Obsah (8)
§ 407§ 444§ 1741§ 163§ 144§ 175§ 178§ 468KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Epp Tombak Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 09.november 2010.a. Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn
) § 407 lg 1 alusel rahuldada , sest kostja, kellele kohus on määranud hagile vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud ning puuduvad
§ 407
lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolud, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise.
§ 407
lõige 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvxx. Vastavalt
§ 407
lg 2 võib hageja taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks esitada ka hagiavalduses.
§ 407
lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse osundatud paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.
§ 444lg 4 alusel võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa, põhjendavas osas võib piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. 2
(5)Käesolevas asjas on hageja esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks hagiavalduses. Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega põhinõude osas õiguslikult põhjendatud, kuid viivise arvestamisel tuleb rakendada seaduses sätestatud intressimäära. Poolte vahel sõlmitud leping vastab tarbijakrediidilepingu tunnustele, s.o. VÕS § 402 kohaselt krediidileping, millega majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Vastavalt VÕS §-le 415 lg 1 ei või tarbijalt nõuda võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel viivist rohkem kui VÕS § 94 sätestatud suuruses (seadusjärgne viivis). VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Tulenevalt VÕS §-st 82 lg 2, kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Tulenevalt VÕS § 396 lg 1 kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Hageja on hagiavalduses esitatud asjaolude txx lisanud hagile nõuet txx dokumentidena väljatrüki laenutaotlusest (tl.30-31), makseteatise (tl.32), konto väljavõtte (tl.33) ja laenulepingu üldtingimused (tl.34-40), võlateatise (tl.41), mille kohaselt vastavalt Julianuse Inkasso Agentuur AS ja OÜ P. L. S. lepingule volitas viimane hagejat kostjalt 3680 krooni sissenõudmiseks koos viivisega ja teiste kõrvalnõuetega. Kohus leiab, et viivis kuulub väljamõistmisele vaid seaduses sätestatud ulatuses, sest lepingus kokkulepitud viivisekokkulepe - 0,5 % päevas – on tüüptingimusena tühine. Vastavalt VÕS § 42 lg 3 p 5 loetakse lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, ebamõistlikult kahjustavaks muuhulgas tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et tulenevalt VÕS § 42-s tarbijakaitse kohta sätestatust on põhjendatud kohaldada ka kiirlaenude puhul VÕS § 415 lg 1 sätestatut, mis keelab nõuda tarbijalt kõrgemat viivist, kui on VÕS § 113 sätestatud. Seaduses sätestatud viivise määr oli alates 14.02.2007 (laenu tagastamise tähtaeg) kuni 30.06.2007 10,5 % aastas, s.o. 0,028 % päevas; alates 01.07.2007 kuni 10.detsembrini 2008 11 % aastas, s.o. 0,030 % päevas , alates 10.detsembrist 2008 9,5 % aastas, s.o. 0,026 % päevas ja alates 01.jaanuarist 2009 8 % aastas, s.o. 0,022 % päevas. A. R. on olnud viivituses laenusumma – 3000 krooni – tagastamisega ajavahemikul 15.02.2007-30.06.2007 136 päeva, 01.07.2007-09.12.2008 527 päeva ,alates 10.12.2008 31.12. 2008 22 päeva ning alates 01.01.2009 kuni hagiavalduse esitamiseni 26.01.2010.a. 391 päeva. Seega tuleb temalt hageja kasuks välja mõista seadusjärgse viivisena kohustuse täitmisega viivitamise eest kokku 863,76 krooni (3000 x 0,028% x 136= 114,24 krooni) + ( 3
(5)3000 x 0,030% x 527 =474,30 krooni) + (3000 x 0,026 % x 22 = 17,16 krooni) + (3000 x 0,022% x 391= 258,06 krooni). Kokku mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja tagastamata krediidisumma, lepingu sõlmimise tasu ja viivise katteks 4543,76 krooni. Menetluskulude jaotus
§ 1741
lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Vastavalt
§ 163
lg 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja on esitanud kohtule koos hagiavaldusega kohtukulude nimekirja (tl.29), seetõttu on võimalik käesolevas tagaseljaotsuses määrata kindlaks ka A. R. poolt hüvitatavad OÜ A. F. menetluskulud. Menetluskuludena taotleb hageja riigilõivu, summas 250 krooni (tasutud maksekäsu kiirmenetluses, tl.1 pöördel) ja esindaja õigusabitasu, summas 2500 krooni väljamõistmist. Hagiavaldusele on hageja lisanud maksekorralduse riigilõivu, summas 1000 krooni tasumise kohta 17.02.2010 (tl.46), kuid kohus on hagiavalduse esitamise nõudes 13.01.2010 leidnud, et kuni 31.12.2008 kehtinud riigilõivumäärade järgi oli hagilt, hinnaga 3680 krooni tasutav riigilõiv 250 krooni. Arvestades asjaoluga, et maksekäsu kiirmenetluse avalduse riigilõiv katab hagiavalduse esitamiseks nõutava riigilõivu on hageja poolt tasutud 1000 krooni riigilõivu rohkem, kui seaduses sätestatud. Tulenevalt
§-st 150 lg 1 p 1 ja lg 4 tagastatakse riigilõivu tasunud menetlusosalise avalduse alusel tasutud riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Riigilõiv 250 krooni kuulub kostjalt hageja kasuks menetluskuluna väljamõistmisele, arvestades asjaolu, et maksekäsu kiirmenetluse kulud kuuluvad
§ 144p 7 alusel menetluskulude hulka.
Õigusabikulude txx on hageja esitanud J. I. OÜ 21.01.2010.a. arve nr 914046 summas 2500 krooni (tl.44).
§ 175
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Kohus on seisukohal, et kostjalt hageja kasuks väljamõistetavat lepingulise esindaja tasu tuleb vähendada 50 % võrra, arvestades hagi osalist rahuldamata jätmist ning asjaolu, et kohus lahendas asja kirjalikus menetluses. Seega kokku tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 1500 (1250+250) krooni.
§ 178
lg 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.
§ 468lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. 4
(5)Epp Tombak Kohtunik 5
(5)