) § 39 lg 6. AS-l Datel puudub hanketeate p-s III 2.3 alap 2 ja 3 nõutud tehniline ja kutsealane pädevus. Hankija selgituse järgi tugines AS Datel
lg 6 alusel teise isiku näitajatele, kuid käskkiri ei sisalda andmeid selle kohta, kelle ja millistele näitajatele on äriühing tuginenud, kas see on õiguslikult lubatav ja milliseid asjakohaseid tõendeid on seejuures hankijale esitatud. AS Datel ei saanud teise isiku vahenditele ja näitajatele tugineda, sest tal endal puudub hanketeates nõutud pädevus. Äriühing ei saa taotlejana hankelepingut täita, sest ta ei osuta teenuseid, mida hankija tellib. Hankemenetluse tulemuseks ei saa olla, et hanget hakkab tegelikult realiseerima kolmas isik, kelle andmetele taotleja on väidetavalt tuginenud.
§-s 41 lg 6 toodud võimalus on eelkõige ettevõtjate jaoks, kes on turul hankelepingu esemeks olevate teenuste valdkonnas tegutsenud lühemat aega, kui hanketeates kvalifitseerimise tingimusena nõutud, või ettevõtjate jaoks, kelle enda ressursid on mõne muu projekti all osaliselt kinni. Peale selle puudub AS-il Datel hanketeate p-s III 2.2 nõutud majanduslik ja finantsseisund - taotleja kolme viimase majandusaasta(2006–2008) ruumiandmete töötlemise projektide netokäive kokku vähemalt 5 milj. kr. Äriühingu 2005 - 2007 majandusaasta aruannetest nähtuvalt pole sel ajavahemikul ei aktsiaseltsil ega selle kontserni ettevõtetel ruumiandmete töötlemise projektidest netokäivet tekkinud. AS Datel tuleks kõrvaldada hankemenetlusest veel ka
lg 1 p 6 alusel, kuna firma kinnitas hankemenetluses osalemise taotluses, et tema poolt kasutatavatel alltöövõtjatel ei esine hankemenetlusest kõrvaldamise aluseid, kuid AS-i Datel poolt kasutataval alltöövõtjal EOMAP Geodata AS-il on maksuvõlg. 27.05.2009.a. vaidlustuskomisjoni otsusega nr 94-09/111348 rahuldati vaidlustus ja tunnistati Maa-ameti peadirektori 23.04.2009.a. käskkirja nr 70 p 1 kehtetuks osas, millega kvalifitseeriti AS Datel. Komisjon leidis, et taotlejate kvalifitseerimise otsuse põhjendused puuduvad nii käskkirjas endas kui ka hankija poolt riigihanke läbiviimiseks moodustatud komisjoni 22.04.2009.a. dokumendis. Põhjendus, et taotleja või pakkuja vastab hanketeates esitatud kvalifitseerimise tingimustele võib olla küllaldane üksnes siis, kui kvalifitseerimise tingimused on piisavalt selged ning hankija otsus taotlejate või pakkujate kvalifitseerimise kohta on arusaadav ja kontrollitav vastavalt
§-le 3 p 2. Praegusel juhul see nii pole, mistõttu vaidlustuskomisjonil pole võimalik kontrollida vaidlustatud otsuse õiguspärasust. Hanketeate p-s III 2.3 alap 2 ja 3 kehtestatud taotlejate kvalifitseerimise nn miinimumtasemed on ebaselged ja hinnangulised, eeldades hankijalt hinnangut taotlejate võimekusele teatud tööde tegemiseks hankelepingu alusel, mistõttu hankijal tuleb oma otsust sellise võimekuse olemasolu või puudumise kohta ka põhjendada. Käskkirjast ega komisjoni dokumendist ei nähtu, millises osas ja ulatuses tugineb AS Datel alltöövõtjate näitajatele. Otsuse detailne põhjendamine pole vastuolus
