) § 39 alusel AS Eesti Post koos AS-ga Regio ning AS Datel (p 1). 3. AS Regio ja AS Eesti Post vaidlustasid Maa-ameti peadirektori 23.04.2009 käskkirja nr 70 punkti 1 AS Datel kvalifitseerimise osas Riigihangete Ameti juures asuvas vaidlustuskomisjonis, leides, et hankija ei põhjendanud AS Datel vastavust kvalifitseerimise tingimustele, rikkudes sellega
AS-l Datel puudub hanketeate osa III p 2.3 alap-des 2 ja 3 nõutud tehniline ja kutsealane pädevus. Avalikest registritest ja teabeallikatest kättesaadava info põhjal ei vasta AS Datel hanketeate kvalifitseerimise tingimustele. Hankija selgituse järgi tugines AS Datel
lg 6 alusel teise isiku näitajatele, kuid käskkiri ei sisalda andmeid selle kohta, kelle ja millistele näitajatele on äriühing tuginenud, kas see on õiguslikult lubatav ja milliseid asjakohaseid tõendeid hankijale esitati. AS Datel ei saanud teise isiku vahenditele ja näitajatele tugineda, sest tal endal puudub hanketeates nõutud pädevus. Äriühing ei saa taotlejana hankelepingut täita, sest ta ei osuta teenuseid, mida hankija tellib. Hankemenetluse tulemuseks ei saa olla, et hanget hakkab tegelikult realiseerima kolmas isik, kelle andmetele taotleja on väidetavalt tuginenud.
lg-s 6 toodud võimalus on eelkõige ettevõtjate jaoks, kes on turul hankelepingu esemeks olevate teenuste valdkonnas tegutsenud lühemat aega, kui hanketeates kvalifitseerimise tingimusena nõutud, või ettevõtjate jaoks, kelle enda ressursid on mõne muu projekti all osaliselt kinni. 2
lg 1 p 6 alusel, kuna ta kinnitas osalemise taotluses, et tema poolt kasutatavatel alltöövõtjatel ei esine hankemenetlusest kõrvaldamise aluseid, kuid tema poolt kasutataval alltöövõtjal EOMAP Geodata AS-l on maksuvõlg. 4. Riigihangete Ameti juures asuva vaidlustuskomisjoni (ka vaidlustuskomisjon) 27.05.2009 otsusega nr 94-09/111348 tunnistati Maa-ameti peadirektori 23.04.2009 käskkirja nr 70 p 1 kehtetuks AS Datel kvalifitseerimise osas ning Maa-ametilt mõisteti AS Regio ja AS Eesti Post kasuks välja vaidlustusmenetluses tasutud riigilõiv 20 000 krooni. Põhjendused: Taotlejate kvalifitseerimise otsuse põhjendused puuduvad nii käskkirjas endas kui ka hankija poolt riigihanke läbiviimiseks moodustatud komisjoni 22.04.2009 dokumendis. Põhjendus, et taotleja või pakkuja vastab hanketeates esitatud kvalifitseerimise tingimustele, võib olla küllaldane üksnes siis, kui kvalifitseerimise tingimused on piisavalt selged ning hankija otsus taotlejate või pakkujate kvalifitseerimise kohta on arusaadav ja kontrollitav
Antud juhul see nii pole, mistõttu vaidlustatud otsuse õiguspärasust pole võimalik kontrollida. Hanketeate osa III p 2.3 alap-des 2 ja 3 kehtestatud taotlejate kvalifitseerimise nn miinimumtasemed on ebaselged ja hinnangulised, eeldades hankijalt hinnangut taotlejate võimekusele teatud tööde tegemiseks hankelepingu alusel, mistõttu hankijal tuleb oma otsust sellise võimekuse olemasolu või puudumise kohta ka põhjendada. Käskkirjast ega komisjoni dokumendist ei nähtu, millises osas ja ulatuses tugineb AS Datel alltöövõtjate näitajatele. Otsuse detailne põhjendamine pole vastuolus
lg-ga 3, mille kohaselt hankija võib jätta teadetest pakkujatele või taotlejatele saatmata teabe, mille avaldamine rikuks ettevõtjate ärisaladust või kahjustaks nendevahelist konkurentsi. See säte pole otseselt seotud nõudega hankija otsuste motiveerimiseks.
