Obsah (5)
§ 48§ 4§ 55§ 41§ 15KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Oliver Kask ja Kaire Pikamäe Otsuse tegemise aeg ja koht 18. juuni 2010, Tallinn Haldusasja number 3-09-501
) § 41 lg-ga 2.
§ 48
lg 2 sätestab konkreetse piirangu, mille kohaselt arsti ettekirjutusel võidakse kinnipeetavale keelata teatud toiduainete ostmine täielikult või osaliselt, kui need võivad kahjustada kinnipeetava tervist. Vaidlustatud käskkirjaga piiratakse valikuvabadust ning õigust osta nii palju kaupu ja sellises sortimendis, kui on vajalik.
- Tallinna Halduskohtu 15.10.2009 määrusega liideti kaebused ühte menetlusse.
- Tallinna Vangla palus jätta kaebused rahuldamata järgmistel põhjendustel: 1) Vangla vastas S. Jerini avaldustele 23.12.2008 kirjaga nr 1-13/45054-1, 08.01.2009 kirjaga nr 1-13/48697-1, 03.02.2009 kirjadega nr 1-13/48697-3 ja 1-13/3694-1, 13.02.2009 kirjadega nr 1-13/48697-5 ja 1-13/41716-3 ning 03.03.2009 kirjaga nr 1-13/7550-1, selgitades, et jalutusboksid puhastati lumest ja kõik kinni peetavad isikud, kes soovisid, said jalutada nii 22.11.2008, 23.11.2008 kui ka järgnevatel päevadel. Vanglas toimub jalutusbokside koristamine igapäevaselt ja olenevalt töömahust on koristamise kestvus erinev, kuid juhul, kui väljas sajab tihedat lund, ei saa välistada, et vahetult enne jalutuskäigu algust on koristatud jalutusboksi sadanud lund. Värskelt mahasadanud lumi ei takista jalutuskäiku. Kuna jalutusboksid puhastati lumest ja kaebajale selgitati korduvalt kirjalikult, et jalutusbokse koristatakse igapäevaselt, siis ei ole vangla toiminud õigusvastaselt. Õigusvastase käitumisega olnuks tegemist juhul, kui vangla ei oleks lume koristamiseks midagi ette võtnud. 22.11.2008 oli Eestis lumetorm ja kõikjal lükati lund võimaluse piires, sealhulgas vangla jalutusboksides. Samas ei olnud lume hulk jalutusboksides nii suur, et see oleks takistanud kinnipeetavate isikute jalutamist. Jalutusbokse koristatakse igapäevaselt, hommikuti koristatakse jalutusboksidesse viivad üldkasutatavad teed ja õhtuti jalutusboksid seest. Koristamise käigus raputatakse lumi maha ka jalutusboksi ülemistelt trellidelt. Juhul, kui jalutusboksides tekib ilmastikutingimuste tõttu jää, puistatakse boksidesse libeda tõrjumiseks graniitkillustikku. Tallinna Vangla kinnipeetavate isikute avalduste elektroonilise registri e-kontakt andmetel käis kaebaja 11.01.2009 meditsiiniõe vastuvõtul, kus tal tuvastati parema jala hüppeliigese kerge paistetus. Kaebaja väitel oli ta jalutusboksis kukkunud. Meditsiinitöötaja hinnangul kaebajal jalaturse tõttu liikumispiirangut ei tekkinud ja turse vastu anti kaebajale ravikreemi. Kaebaja väide inimväärikuse riivest on arusaamatu ja paljasõnaline. 2)
§ 4
¹ lg 2 kohaselt allutatakse kinnipeetava, arestialuse või vahistatu vabadus seaduses toodud piirangutele. Kui seadus ei sätesta konkreetset piirangut, võib vangla, Justiitsministeerium või arestimaja kohaldada vaid selliseid piiranguid, mis on vajalikud vangla või arestimaja julgeoleku kaalutlustel. Piirangud peavad vastama täideviimise eesmärgile ja inimväärikuse põhimõttele ega tohi moonutada seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust. Tulenevalt