§-ga 54 lg 3, mille kohaselt hankija võib jätta teadetest pakkujatele või taotlejatele saatmata teabe, mille avaldamine rikuks ettevõtjate ärisaladust või kahjustaks nendevahelist konkurentsi. Osundatud säte pole otseselt seotud nõudega hankija otsuste motiveerimiseks. Vastavalt
§-le 43 lg 4 on konfidentsiaalne pakkumus, pakkujate ja taotlejate kvalifitseerimise tingimustele vastavuse tõendamiseks esitatavate dokumentide kohta pole
-is konfidentsiaalsuse nõuet kehtestatud. Tõendatud pole aga vaidlustajate väide, et AS Datel on esitanud valeandmeid hankelepingu täitmisel kasutada kavatsetavate alltöövõtjate vastavuse kohta
3. jaos sätestatud või selle alusel kehtestatud nõuetele. Vaidlustajad pole esitanud mingeid tõendeid selle kohta, et EOMAP Geodata AS-l oleks esinenud maksuvõlg 1.04.2009.a, mistõttu Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu-ja tollikeskuse 1.04.2009.a. tõendit EOMAP Geodata AS-l maksuvõlgade puudumise kohta ei saa käsitada valeandmete esitamisena. Komisjon mõistis hankijalt vaidlustajate kasuks välja 20 000 kr riigilõivu. Maa-amet esitas
8.06.2009.a. otsusega asjas nr 3-4-1-7-08 tunnistas Riigikohtu üldkogu
lg 1 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks, leides, et Tallinna Ringkonnakohtul puudub pädevus läbi vaadata vaidlustuskomisjoni otsuse peale esitatud kaebust, selleks on pädev Tallinna Halduskohus. Selle otsuse alusel edastas Tallinna Ringkonnakohus kaebuse 9.06.2009.a. määrusega lahen2
lg 6(pakkuja või taotleja kvalifitseerimise või kvalifitseerimata jätmise kohta teeb hankija sellekohase põhjendatud kirjaliku otsuse) mõtteks on tuua hankija detailsed põhjendused välja vaid juhul, kui keegi pakkujatest või taotlejatest jäetakse kvalifitseerimata, et see isik saaks teostada kaebeõigust(analoogiliselt HMS §ga 56 lg 1, mille kohaselt just soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult põhjendatud), mitte nõuda hankijalt detailsete põhjenduste esitamist, kui taotleja või pakkuja kvalifikatsioon vastas hanketeates nõutule. Kvalifitseerimise tingimusi pole keegi vaidlustanud. Kolmas isik on esitanud kaebajale kvalifitseerumise kontrollimiseks hankedokumentide p III 2.3. alap-de 2 ja 3 alusel andmed vastutavate töötajate kohta ning dokumendid, mille põhjal oli võimalik hinnata spetsialistide kvalifikatsiooni vastavust nõuetele; kinnituse, et kolmas isik omab nõutud võimekusi ja välitööde teostamise võimekus on tagatud allhankija võimekusega; andmed EOMAP Geodata AS-i töötajate kohta, kes omavad võimekust välitööde läbiviimiseks, ka 25 geodeedi CV-d; tööetappide kirjeldused, kvaliteedijuhtimise kava ning andmed töövahendite kohta; andmed NetGroup OÜ töötajate kohta, kes vastavad esitatud nõuetele andmebaasi täienduste teostamise osas. Hankedokumentide p III 2.2 alap 1 sätestatud kvalifitseerimise tingimustele vastavuse hindamiseks on kolmas isik esitanud tarkvaraosakonna netokäibed aastatel 2006-2008 koos märkusega, et ca 50% moodustab sellest ruumiandmete töötlemise projektide netokäive; 3 ruumiandmete töötlemise projekti, mille netokäive on kokku 5 789 392 kr; EOMAP Geodata AS-i ruumiandmete töötlemise projektide netokäibed aastatel 2006-2008 kogumaksumusega 18 913 612 kr. Nende dokumentide alusel sai