Pakkujate ja taotlejate kvalifitseerimise tingimustele vastavuse tõendamiseks esitatavate dokumentide kohta pole
-s konfidentsiaalsuse nõuet kehtestatud. Vaidlustajad ei tõendanud, et EOMAP Geodata AS-l oleks esinenud maksuvõlg 01.04.2009, mistõttu Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 01.04.2009 tõendit EOMAP Geodata AS-l maksuvõlgade puudumise kohta ei saa käsitada valeandmete esitamisena. 5. Maa-amet esitas 02.06.2009 Tallinna Ringkonnakohtule
Riigikohtu üldkogu 08.06.2009 otsusega nr 3-4-1-708 tunnistati
lg 1 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks ning leiti, et Tallinna Ringkonnakohtul puudub pädevus läbi vaadata vaidlustuskomisjoni otsuse peale esitatud kaebust, selleks on pädev Tallinna Halduskohus. Tallinna Ringkonnakohus edastas Maa-ameti kaebuse 09.06.2009 määrusega lahendamiseks Tallinna Halduskohtule.
lg 6 (pakkuja või taotleja kvalifitseerimise või kvalifitseerimata jätmise kohta teeb hankija sellekohase põhjendatud kirjaliku otsuse) mõtteks on tuua hankija detailsed põhjendused välja vaid juhul, kui keegi pakkujatest või taotlejatest jäetakse kvalifitseerimata, et see isik saaks teostada kaebeõigust (analoogiliselt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lgga 1, mille kohaselt just soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult põhjendatud), mitte nõuda hankijalt detailsete põhjenduste esitamist, kui taotleja või pakkuja kvalifikatsioon vastas hanketeates nõutule. Kvalifitseerimise tingimusi pole vaidlustatud. AS Datel esitas hankijale kvalifitseerumise kontrollimiseks hankedokumentide osa III p 2.3. alap-de 2 ja 3 alusel andmed vastutavate töötajate kohta ja dokumendid, mille põhjal oli võimalik hinnata spetsialistide kvalifikatsiooni vastavust nõuetele; kinnituse, et ta omab nõutud võimekusi ja välitööde teostamise võimekus on tagatud allhankija võimekusega; andmed EOMAP Geodata AS töötajate kohta, kes omavad võimekust välitööde läbiviimiseks, ka 25 geodeedi CV-d; tööetappide kirjeldused, kvaliteedijuhtimise kava ja andmed töövahendite kohta; andmed NetGroup OÜ töötajate kohta, kes vastavad esitatud nõuetele andmebaasi täienduste teostamise osas. Hankedokumentide osa III p 2.2 alap 1 sätestatud kvalifitseerimise tingimustele vastavuse hindamiseks esitas AS Datel tarkvaraosakonna netokäibed aastatel 2006-2008 koos märkusega, et ca 50% moodustab sellest ruumiandmete töötlemise projektide netokäive; 3 ruumiandmete töötlemise projekti, mille netokäive on kokku 5 789 392 krooni; EOMAP Geodata AS ruumiandmete töötlemise projektide netokäibed aastatel 2006-2008 kogumaksumusega 18 913 612 krooni. Nende dokumentide alusel sai hankija otsustada, et AS Datel vastas kvalifitseerimise tingimustele vastavuse nõuete miinimumtasemele. Asjaolu, kui detailselt sellist vastavust (isikule soodsat haldusakti) põhjendatakse, ei saanud mõjutada asja otsustamist ega saa seetõttu olla käskkirja tühistamise aluseks. Otsuses ei ole põhjendatud, miks vaidlustuskomisjoni arvates olid hanketeates sätestatud kriteeriumid ebaselged ja hinnangulised. Hankija nõudis kolmanda isiku kvalifikatsiooni kontrollimiseks kooskõlas