§ 4
¹ lg-st 2 ja justiitsministri 06.12.2001 määruse nr 92 „Tallinna Vangla põhimäärus“ § 3 lg 2 p-st 7 ning lähtudes erinevatest kaalutlustest kehtestati Tallinna Vangla direktori 14.01.2009 käskkirjaga nr 1 Tallinna Vanglas viibivate kinni peetavate isikute sisseostude kogustele piirangud. Käskkiri anti välja eesmärgiga tagada vangla julgeolek, kuna suurtes kogustes sisseostude tegemine ja nende kambris hoidmine raskendab läbiotsimise teostamist ja suurendab keelatud esemete peitmise võimalust ning seega ohustab vangla julgeolekut. Käskkirja andmisel arvestati sellega, et kambrites puuduvad võimalused toiduainete pikemaajaliseks säilitamiseks ning suurtes kogustes tööstuskaupu ei ole kinnipeetaval isikul ruumi piiramatult kambris hoida. Ühtlasi on arvesse võetud asjaolu, et kinnipeetavatele isikutele on tagatud vanglapoolne toitlustamine kolm korda päevas. Vaidlustatud käskkiri on käsitletav üldkorraldusena HMS § 51 lg 2 tähenduses ja antud
§ 4¹ lg 2 alusel. Nimetatud sätte kohaselt allutatakse kinnipeetava vabadus üldreeglina vaid 2
(8)3-09-501 seaduses toodud piirangutele, kuid vanglal on julgeoleku kaalutlusel lubatud kohaldada ka selliseid piiranguid, mida seadus otseselt ei sätesta. Tartu Halduskohus leidis lahendis nr 3-081832, et vaidlustatud Viru Vangla direktori 17.07.2008 käskkiri nr 168 „Viru Vangla kinni peetavatele isikutele sisseostude piiramine“ lähtub just sellisest õiguslikust alusest ning põhjendused, mis on seejuures välja toodud, on igati asjakohased ja arvestatavad. Kaebaja vanglasisesel isikuarvel oli 01.01 - 30.10.2009 rahalisi vahendeid kokku summas 29,58 krooni ja ta ei teinud 2009. aastal Tallinna Vangla kauplusest mitte ühtegi sisseostu. Seega vaidlustatav käskkiri ei riku kaebaja õigusi ja tema väited on otsitud. 5. Tallinna Halduskohus jättis 17.12.2009 otsusega kaebuse rahuldamata. Põhjendused: 1)
§ 55
lg 1 kohaselt võimaldatakse kinnipeetaval viibida vabas õhus vähemalt üks tund päevas. Vastustaja möönis, et mingil ajahetkel võisid olla jalutusboksid lumesaju tõttu ka lumised, kuid ei pidanud lume hulka niivõrd suureks, et see oleks takistanud kinnipeetavate jalutamist. Vastustaja eitas lume koristamata jätmist ja selgitas, et lume koristamine toimus iga päev ja kinnipeetavate jalutusaegade tõttu ajavahemikul kella 08.15 kuni 17.00 ei olnud seda võimalik teha, kuna kinnipeetavad ei oleks saanud samal ajal jalutada. Kaebaja väitel olid
- a detsembri ja