kaebaja otsustada, et kolmas isik vastas kvalifitseerimise tingimustele vastavuse nõuete miinimumtasemele. Asjaolu, kuivõrd detailselt kolmas isik põhjendab sellist vastavust (isikule soodsat haldusakti), ei saanud mõjutada asja otsustamist ega saa seetõttu olla käskkirja tühistamise aluseks. Otsuses pole põhjendatud, miks vaidlustuskomisjoni arvates olid hanketeates sätestatud kriteeriumid „ebaselged“ ja „hinnangulised“. Kaebaja on nõudnud kolmanda isiku kvalifikatsiooni kontrollimiseks kooskõlas
§-ga 41 lg 1 p 3-5 taotlejatelt andmete ja dokumentide esitamist (samuti kirjeldanud nõutavaid dokumente) ning arvestanud ka
lg 6 regulatsiooniga, mille kohaselt võivad taotlejad tõendada oma tehnilise ja kutsealase pädevuse vastavust kvalifitseerimise tingimustele ka teiste isikute näitajate alusel hankijale vastuvõetaval viisil. Kaebaja ei pidanudki käskkirjas märkima, millises osas ta otsustamisel tugines kolmanda isiku alltöövõtjate näitajatele. Sellist põhjendamise kohustus
ei sisalda ning see pole tuletatav ka
§-st 3 p 2. Samadel põhjendustel kvalifitseeris kaebaja ka vastustajad, kes seda osa käskkirjast aga ei vaidlustanud, mis tähendab, et nad sisuliselt on nõustunud, et käskkiri polnud ebapiisavalt motiveeritud. Käskkiri poleks saanud detailsem olla ka sellepärast, et
§-st 55 lg 3 tulenevalt peab hankija tagama taotlejate poolt esitatud taotluste konfidentsiaalsuse. Konfidentsiaalsuse kohustus oleks rikutud, kui hankija võtaks taotlejate kvalifitseerimise käigus vastu otsuse, kus ta tsiteeriks esitatud taotlusi määral, mis võimaldaks kahjustada taotleja konkureerimist hankemenetluses teiste taotlejatega. Vaidlustuskomisjon on õigesti tuvastanud, et EOMAP Geodata AS-l ei esinenud maksuvõlga ja kolmas isik pole esitanud hankijale valeandmeid. 3
-s sätestatud tingimustel ja korras. Asjaolu, et ükski hankemenetlusest osa võtnud isik ei vaidlustanud kvalifitseerimistingimusi, ei kõrvalda hankija kohustust oma otsuseid põhjendada. Igal juhul peab hankija otsus olema sisuliselt kontrollitav. Vaidlustatud käskkirja põhjendusi pole aga võimalik tuvastada ega kontrollida, sest need puuduvad sealt täielikult. Ei vaidlustuskomisjon ega kohus saa oletada, millisel põhjusel või alusel hankija konkreetse otsuse on teinud, vaid saab ja peab lähtuma üksnes otsuses toodust. Kui otsusest põhjendusi ei nähtu, siis neid ei eksisteeri. Puuduvaid põhjendusi ei saa otsusesse vaidlustus- või kohtumenetluses tagantjärele lisada, nagu Riigikohus on mitmetes lahendites märkinud. Ärisaladuse hoidmise või konfidentsiaalsuse kohustusel puudub seos hankija otsuste põhjendamise kohustusega. Eristada tuleb teabevahetust hankemenetluses osalevate isikutega(
) ja otsuste põhjendamiskohustust(
Seejuures pole hankijal ka hankemenetluses tehtud otsuste hankemenetluses osalevatele isikutele edastamise kohustust, vaid üksnes otsustest teavitamise kohustus(
Hankija pole põhjendanud AS-i Datel vastavust kvalifitseerimise tingimustele, millega on rikkunud