lg 1 p-dega 3-5 taotlejatelt andmete ja dokumentide esitamist (kirjeldas ka nõutavaid dokumente) ning arvestas
lg-ga 6, mille kohaselt võivad taotlejad tõendada oma tehnilise ja kutsealase pädevuse vastavust kvalifitseerimise tingimustele ka teiste isikute näitajate alusel hankijale vastuvõetaval viisil. Hankija ei pidanudki käskkirjas märkima, millises osas tugineti otsustamisel AS Datel alltöövõtjate näitajatele. Sellist põhjendamise kohustust
ei sisalda ja see pole tuletatav ka
Samadel põhjendustel kvalifitseeriti ka vaidlustajad, kes seda osa käskkirjast ei ole vaidlustanud ehk on sisuliselt nõustunud, et käskkiri polnud ebapiisavalt motiveeritud. Käskkiri poleks saanud detailsem olla ka
Konfidentsiaalsuse kohustus oleks rikutud, kui hankija võtaks taotlejate kvalifitseerimise käigus vastu otsuse, kus tsiteeriks esitatud taotlusi määral, mis võimaldaks kahjustada taotleja konkureerimist hankemenetluses teiste taotlejatega. Vaidlustuskomisjon tuvastas õigesti, et kolmas isik ei ole esitanud hankijale valeandmeid. 8. AS Regio ja AS Eesti Post paluvad jätta kaebuse rahuldamata, lisades vaidlustuses toodule järgmised seisukohad: 4
-s sätestatud tingimustel ja korras. Asjaolu, et ükski hankemenetlusest osa võtnud isik ei vaidlustanud kvalifitseerimistingimusi, ei kõrvalda hankija kohustust oma otsuseid põhjendada. Igal juhul peab hankija otsus olema sisuliselt kontrollitav. Vaidlustatud käskkirja põhjendusi ei ole võimalik tuvastada ega kontrollida, sest need puuduvad sealt täielikult. Ei vaidlustuskomisjon ega kohus saa oletada, millisel põhjusel või alusel hankija otsuse on teinud, vaid saab ja peab lähtuma üksnes otsuses toodust. Puuduvaid põhjendusi ei saa otsusesse vaidlustus- või kohtumenetluses tagantjärele lisada, nagu Riigikohus on mitmetes lahendites märkinud. Ärisaladuse hoidmise või konfidentsiaalsuse kohustusel puudub seos hankija otsuste põhjendamise kohustusega. Eristada tuleb teabevahetust hankemenetluses osalevate isikutega (
) ja otsuste põhjendamiskohustust (
Seejuures pole hankijal ka hankemenetluses tehtud otsuste hankemenetluses osalevatele isikutele edastamise kohustust, vaid üksnes otsustest teavitamise kohustus (
Hankija ei põhjendanud AS Datel vastavust kvalifitseerimise tingimustele, rikkudes
Ka vaidlustusmenetluses ei selgunud, miks hankija kolmanda isiku kvalifitseeris. Hankija ei saanud kolmanda isiku esitatud taotluse ja dokumentide põhjal teostada hanketeate osa III p-s 2.2 toodud kvalifitseerimise tingimusele vastavuse sisulist kontrolli. Majandusaasta aruannete põhjal puudub kolmandal isikul hanketeates nõutud käive ja hankija ei palunud tal käibe tõendamiseks esitatud majandusaasta aruannete sisu selgitada ega küsinud seda võimaldavaid andmeid või dokumente (
Hankemenetluses osalemise taotluses märkis kolmas isik üksnes, et nõutud käibe osakaal on ligikaudu pool tema tarkvaraosakonna netokäibest. Kogukäivet moodustavatest elementidest ruumiandmete töötlemist ei nähtu. Hankija ei saa kvalifitseerimise otsust rajada sellele, et mingi ligikaudne osakaal moodustab nõutava käibe ja pole võimalik tuvastada nõutava netokäibe täpset suurust. Hankija peab
lg 1 alusel kontrollima taotlejate või pakkujate vastavust kvalifitseerimise tingimustele.