- a jaanuari kestel tsüklid, kui lund ei koristatud ja teid ei liivatatud. Täpseid kuupäevi kaebaja välja tuua ei osanud. Seega on menetlusosalised erinevatel seisukohtadel ja võimalused oma väidete tõendamiseks mõnevõrra piiratud. Antud juhul ei saa olla küsimus selles, et lund üldse ei oleks koristatud, sest seda ei väida ka kaebaja. Seega taandus vaidlus sellele, kas vahepeal võis olla lumi sellises ulatuses koristamata, mis takistas jalutamist. Siinkohal tekib küsimus, et miks oleks pidanud vastustaja mõningatel päevadel lume koristamata jätma, kui teistel päevadel koristati. Kaebaja väited lume koristamata jätmise kohta ei ole piisavas ulatuses tõendatud ja jäävad paljasõnalisteks. Kaebaja väitest jala vigastamise kohta jaanuaris 2009 ei saa järeldada, et lumi oli sellel päeval üldse koristamata. Justiitsministeeriumi 13.02.2009 vastusest kaebaja selgitustaotlusele nähtub, et kontrolliti ka lume koristamise või koristamata jätmisega seonduvat ning leiti, et jalutushoovid olid lumest puhastatud ja kinni peetavad isikud, kes seda soovisid, jalutasid nii 22.11.2008, 23.11.2008 kui ka hiljem (tl 54, pöördel). Seega on asjas rohkem vastustaja seisukohtade kasuks rääkivaid materjale ja kaebus toimingute õigusvastasuse kindlakstegemise nõudes jääb rahuldamata. 2) Tallinna Ringkonnakohus leidis 14.09.2009 määruses nr 3-09-1011, et kaebajal on kaebeõigus olenemata sellest, et tal ei pruukinud isikuarvel piisavalt raha olla ja et kaebaja rahaline võimekus ei tohi olla selline asjaolu, mis kaebeõigust mõjutab, sest varanduslik seisund võib ajas kiiresti muutuda. Seega taandub vaidlus Tallinna Vangla direktori 14.01.2009 käskkirja nr 1 osas sellele, kas vastustajal oli haldusakti (üldkorralduse) andmiseks piisav õiguslik alus. Tartu Ringkonnakohtu 30.04.2009 otsuses haldusasjas nr 3-08-1832 (jõustus Riigikohtu 05.08.2009 määrusega nr 3-7-1-3-242) leiti, et enam-vähem samasisuline Viru Vangla käskkiri kinnipeetavate sisseostude koguselisteks piiranguteks on õiguspärane, sest piirangud kehtestati julgeolekukaalutlustel ja et
§ 48
lg-ga 1 on seadusandja jätnud vanglale õiguse kinnipeetava ostude üle kontrolli teostada. Sama põhimõte sisaldub vangla sisekorraeeskirja (VSKE) § 74 lg-s 1, lisaks tuleneb VSKE § 57 lg-st 3 täiendav alus kinnipeetava sisseostude koguselisele piiramisele. Kuna
§-de 46 ja 47 kohaselt on kinnipeetavatele tagatud nii riietus kui toit, ei ole korraga suurtes kogustes kaupade ostmine kinnipeetavatele hädavajalik. Vaidlustatud haldusaktis on viidatud
§ 41
lg-le 2, mis võimaldab piiranguid sisaldavat käskkirja anda juhul, kui need piirangud on vajalikud julgeoleku tagamiseks vanglas, vastavad täideviimise eesmärgile ja inimväärikuse põhimõttele ning nendega ei moonutata seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust. Viidatud Tartu Ringkonnakohtu lahendis selgitati, et asjaolu, et
§ 48lg 11 alusel võib 3
(8)3-09-501 kinnipeetav teha ühes kuus sisseoste kuupalga alammäära piires, ei tähenda seda, et nimetatud sättega ja VSKE §-ga 74 (sisseostude tegemise ja ostu eest tasumise kord) oleks sisseostude tegemise kord ammendavalt reguleeritud ja vangla direktoril puuduks seetõttu õigus
§ 41lg 2 alusel selles valdkonnas vajadusel täiendavaid piiranguid kehtestada.
