljamõistmisel alaealistele lastele juhindub kohus eelkõige perekonnaseaduse (PKS) §-de 96 ja 97 p 1, sätetest, mille kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased ning alaealine laps on ülalpidamist saama õigustatud isikuks. Tulenevalt PKS § 100 lõigetest 1 ja 2 antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) ning alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vastavalt PKS § 108 võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. 2
lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Seega tuleb käesolevas asjas menetluskulud jätta täielikult kostja kanda. RLS § 22 lg 1 p 2 alusel ei võeta elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu. Kui hagejal esineb seoses hagi esitamisega menetluskulusid, tuleb avaldus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks vastavalt
lg 1 esitada kohtulahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi (s.o. käesoleva kohtulahendi) jõustumisest. Epp Tombak Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.