lg-le 6 ei saa hankemenetluses tugineda ettevõtja, kelle majandustegevuse sisuks pole üldse hankija poolt hangitavate teenuste osutamine. Lisaks on kolmas isik taotluses üksnes osundanud, et kavatseb kasutada hankelepingu täitmisel 75% ulatuses kogu hanke mahust alltöövõtjaid, kusjuures peamiseks alltöövõtjaks on EOMAP Geodata AS (kes pole nõuetekohaselt täitnud maksude/maksete tasumise kohustusi). Hankemenetluses ei kontrollita taotleja või pakkuja vastavust kvalifitseerimise tingimustele sel alusel, keda kavatsetakse alltöövõtjana kasutama hakata. Taotlejat või pakkujat võib kvalifitseerida teise isiku näitajate alusel, kui teise isiku näitajatele on tuginetud
lg-s 6 sätestatud korras, kuid seda pole kolmas isik oma hankemenetluses osalemise taotluses teinud ja teise isiku näitajate alusel kvalifitseerumist pole kolmanda isiku kohta tehtud otsuses ka põhjendatud. Kolmanda isiku kvalifitseerimine teise isiku näitajate alusel on tagantjärele otsitud ja asjakohatu argument. Väär on vaidlustuskomisjoni seisukoht, et isikute võrdse kohtlemise põhimõtet arvestades tuleks teha uus otsus kõigi hankemenetluses osalenud taotlejate kvalifitseerimise osas. Vaidustajate kvalifitseerimise otsus pole vaidlustatud. Hankija püüd õigustada AS Datel kvalifitseerimise põhjendamata jätmist vaidlustajate kvalifitseerimise otsusega on ebaloogiline. 5
lg 6 kohaselt võib pakkuja või taotleja tugineda oma tehnilise ja kutsealase pädevuse vastavuse tõendamisel teiste isikute vahenditele ja meetmetele või spetsialistidele, kuid käskkirjast ega komisjoni dokumendist ei nähtu, millises osas ja ulatuses tugineb AS Datel alltöövõtjate näitajatele.
lg-s 6 sätestab: „Pakkuja või taotleja kvalifitseerimise või kvalifitseerimata jätmise kohta teeb hankija sellekohase põhjendatud kirjaliku otsuse.“ Sättes on üheseltmõistetavalt kirjas, et põhjendada tuleb mitte üksnes pakkuja või taotleja kvalifitseerimata jätmist, vaid ka kvalifitseerimist. Nõustuda ei saa ka hankija väitega, et vaidlustuskomisjon ja kohus ei peagi suutma kontrollida kvalifitseerimise tingimusi sisuliselt, vaid peavad suutma üksnes tuvastada, kas hankijal oli võimalik kvalifikatsiooni kontrollida ja kas hankija on kvalifikatsiooni kontrollimisel oluliselt rikkunud diskretsioonireegleid. Sellisel juhul kontroll hankija otsuste üle tegelikult puuduks. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et kohus peab kontrollima diskretsiooni õiguspärasust lähtuvalt haldusakti põhjendustest, mis peavad kohut veenma, et haldusorgan on diskretsiooni teostades arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning et kaalumine on toimunud ratsionaalselt ja õiglaselt. Põhjenduste puudumise tõttu vaidlustatud käskkirjas ja selles viidatud riigihanke läbiviimiseks moodustatud komisjoni 22.04.2009 dokumendis polnud vaidlustuskomisjonil ja pole ka kohtul võimalik seda kontrollida. Vaidlustuskomisjon järeldas õigesti, et kvalifitseerimise otsuse detailne põhjendamine pole vastuolus
lg-ga 3, kuna pakkujate ja taotlejate kvalifitseerimise tingimustele vastavuse tõendamiseks esitatavate dokumentide kohta pole
-s konfidentsiaalsuse nõuet kehtestatud,
Õige on vaidlustuskomisjoni seisukoht, et puuduvad tõendid selle kohta, et EOMAP Geodata AS-l oleks esinenud maksuvõlg 01.04.2009, mistõttu Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 01.04.2009 tõendit EOMAP Geodata AS-l maksuvõlgade puudumise kohta ei saa käsitada valeandmete esitamisena. HKMS § 92 lg-te 1 ja 7 alusel jäävad hankija menetluskulud ja kolmanda isiku menetluskulud nende endi kanda. Haldusasja keerukust ja kestust arvestades on AS Regio 20 018,70 kroonist õigusabikuludest vajalikud ja põhjendatud menetluskulud 15 000 krooni. 6