Vaidlustatud käskkirja andmist põhjendati veel asjaoluga, mille kohaselt on kinnipeetavatele isikutele tagatud sisseostude tegemise võimalus kaupluse vahendusel iga kahe nädala tagant ja toiduainete pikemaajalise säilitamise võimaluste puudumisega ning sellega, et vangla poolne toitlustamine on tagatud kolm korda päevas. Sellest tulenevalt on suurtes kogustes sisseostude tegemise mittelubamine põhjendatud. Vaidlustatud käskkiri on motiveeritud piisavalt ja seega jääb kaebus ka selles osas rahuldamata. Kaebaja poolt väidetav arsti keeld lähtuvalt
§ 48
lg-st 2 ei puutu antud juhul asjasse, sest sellisel juhul oleks tegemist täiendava piiranguga lisaks vaidlustatud käskkirjaga kehtestatud piirangutele. Nõustuda tuleb ka vastustaja nende väidete ja põhjendustega, mis seostuvad julgeoleku tagamise tarvidusega. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 6. S. Jerini apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus ja rahuldada uue otsusega kaebused järgmistel põhjendustel: Kohus rikkus kohtumenetluse norme ja rakendas ebaõigesti materiaalõiguse norme. Jättes novembris 2008 jalutusboksid lumest koristamata ja liivatamata, rikkus vastustaja kaebaja õigust jalutada värskes õhus vastavalt üldtunnustatud normidele. Vangla esitas vaid selgitused lume koristamise kohta, kuid ei esitanud fakte, et kambri nr 208 jalutushoov oleks olnud jalutuskäikude ajal koristatud. Kaebaja pöördus novembris 2008 lumesaju ajal vangla kõrge ametniku Voropajevi poole, et ta tuleks vaatama ja koostaks akti hoovi lumest koristamata jätmise kohta, kuid ta ei teinud seda. Kaebaja esitas kohtule kambrikaaslaste nimed, kes võivad tema väiteid kinnitada, kuid kohus ei nõudnud neilt seletusi, mis viitab ebaobjektiivsusele. Kaebaja on märkinud asjas konkreetsed kuni kolmepäevased ajavahemikud. Järelepärimine hüdrometeoroloogia keskusele võiks kinnitada, et kiilasjää tekkis ilmastiku tõttu (lumele järgnes sula), kuid kohus pidas seda kaebaja taotlust põhjendamatuks ega arvestanud sellega. Justiitsministeeriumi 13.02.2009 vastus ei puutu asjasse, pärast seda hakati hoovi kruusa puistama. Kaebaja sõnu kinnitab tema jala nihestus, mille tingis libedus jalutamisboksis.
§ 48
sätestab sisseostude tegemisel piiranguks kuupalgamäära ning see on kooskõlas
§ 41lg-ga 2 ja Euroopa vanglareeglistikuga.
Vaidlus taandub küsimusele, kas vangla direktoril oli õigus rakendada käskkirjaga piirangut, kui see on seadusega juba sätestatud. Kohus jättis märkimata „turvalisuse“ normi tõlgenduse Euroopa Liidu normidest lähtuvalt ja kasutas põhjenduses väljendit „suurtes kogustes“, viitamata asjakohasele õigusnormile. Vanglal on võimalik purki peidetud mobiiltelefoni näha või aparaadiga (metalliotsijaga) tuvastada. Vanglal selleks võimaluse puudumine ei anna seaduslikku õigust kaebaja õiguse riivamiseks või sellest ilma jätmisel. Seoses Euroopa vanglareeglistikuga kehtestatud toidu normide rikkumisega esitab kaebaja eraldi kaebuse. Kaebaja soovib teada, kas Euroopa Vanglareeglistik on otseselt kehtiv ja kas sellel on Eesti seadustega võrreldes suurem õigusjõud. Kaebaja arvates on vaidlusalustes küsimustes suurem õigusjõud õiguslikus hierarhias kõrgemal seisval seadusel ehk Euroopa Vanglareeglistikul. 7. Tallinna Vangla palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, leides, et vangla ei ole rikkunud kaebaja