Ka vaidlustusmenetluses ei selgunud, miks kaebaja kolmanda isiku kvalifitseeris. Hanketeate p III 2.3 alap 2 ja 3 järgi peab taotleja omama võimekust täiendada üle-eestiliselt hoonete ruumiandmetega varustatud aadressiandmete andmebaasi(-baase) vastavalt reaalsetele oludele hoonete aadressiandmete(sh puuduvate, ebatäpsete või ebatäielike) osas, inimressurssi ja võimekust reaalsete välitööde teostamiseks aadressiandmete täiendamisel ning võimekust korrastada(sh struktureerida) aadressiandmeid vastavalt aadressiandmete süsteemi määrusele ja riikliku aadressiandmete süsteemi aadressiandmete aadressistandardile. Avalikest registritest ja teabeallikatest kättesaadava info põhjal ei vasta AS Datel nendele tingimustele. Äriühingu põhitegevus on 2005-2007 majandusaasta aruannete kohaselt olnud infotehnoloogiliste ja kommunikatsioonilahenduste pakkumine ettevõtete ja asutuste IKT infrastruktuuri loomiseks ning tarkvarasüsteemide loomine ja juurutamine. AS-i Datel ja selle kontserni ettevõtete tegevusalad jagunevad liigiti: riist-ja tarkvara müük ja teenused, multimeedia ja esitlustehnika müük ja teenused, bürootarvikute müük, sisustuslahenduste müük ja teenused. Nendel tegevusaladel tegutsemine ei väljenda hanketeates nõutud pädevuse olemasolu. Kaebaja ei saanud kolmanda isiku esitatud taotluse ja dokumentide põhjal teostada tema hanketeate punktis III 2.2 toodud kvalifitseerimise tingimusele vastavuse sisulist kontrolli. Majandusaasta aruannete põhjal puudub kolmandal isikul hanketeates nõutud käive ning kaebaja pole ka palunud tal käibe tõendamiseks esitatud majandusaasta aruannete sisu selgitada ega küsinud seda võimaldavaid andmeid või dokumente(
Hankemenetluses osalemise taotluses märkis kolmas isik üksnes, et nõutud käibe osakaal on ligikaudu pool tema tarkvaraosakonna netokäibest. Kogukäivet moodustavatest elementidest ruumiandmete töötlemist ei nähtu. Hankija ei saa kvalifitseerimise otsust rajada sellele, et mingi ligikaudne osakaal moodustab nõutava käibe ja pole võimalik tuvastada nõutava netokäibe täpset suurust. Hankija on
lg 1 alusel kohustatud kontrollima taotlejate või pakkujate vastavust kvalifitseerimise tingimustele.
§-le 41 lg 6 ei saa hankemenetluses tugineda ettevõtja, kelle majandustegevuse sisuks pole üldse hankija poolt hangitavate teenuste osutamine. Lisaks on kolmas isik oma taotluses üksnes osundanud, et kavatseb kasutada hankelepingu täitmisel 75% ulatuses kogu hanke mahust alltöövõtjaid, kusjuures peamiseks alltöövõtjaks on EOMAP Geodata AS(mis pole nõuetekohaselt täitnud maksude/maksete tasumise kohustusi). Hankemenetluses ei kontrollita aga taotleja või pakkuja vastavust kvalifitseerimise tingimustele sel alusel, keda kavatsetakse alltöövõtjana kasutama 4
§-s 41 lg 6 sätestatud korras, kuid seda pole kolmas isik oma hankemenetluses osalemise taotluses teinud ja teise isiku näitajate alusel kvalifitseerumist pole kolmanda isiku kohta tehtud otsuses ka põhjendatud. Kolmanda isiku kvalifitseerimine teise isiku näitajate alusel on tagantjärele otsitud ja asjakohatu argument. Ebaõige on vaidlustuskomisjoni seisukoht, et isikute võrdse kohtlemise põhimõtet arvestades tuleks kaebajal teha uus otsus kõigi hankemenetluses osalenud taotlejate kvalifitseerimise osas. Vastustajate kvalifitseerimise otsust pole