lg 1 põhiseadusevastaseks ja kehtetuks tunnistamist tegema HKMS § 12 lg 2 p 1 kohaselt eelmenetluses kindlaks vastustaja ja otsustama isikute kaasamise menetlusse. Seda sõltumata sellest, et Tallinna Ringkonnakohus oli enne
lg 1 põhiseadusevastaseks ja kehtetuks tunnistamist määranud asjas vastustajateks AS Regio ja AS Eesti Post. HKMS § 14 lg 2 p 2 järgi oleks pidanud vastustajaks olema haldusorgan, kelle tegevuse peale on kaebus esitatud, kuid halduskohus vaidlustuskomisjoni menetlusse ei kaasanud. Halduskohtu otsus tuleb tühistada menetlusnormide olulise rikkumise tõttu HKMS § 45 lg 2 p 1 alusel sõltumata kaebuse põhjendustest ja vastuväidetest. Hankija möönab, et peale
lg 1 põhiseadusevastaseks ja kehtetuks tunnistamist kehtiv regulatsioon, mille kohaselt vaidlust lahendav organ muutub vastustajaks, on ebamõistlik, kuid märgib, et õiguslikku regulatsiooni saab muuta vaid seadusandja. Vaidlustuskomisjoni kaasamine ringkonnakohtu menetlusse ei ole võimalik, kuna HKMS § 34 lg 4 kohaselt võib ringkonnakohus kaasata apellatsioonimenetlusse vaid HKMS § 14 lg-s 3 nimetatud isikuid (kolmandaid isikuid), kuid mitte pooli. Kohus sisuliselt nõustus vaidlustuskomisjoni otsuses toodud seisukohtadega ja märkis, et ta ei nõustu hankija seisukohtadega, jättes aga kaebuses esitatud argumentidele ja põhjendustele vastamata või vastates neile vaid pealiskaudselt, rikkudes sellega TsMS § 442 lg-t 8. Kuigi HMS ei kohaldu HMS § 2 lg 2 kohaselt riigihangetele, ei saanud vaidlustuskomisjon analoogiliselt HMS §-s 58 toodud põhimõttega (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-20-04) tunnistada hankija otsust kehtetuks pelgalt väitega, et rikutud oli vorminõudeid, kuigi sisult on otsus õige. Vaidlustuskomisjon ja kohtud ei pea suutma kontrollida kvalifitseerimise tingimusi sisuliselt, nad peavad suutma vaid tuvastada, kas hankijal oli võimalik kvalifikatsiooni kontrollida ja kas hankija on kvalifikatsiooni kontrollimisel oluliselt rikutud diskretsioonireegleid või mitte. Vastasel korral asuksid nad sisuliselt otsustama hankija pädevusse kuuluvat küsimust. See ei tähenda kohtuliku kontrolli puudumist, sest kohus saab kontrollida, kas pakkuja või taotleja kvalifitseerimisel on hankija diskretsiooni teostatud õiguspäraselt või mitte, kõrvutades hanketeates sätestatud nõudeid dokumentidega, mis on esitatud pakkuja või taotleja poolt, ning möönda, et esitatud dokumentide alusel oli hankijal võimalik kontrollida pakkuja või taotleja vastavust hanketeates esitatud kvalifitseerumise nõuetele.
lg-st 6 ei tulene pakkujale või taotlejale subjektiivset õigust nõuda, et neile oleks hankija otsuses toodud välja põhjendused, miks teised pakkujad või taotlejad kvalifitseeriti. Vaidlustuskomisjon ja kohus on viidatud sättest järeldanud koostoimes
p-ga 2 ebaõigesti, et hankija ei ole piisavalt põhjendanud, miks kõik taotlejad kvalifitseeriti. Hankija tõlgendust, et hankija ei pea detailselt põhjendama pakkuja kvalifitseerimist, kinnitab Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 31.03.2004 direktiiv 2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta. Direktiivis sisalduvad üksnes nõuded hankijale põhjendada pakkuja kvalifitseerimata jätmist, kuid ei sisaldu nõuet põhjendada pakkuja kvalifitseerimist / pakkumuse vastavaks 7
lg 1 ja 2 kohaselt hankijale ettekirjutuse hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks ja vaidlustuse läbivaatamisel tegema
22.04.2009 huvitatud isikute kvalifikatsiooni kontrollimise ja taotlejate kvalifitseerimise protokolli p-st 4 nähtub, et tuginedes