§ 55lg-st 1 tulenevat õigust. Tallinna Vangla direktori 14.04.2008 4
(8)3-09-501 käskkirjaga nr 19 kinnitatud „Tallinna Vangla kodukord“ p 2.1 kohaselt on vangistusosakonna eelvangistushoonete kambrites viibivate kinni peetavate isikute päevakava kohaselt alates kella 08.15 kuni 17.00 ette nähtud jalutuskäik jalutusboksides kambrite kaupa. Kaebaja ei selgitanud, mida ta mõistab „jalutada vastavalt üldtunnustatud normidele“ all. Samas kui sajab erakordselt palju lund lühikese aja vältel, ei ole ka vabaduses viibivatel kodanikel võimalik jalutada teedel, kus lund ei ole. Kinnipeetaval puudub õigus nõuda ettekande kirjutamist või akti koostamist. Juhul, kui kinnipeetav märkab vangla tegevuses puudusi, on tal õigus pöörduda märgukirjaga vangla poole ja juhtida tähelepanu puudustele. Vastustaja on kaebaja pöördumistele igakordselt vastanud. Ilmastiku tingimuste muutumisel võib tekkida jää, ent vastustaja on tegelenud jäätõrjega, puistates hoovi graniitkillustikku. Kuna seadus ei sätesta konkreetset piirangut, millises koguses võib kinnipeetav isik kaupa osta ühe ostukorra ajal, oli Tallinna Vangla direktoril
§ 41
lg 2 ja justiitsministri 06.12.2001 määruse nr 92 „Tallinna Vangla põhimäärus“ § 3 lg 2 p 7 alusel õigus anda selliseid piiranguid sisaldav käskkiri juhul, kui need piirangud on vajalikud julgeoleku tagamiseks vanglas, vastavad täideviimise eesmärgile ja inimväärikuse põhimõttele ning nendega ei moonutata seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust, so piirangute kehtestamisel järgitud proportsionaalsuse põhimõtet. Euroopa Vanglareeglistik on Euroopa Nõukogu soovituslik vangistusalane instrument, mis on heatahtlikuks juhiseks vangistusalase seadusandluse ja praktika kujundamisel. Tegemist ei ole aktiga, mis loob riigile kohustusi ja kinnipeetavatele õigusi. 8. S. Jerini märkis vastuseks vastustaja vastuväidetele, et Rec
(2006)2 §-st 25 tuleneb, et (jalutuskäigu) režiim peab vastama normaalsetele inimlikele normidele - kui on kiilasjää, siis peab see olema liivatatud, kui on lumi jalutusboksi kohal rippuval peenikesel võrel, mis ei luba lumel boksi kukkuda, selleks, et seda pärast ära koristada, siis peab sellelt võrelt olema lumi koristatud, et värske õhk läbi käiks, kui boksis on lumi, siis peab see koristatud olema, kuna 2,70 m x 5,70 m boks pole ette nähtud jalutamiseks kuuele inimesele, seal pole lihtsalt kuskil käia. Need ongi üldtunnustatud normid. Jalutusboksi koristamata ja liivatamata jätmise kohta esitatud kaebustele on vangla vastanud, et on olemas boksi koristusgraafik, aga mitte sisuliselt lähtudes faktilistest asjaoludest. Vangla ei saa anda eelarvamusevaba hinnangut sündmustele, sest ametnik, kelle poole kaebaja sündmuste ajal pöördus, mingit akti reaalse olukorra kohta ei koostanud. Vanglal on keelatud kasutada selliseid piiranguid, mis ei ole seadusega otseselt kehtestatud, selleks ongi
§ 41ja euroopalik põhimõte „kõik, mis ei ole seadusega keelatud, on lubatud“.
Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse §-le 2 kehtivad Eestis seadused alates 2004. aastast vastavalt tõlgendusele ja seletusele, lähtudes Euroopa õiguste kaitsmise normidest ja põhimõtetest. Kui kohus arvab, et
§ 48
lg 2 on piirang on kooskõlas
§-ga 41, siis palub kaebaja algatada põhiseaduslikkuse järelevalve, kuna nii lõhutakse kõik seaduse ja normide õiguslikud põhimõtted ja nende kujundamise vormid, samuti dispositsiooni ja hierarhia ja järjestikkuse printsiip jurisprudentsis. See, et Tallinna Vangla kambrites puudub võimalus toiduainete pikaajaliseks säilitamiseks, on vangla süü, seadus ei ole seda võimalust ära võtnud. Kui vangla ei suuda seda tagada, siis tulenevalt legitiimsuse ja proportsionaalsuse printsiibist peab vangla iga nädal võimaldama kasutada vangla poodi. Läbiotsimise läbiviimine on vanglateenistujate otsene töö. 5
(8)3-09-501 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et kaevatav halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna selle tühistamiseks ja uue otsusega kaebuste rahuldamiseks alust. Halduskohus ei ole rikkunud kohtumenetluse norme, mis võiks kaasa tuua kohtuotsuse tühistamise. Kohus on tuvastanud asja lahendamiseks olulised asjaolud ning hinnanud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses õigesti. Ringkonnakohus nõustub kohtuotsuse põhjendustega ega pea halduskohtumenetluse seadustiku § 47 lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
- Halduskohus on jätnud kaebuse jalutusbokside lumest koristamata jätmise toimingute õigusvastaseks tunnistamiseks põhjendatult rahuldamata. Ringkonnakohus möönab, et tuisuste ilmade tõttu võisid jalutusboksid olla vaidlusaluse perioodi mõnel päeval tavapärasest lumisemad ja libedamad (nii nagu seda on talviti ka teed ja tänavad väljaspool vanglat) ning nendes jalutamine ebamugavam, kuid ei pea usutavaks, et jalutusboksides jalutamisega oleks kaebajale kaasnenud suuremaid kannatusi, kui samal ajal vabaduses viibivatel isikutel teedel ja tänavatel kõndides. Kaebaja väited ei veena ka ringkonnakohut selles, et vangla jalutusboksidest oleks kaebaja väidetud päevadel olnud lumi koristamata ja boksid liivatamata määral, mis tingiks vangla toimingute õigusvastaseks tunnistamise. Vangla jalutusbokside „üldtunnustatud normidele“ vastavust kinnitab seegi, et kaebajal ei jäänud vaidlusalusel perioodil ükski jalutuskäik värskes õhus tegemata. Ainuüksi kaebaja väidetav jala nihestus ei tõenda, et lumi oleks olnud sellel päeval jalutusboksist üldse koristamata ja boks liivatamata.
- Kuna kaebaja väitel oli lumi jalutusboksist koristamata 22.11.2008 kuni 24.11.2008, tsükliti detsembris 2008 ja jaanuaris 2009 ning halduskohtu istung toimus 30.11.2009, siis möödunud aega arvestades on ebatõenäoline, et kaebaja kambrikaaslased oleksid olnud kohtuistungil suutelised meenutama, millised tingimused olid boksis jalutamiseks kõnealustel päevadel. Seetõttu ei nõustu ringkonnakohus kaebaja väitega, et halduskohtu poolt kaebaja kambrikaaslastelt seletuste võtmata jätmine viidab kohtu ebaobjektiivsusele. Asjaolu, et ilmastiku tingimuste muutumise tõttu tekib kiilasjää, on üldteada. Selles küsimuses polnud vaja pöörduda järelepärimisega Hüdrometeoroloogia keskuse poole. Muid küsimusi, miks oleks pidanud pöörduma järelepärimisega Hüdrometeoroloogia keskuse poole, kaebaja apellatsioonkaebuses välja ei toonud. Justiitsministeeriumi 13.02.2009 vastus on asjasse puutuv, kuivõrd selles kinnitati muuhulgas, et Tallinna Vangla jalutushoovid olid 22.11.2008 ja 23.11.2008 lumest puhastatud.
- Tulenevalt eeltoodust nõustub ringkonnakohus Tallinna Vangla seisukohaga selles, et Tallinna Vangla ei ole vaidlusalusel perioodil rikkunud kaebaja
§ 55lg-st 2 tulenevat õigust jalutuskäigule värskes õhus vähemalt üks tund päevas.
13. Halduskohus on jätnud põhjendatult rahuldamata ka kaebuse Tallinna Vangla direktori 14.01.2009 käskkirja nr 1 „Tallinna Vanglas viibivate kinni peetavate isikute sisseostude koguste piiramine“ tühistamiseks. 14.