keegi vaidlustanud ja selle üle pole vaidlust. Kaebaja püüd õigustada kolmanda isiku kvalifitseerimise otsuse põhjendamata jätmist vastustajate kvalifitseerimise otsusega on ebaloogiline. Kolmas isik AS Datel palub kaebus rahuldada. Hankija otsus kolmanda isiku kvalifitseerimise kohta on sisuliselt õige. Vaidlustuskomisjoni otsuses pole näidatud, milles seisneb hanketeate taotlejate kvalifitseerimise tingimuste väidetav hinnangulisus ja ebaselgus. Seega on peamine ja tegelikult ainus asjaolu, millele komisjon oma otsuses tugineb, tegelikult tuvastamata. Vaidustuskomisjoni selline seisukoht ka sisuliselt ebaõige. Maa-ameti kaebuses on selgelt esitatud kvalifitseerimise tingimused ning tõendatud ka kolmanda isiku vastavus nendele tingimustele. KOHTU PÕHJENDUSED Vaidlustuskomisjoni otsus on seaduslik ja põhjendatud. Komisjon on õigesti leidnud, et vaidlustatud käskkiri on vaidlustatud osas motiveerimata ja mitte kontrollitav, taotlejate kvalifitseerimise otsuse põhjendused puuduvad nii käskkirjas endas kui ka hankija poolt riigihanke läbiviimiseks moodustatud komisjoni 22.04.2009.a. dokumendis; hankija pole põhjendanud AS-i Datel vastavust hanketeate punktide III 2.2 ja III 2.3 alap 2 ja 3 kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele; p III 2.3 alap 2 ja 3 tingimused on ebaselged ja hinnangulised, eeldades hankijalt hinnangut taotlejate võimekusele teatud tööde tegemiseks hankelepingu alusel, mistõttu hankija peab oma otsust sellise võimekuse olemasolu või puudumise kohta ka põhjendama. Hanketeate osalemistingimuste järgi on kvalifitseerimise tingimustele vastavuse nõuete miinimumtasemeks taotleja 3 viimase majandusaasta(2006-2008) ruumiandmete töötlemise projektide netokäive vähemalt 5 milj. kr, mille tõendamiseks peab taotleja esitama hankijale väljavõtte nimetatud perioodi netokäibe kohta ruumiandmete töötlemise osas, esitatuna aastate kaupa(p III 2.2). Taotleja peab: omama võimekust täiendada üle-eestiliselt hoonete ruumiandmetega varustatud aadressiandmete andmebaasi(-baase) vastavalt reaalsetele oludele hoonete aadressiandmete osas(sh puuduvad, ebatäpsed, või ebatäielikud aadressiandmed); omama inimressurssi ja võimekust reaalsete välitööde teostamiseks aadressiandmete täiendamisel; esitama andmete täiendamiseks teostatavate protsesside ning kasutatavate töövahendite kirjelduse ja vastavat võimekust omavate töötajate nimekirja(p III 2.3 alap 2). Taotleja peab: omama võimekust korrastada(sh struktureerida) aadressiandmeid vastavalt aadressiandmete süsteemi määrusele ja riikliku aadressiandmete süsteemi aadressiandmete aadressistandardile; tagama kompetentsi aadressiandmete korrastamisel kvalifitseeritud inimressursi näol, kes omavad nõutavat pädevust geoinformaatika-alaste tarkvaralahendustega töötamisel(GIS-lahendused); esitama andmete korrastamiseks teostatavate protsesside ning kasutatavate töövahendite kirjelduse ja vastavat võimekust omavate töötajate nimekirja(p III 2.3 alap 3). Kohus nõustub vaidlustuskomisjoni seisukohaga, et
