Asjaolud J. R. on esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse, milles vaidlustab Viru Vangla toimingut, mis seisnes selles, et 31.05.2010 on palutud kaebajal väljuda kambrist läbiotsimise teostamiseks. Kaebajal oli soov jääda oma dokumentide juurde, mida talle ei võimaldatud , samuti ei võimaldatud kaebajal oma dokumente kaasa võtta. Hiljem on selgunud, et kaebaja õigusaktid (vangla sisekorraeeskiri, advokatuuri eetikakoodeks, advokatuuri seadus ja advokatuuri kodukord) on kaduma läinud. Kaebaja on seisukohal, et eelpoolnimetatud toiming on seadusevastane, kuna kaebajal on õigus jääda läbiotsimisel oma asjade juurde ning kaebaja taotleb kohtul tuvastada nimetatud toimingu õigusvastasus. Kaebaja on märkinud, et tema põhjendatud huvi seisneb edaspidiste õigusvastaste läbiotsimiste toimingute vältimiseks. Viru Vangla on vastanud kohtu järelepärimisele 30.06.2010 nr. 2.1-6/23484-1, et S8 hoone S7 osakonnas toimus 31.05.2010 läbiotsimine. J. R. viibis kambris 8117 ning tema kambrist dokumente ära ei võetud. Osakonnas toimunud läbiotsimisel leiti küll 1 õigusakte, kuid inspektor-kontaktisiku kinnitusel kaebaja asjade hulgast dokumente ära ei võetud. Vangla on selgitanud, et läbiotsimine vangla kambrites on tavapärane toiming ning kinnipeetavatel palutakse kambrist väljuda selleks, et tagada läbiotsimiste efektiivsus ning vanglateenistujate julgeolek. Dokumendid ei ole vanglas keelatud esemed, kuid läbiotsimisel kontrollitakse, kas kinnipeetavad on tagastanud neile tutvumiseks väljastatud õigusaktid, seega on dokumentide kontrollimine tavapärane , et välja selgitada kas tegemist on vangla poolt tutvumiseks antud õigusaktidega. Kohtu seisukoht Halduskohtumenetluse seadustiku § 11 lg 31 p 5 kohaselt halduskohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale samuti juhul, kui kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud. Kohus nõustub vanglaga, et läbiotsimine kambrites kinnipidamisasutuses on tavapärane tegevus tulenevalt VangS § 68, mille käigus kontrollitakse vangla territooriumile sisenevat ja sealt väljuvat isikut, kinnipeetavate elu- ja olmeruumi või vangla territooriumil paiknevat muud ruumi. Läbiotsimise eesmärk on leida ja ära võtta keelatud ese või aine, avastada peidik või varjatud käik. Läbiotsimist tehakse plaaniliselt või vastavalt vajadusele Eluruumi läbiotsimisest ei ole vaja teavitada kinnipeetavat, samuti ei ole õigust olla kinnipeetaval eluruumi läbiotsimise juures.(TlnRingK lahend 3-05-211). Vangla on väitnud, et dokumendid ei ole vanglas keelatud esemeks, samuti ei ole esinenud läbiotsimise käigus võetust kaebaja dokumentide suhtes. Kohus on seisukohal, et esitatud kaebuses puudub kaebajal põhjendatud huvi alus. Kaebaja ei saa nõuda , et tulevikus vangla ei viiks läbi kaebaja kambris läbiotsimisi, kuna kambrites läbiotsimise õigus vanglaametnikul tuleneb seadusest, samuti on seaduslik see, et kaebaja ei viibi läbiotsimise juures. Seega puudub kaebajal põhjendatud huvi esitatud kaebuse suhtes eelpoolnimetatud toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõudes ning kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et kaebuse esitajal puudub kaebuse esitamiseks põhjendatud huvi, kaebaja huvi ei saa olla preventiivne. Antud juhul ei ole tegemist keeruka vaidlusega , mistõttu puudub vajadus kaebust menetlusse võtta, et anda asjale põhjalik analüüs.
5 eesmärk on eelkõige kõrvaldada menetlusest ilmselgelt põhjendamatud kaebused ehk sisutud haldusasjad. Neid kaalutlusi, eelkõige kohtusüsteemi efektiivse toimimise eesmärki silmas pidades, on võimalik perspektiivitu kaebuse suhtes kohaldada
5 sätet. (Riigikohtu halduskolleegiumi kohtumäärus 3-3-1-20-10). Eeltoodust lähtudes kaebuse esitajal ei ole ilmselgelt halduskohtusse pöördumise õigust, järelikult kohus tagastab
Mare Priks kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.