§-dele 38 - 41 ja § 64 lg-le 3 kontrollis hankija komisjon riigihankes osalemiseks taotluse esitanud huvitatud isikute kvalifikatsiooni vastavust hanketeates nõutule. Taotlejate poolt esitatud dokumentide alusel sai hankija otsustada, et AS Datel vastas kvalifitseerimise tingimustele vastavuse nõuete miinimumtasemele. Halduskohtul oli võimalik kontrollida kaebaja poolt diskretsiooniõiguse teostamise seaduspärasust, kuid kohus ei teinud seda, leides ekslikult, et diskretsiooniõiguse õiguspärasust saab kontrollida üksnes hankija otsuses esitatud põhjenduste alusel. Kohus ei käsitlenud eeltoodud hankija väiteid, rikkudes TsMS § 442 lg-t 8. Hankija põhjendas halduskohtule, et kuna taotlejate kvalifikatsioon vastas hanketeates nõutule, tuli taotlejad kvalifitseerida. Selle otsuse sisu ei saa muuta ka see, kui hankija oleks täiendavalt loetlenud, mida kontrolliti või nimetanud ära kõik dokumendid, mida taotlejad esitasid ja viidanud hanketeate tingimustele, millele nad vastavad. Kui ringkonnakohus asuks seisukohale, et Maa-ameti otsus taotlejate kvalifitseerimise kohta ei olnud nõuetekohane, tähendaks see, et ükski taotleja (s.h vaidlustajad) ei kvalifitseerunud hankes, mis on juba lõpule viidud ja kus hankeleping on sõlmitud. Samuti looks selline lahend olukorra, kus hankijad peaksid otsustes absurdsuseni motiveerima ilmselgeid asjaolusid. Erinevalt vaidlustuskomisjonist ja halduskohtust leiab hankija, et ta on kohustatud hoidma taotlejate ärisaladust ja tagama muuhulgas esitatud taotluste konfidentsiaalsuse (
Konfidentsiaalsuse kohustuse rikkumisega oleks ilmselt tegemist olukorras, kus hankija võtaks vastu otsuse, kus ta tsiteeriks esitatud taotlusi määral, mis võimaldaks kahjustada taotleja poolt hankemenetluses teiste taotlejatega konkureerimist. Vaidlustuskomisjon leidis ekslikult, et kaebaja ei ole põhjendanud AS Datel vastavust hankedokumentide III osa p 2.2 alap-s 1 sätestatud kvalifitseerimise tingimustele. Kohus ei ole seda küsimust otsuses detailselt käsitlenud, rikkudes TsMS § 442 lg-t
lg 1 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks tunnistamist taotlenud menetluskulude väljamõistmist vaidlustajatelt. Kohtupraktika vaidlustuskomisjoni otsustele esitatud vaidluste menetluses olevate isikute ringi määratlemise küsimuses on erinev. Kohus ei ole mitmetel juhtudel vaidlustuskomisjoni kaasanud põhjusel, et vaidlustuskomisjoni näol on tegemist riigihankevaidlusi lahendava erilise organiga, kes ei osale kohtumenetluses tema otsuste peale esitatud kaebuste läbivaatamisel. Selles küsimuses puudub ka Riigikohtu seisukoht. 17.02.2010 esitasid AS Regio ja AS Eesti Post ringkonnakohtule kohtukulude nimekirja ja taotluse mõista Maa-ametilt AS Regio kasuks menetluskuludena välja 5 952 krooni. 01.10.2010 ringkonnakohtule esitatud seisukohas leiavad AS Regio ja AS Eesti Post, et kuna apellatsioonkaebus on põhjendamatu, on põhjendamatud ka Maa-ameti apellatsioonimenetluse kulud. Samuti ei olnud välise õigusabi kasutamine asjas vajalik ega põhjendatud. Maa-ameti õigusabikulud on ebaproportsionaalselt suured. Maa-ameti esitatud Advokaadibüroo Pohla ja Hallmägi OÜ arved 290787 ja 290875 ei seondu Maa-ameti võimalike apellatsioonimenetluste kuludega, sest arved on ajast, kui halduskohus ei olnud otsust veel teinud. 13. AS Datel ei esitanud ringkonnakohtule oma seisukohta apellatsioonkaebuse suhtes ega menetluskulude väljamõistmise taotlust. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 14. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud halduskohtu otsus on piisavalt põhjendatud ja lõppjäreldustes õige ning apellatsioonkaebuse väited ei anna selle tühistamiseks alust. 15. Hankija taotleb halduskohtu otsuse tühistamist olulise menetlusnormide rikkumise tõttu HKMS § 45 lg 2 p 1 alusel ja leiab, et menetlusnormide rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Ringkonnakohtul on HKMS § 45 lg 2 p 1 alusel õigus kaebuse ja vastuväidete põhjendustest ja taotlusest olenemata kohtulahend tühistada ja saata 9