§ 15lg 2 kohaselt on kinnipeetavale keelatud sellised ained ja esemed, mis ohustavad inimese julgeolekut või sobivad eriti vara kahjustamiseks või võivad ohustada 6
(8)3-09-501 vangla julgeolekut. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt kehtestab kinnises või avavanglas kinnipeetavale keelatud asjade loetelu justiitsminister ning lõikes 4 sätestatakse, et vanglateenistus võib keelata täiendavalt aineid ja esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid vastavad
§ 15lg-s 2 sätestatud tingimustele.
VSKE § 11 kohaselt on
§ 15lg-s 4 sätestatud otsuse tegemine vangla direktori pädevuses.
Seega on vaidlustatud käskkirja andnud seadusest tuleneva volitusnormi alusel selleks pädev haldusorgan. Samuti vastab haldusakt üldistele vorminõuetele – sellest nähtub, kes on akti andja, millistele isikutele tekivad sellest õigused ja kohustused, mis on nende õiguste ja kohustustuste sisuks ning haldusakt on kirjalikult vormistatud. 15.
§ 15
lg 4 sätestab, et vanglateenistus võib keelata täiendavalt aineid ja esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid vastavad sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele. See säte viitab otsesõnu, et tegemist on täiendava keeluga esemete ja ainete suhtes, mis ei ole keelatud ainete loetelus - VSKE §-s 641. Vaidlustatud käskkirjast nähtub, et toiduaineid on kinni peetaval isikul võimalik osta vangla kauplusest ning need on vanglas lubatud ka juhul, kui need väljastas vanglateenistus või kui need olid isikul kaasas vanglasse karistust kandma saabudes. Seega ei ole vaidlust iseenesest selles, et tegemist on vanglas lubatud esemete ja ainetega, mida võib omada juhul, kui need on omandatud kindlal viisil.
§ 15
lg 2 kohaselt on kinnipeetavale keelatud ained ja esemed, mis: 1) ohustavad inimese julgeolekut; 2) sobivad eriti vara kahjustamiseks või 3) võivad ohustada vangla julgeolekut. Vaidlustatud käskkirja põhjenduste kohaselt on selle eesmärgiks tagada vangla julgeolek, kuna suurtes kogustes sisseostude tegemine kinnipeetavate poolt ning sisseostude kambris hoidmine raskendab vanglas läbiotsimiste teostamist, suurendab keelatud esemete peitmise võimalusi ning ohustab seeläbi vangla julgeolekut. Käskkirjast nähtuvalt ei peeta vangla julgeolekut ohustavateks mitte nimekirjas olevaid aineid ja esemeid iseenesest, vaid ohu tekitab asjaolu, et vanglasse saabuvatesse esemetesse ja ainetesse pannakse vanglas keelatud esemeid ja aineid. Selline põhjendus piirangu eesmärgi kohta on kohtu hinnangul kooskõlas seadusega, rikkumata vangistuse täideviimise põhimõtteid. 16. Käskkirjas toodud ainete ja esemete keelamise proportsionaalsuse kontrollimisel tuleb esmalt vaadelda, kas esemete ja ainete vanglas omandamise keelamine oli vajalik. Vastustaja märgib, et keelatud ainete otsimine on raskendatud või tihti võimatu ning toiduainete riknemine kambrites ja riknenud toidu tarvitamine kujutab ohtu nii kinnipeetava enda tervisele kui ka teiste kinni peetavate isikute tervisele. Kaebaja leiab, et keelatud ainete leidmine on vanglas võimalik ja tegemist on üksnes vangla suutmatusega oma ülesandeid täita. Ringkonnakohus möönab, et kõikide esemete ja ainete puhul on kindlasti võimalik läbi viia kontrolli, kuid küsimus taandub pigem sellele, kas see on otstarbekas ja vajalik. Lähtudes piirangu eesmärgist ja eelkirjeldatud võimalustest ohu tekkimiseks vangla ja kitsamalt ka kinni peetavate isikute endi julgeolekule juhul, kui kinni peetava isiku poolt ühe ostukorra raames tehtavatele sisseostudele ei oleks seatud koguselist piirangut, loeb ringkonnakohus abinõu vajalikuks, sest ilma sisseostude kogust piiramata ei ole efektiivselt võimalik saavutada olukorda, kus kinni peetava poolt ostetud ja kambris hoitavad asjad (s. h toiduained ja hügieenitarbed koos pakenditega jne) ei muutuks vahenditeks, millega on võimalik takistada läbiotsimiste efektiivset teostamist, kalduda kõrvale keelust hoida kambris keelatud esemeid, tekitada kinni peetavate isikute vahelisi alluvus- ja võlasuhteid jne. Ringkonnakohtu hinnangul ei hoia vangla vahendusel ostetavate kaupade võimalikust põhjendamatult suurest kogusest ja selle kambris hoidmisest tulenevaid julgeolekuriske ära
§ 48lg-st 11 tulenev piirang (kinnipeetav võib ühes kuus teha sisseoste kuupalga 7
(8)3-09-501 alammäära piires) ega VSKE § 57 lg-st 3 tulenev piirang (kinnipeetava enda juures ja laos olevate lubatud asjade kaal kokku ei või ületada 30 kg), sest näiteks vangla kaudu ostetavaid toiduaineid, hügieenivahendeid ja muid n.ö äratarvitatavaid asju ei arvestata VSKE § 57 lg-s 3 märgitud lubatud asjade piirkaalu hulka. 17. Kontrollimaks seda, kas rakendatud vahend on mõõdukas, tuleb kindlaks teha, kas tulemus kaalub üles rakendatavad piirangud. Ringkonnakohus on seisukohal, et oht julgeolekule kui selline on reaalne ja tajutav. Keelatud ainete ja esemete puudumine vangla territooriumil ja vangla ressursside efektiivne kasutamine on ringkonnakohtu hinnangul keelu rakendamisel väga oluline eesmärk ja tulemus. Kuna vangla kaupluses pakutavad toiduained on eelkõige võimalus lisatoidu ostmiseks, sest Tallinna Vangla pakub kolm korda päevas kinni peetavatele isikutele sooja toitu, ei ole käskkirjas toiduainete koguste osas kehtestatud piirangud oma ulatuselt ebaproportsionaalsed. Sama kehtib ka muude loetelus toodud kaupade liikide osas. Samuti on piiratud kogustes osta võimaldatud kaupade loetelu koostatud selliselt, et kinni peetav isik saab valida mitme sarnase kaubakategooria vahel ja soovi korral ka korraga osta sarnase kaubakategooria kaupu (näiteks halvaa ja šokolaad ning lisaks kommid, paber, vihik ja kirjaplokk eraldi jne). Lähtudes eeltoodust ei ole ringkonnakohtu arvates kehtestatud piiranguga sekkutud kinni peetavate isikute õigustesse (iseotsustamise õigus seonduvalt omandi käsutamise õigusega, mis tuleneb
§ 48
lg-st 1) sellise ulatusega ja nii intensiivselt, et see kaaluks üle piirangu kehtestamise eesmärgi, milleks on vangla ja kitsamas mõttes ka vanglas viibivate kinni peetavate isikute endi julgeoleku tagamine. 18. Vastuseks kaebaja küsimusele Euroopa Vanglareeglistiku kohta märgib ringkonnakohus tuginedes Riigikohtu halduskolleegiumi 05.09.2009 määruse nr 3-3-1-95-08 punktis 9 toodud selgitusele, et Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitusega nr REC
(2006)2 kinnitatud "Euroopa vangla reeglistik" on soovitusliku iseloomuga ning selle normid ei ole õiguslikult siduvad, kuid neid tuleks käsitada eesmärkide ja põhimõtetena, mille täitmise poole püüelda ja millest võimaluse korral juhinduda Eesti õigusaktide tõlgendamisel ja rakendamisel. 19. Neil põhjendustel jääb S. Jerini apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Oliver Kask Kaire Pikamäe Lilianne Aasma 8
(8)