lg 2 näeb ette halduskohtule kaebuse esitamise vaidlustuskomisjoni otsuse peale, on vaidlustuskomisjoni otsuse peale esitatud kaebuse esemeks nii nagu vaidlustuse esemekski hankija 23.04.2009 otsus kolmanda isiku kvalifitseerimise osas. Kaebuse lahendamisel pidi halduskohus kontrollima lisaks hankija otsuse õiguspärasusele kohustusliku kohtueelse menetleja (vaidlustuskomisjoni) otsuse õiguspärasust sarnaselt ringkonnakohtuga halduskohtu otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse läbivaatamisel. Kui halduskohus oleks jõudnud järeldusele, et hankija otsus kolmanda isiku kvalifitseerimise osas on õiguspärane, siis oleks olnud vaidlustuskomisjoni otsus selle kehtetuks tunnistamise kohta õigusvastane ja halduskohtul oleks olnud HKMS § 26 lg 1 p 1 alusel õigus vaidlustuskomisjoni otsus tühistada. Kui aga ringkonnakohus asub apellatsioonkaebuse läbivaatamisel halduskohtust erinevale seisukohale, on ka ringkonnakohtul õigus tühistada vaidlustuskomisjoni otsus 10
lg-st 6 olema kirjalikult põhjendatud määral, mis võimaldab selle õiguspärasust kontrollida ja tagab riigihanke läbipaistvuse vastavalt
Juhul, kui taotleja tugineb kvalifitseerimise tingimuste nõuetele vastavuse tõendamisel üksnes enda näitajatele ning tehnilisele ja kutsealasele pädevusele, võib olla piisav põhjendus, et taotleja kvalifikatsioon vastab hanketeates esitatud nõuetele (nagu see on ilmselt ühistaotlejate puhul). Kui aga taotleja tugineb kvalifitseerimise tingimuste nõuetele vastavuse tõendamisel
lg 6 alusel ka lisaks teiste isikute näitajatele, peab sellise taotleja kvalifitseerimise otsusest selle õiguspärasuse kontrollimiseks nähtuma, millises osas ja ulatuses hankija on arvestanud taotleja kvalifitseerimisel teiste isikute näitajate alusel nende vahendite ning tehnilise ja kutsealase pädevusega. Vastasel juhul ei ole võimalik kontrollida sedagi, kas taotleja tuginemine teise isiku näitajatele ja pädevusele on lubatav. Hankija poolt taotleja või pakkuja kvalifitseerimise otsuses taotluse tsiteerimine määral, mis võimaldab kontrollida taotleja või pakkuja vastavust kvalifitseerimise tingimustele, ei ole käsitatav ilmselgete asjaolude motiveerimisena ega ärisaladuse või konfidentsiaalsuse kohustuse rikkumisena. Vaidlustuskomisjon ja halduskohus leidsid õigesti, et hankija otsus kolmanda isiku kvalifitseerimise osas ei ole põhjenduste puudumise tõttu kontrollitav ning et põhjendusi ei nähtu ka hankija poolt riigihanke läbiviimiseks moodustatud komisjoni 22.04.2009 protokollist. Käesolevas asjas ei ole küsimus mitte kvalifitseerimise tingimuste õiguspärasuses, vaid nende tõlgendamises, mille õigsust ei ole otsuses põhjenduste puudumise tõttu samuti võimalik kontrollida. Hankija otsuses põhjenduste puudumise tõttu ei saa olla kindlust selles, et hankija poolt halduskohtumenetluses esitatud põhjendused ei ole tagantjärgi otsitud ning et need olid aluseks kolmanda isiku kvalifitseerimisel. 21. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 31.03.2004 direktiiv 2004/18/EÜ ei ole otse kohaldatav ja selles esitatud nõuded on Eesti Vabariigi poolt riigihangete seadusega üle võetud. Kuivõrd
lg 2 p 9 sätestab võimaluse vaidlustada nii taotleja või pakkuja kvalifitseerimise kui ka kvalifitseerimata jätmise ning
lg 6 näeb ette ka pakkuja või taotleja kvalifitseerimise otsuse kirjaliku põhjendamise kohustuse, peab hankija otsus taotleja või pakkuja kvalifitseerimise kohta olema põhjendatud lisaks riigihanke läbipaistvuse tagamisele ka taotlejatele või pakkujatele kaebeõiguse tagamiseks.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.