lg 6 kohaselt võib pakkuja või taotleja tugineda oma tehnilise ja kutsealase pädevuse vastavuse tõendamisel teiste isikute vahenditele ja meetmetele või spetsialistidele, kuid käskkirjast ega komisjoni dokumendist ei nähtu, millises osas ja ulatuses tugineb AS Datel alltöövõtjate näitajatele. Meelevaldne on kaebaja arvamus, et
lg 6 mõtteks on tuua hankija detailsed põhjendused välja vaid juhul, kui keegi pakkujatest või taotlejatest jäetakse kvalifitseerimata. Osundatud säte kehtib järgmises sõnastuses: „Pakkuja või taotleja kvalifitseerimise või kvalifitseerimata jätmise kohta teeb hankija sellekohase põhjendatud kirjaliku otsuse.“ Seega on sättes üheseltmõistetavalt kirjas, et põhjendada tuleb mitte üksnes pakkuja või taotleja kvalifitseerimata jätmist, vaid ka kvalifitseerimist. Nõustuda ei saa ka kaebaja väitega, et vaidlustuskomisjon ja kohus ei peagi 5
§-ga 54 lg 3, kuna pakkujate ja taotlejate kvalifitseerimise tingimustele vastavuse tõendamiseks esitatavate dokumentide kohta pole
-is konfidentsiaalsuse nõuet kehtestatud,
Õige on ka vaidlustuskomisjoni seisukoht, et puuduvad tõendid selle kohta, et EOMAP Geodata AS-l oleks esinenud maksuvõlg 1.04.2009.a, mistõttu Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu-ja tollikeskuse 1.04.2009.a. tõendit EOMAP Geodata AS-l maksuvõlgade puudumise kohta ei saa käsitada valeandmete esitamisena. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku(HKMS) §-le 92 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti(lg 1). Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele; kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda(lg 7). AS Regio palub kaebajalt menetluskuludena välja mõista 20 018 kr 70 s õigusabikulusid. Kohus leiab, et haldusasja keerukust ja kestust arvestades on vajalikud ja põhjendatud menetluskulud 15 000 kr. Kaebaja ja kolmanda isiku menetluskulud jäävad nende endi kanda. Kaebaja menetluskuludeks on 15 534 kr 70 s õigusabikulusid ja kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 20 000 kr. Tallinna Ringkonnakohus on 8.09.2009.a. määruses haldusasjas nr 3-09-1269 asunud seisukohale, et kuna vastavalt riigilõivuseaduse(RLS) §-le 13 lg 1 teeb riigilõivu tagastamise otsuse riigilõivu võtja ja esialgne kaebus esitati Tallinna Ringkonnakohtule, kellele tasuti ka riigilõiv, siis on ringkonnakohus kohustatud otsustama kaebajale riigilõivu tagastamise küsimuse. Riigikohtu üldkogu tunnistas 8.06.2009.a. otsusega asjas nr 3-4-1-7-08
lg 1 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks, leides, et ringkonnakohus apellatsioonikohtuna pole pädev läbi vaatama vaidlustuskomisjoni otsuse peale esitatud kaebust ning see tuleb esitada halduskohtule. Riigikohtu otsusest tulenevalt on kaotanud oma sisu ka RLS § 56 lg 16, mille kohaselt tasutakse ringkonnakohtule Riigihangete Ameti juures asuva vaidlustuskomisjoni otsuse peale kaebuse esitamisel riigilõivu olenevalt riigihanke eeldatavast maksumusest kas 10 000 või 20 000 kr. Viidatud norm käsitleb ringkonnakohtule, mitte halduskohtule esitatud kaebuselt tasutavat riigilõivu. Kuivõrd praegu pole kehtivat erinormi vaidlustuskomisjoni otsuse peale halduskohtule esitatavalt kaebuselt tasumisele kuuluva riigilõivu kohta, tuleb selles küsimuses lähtuda RLS §-st 56 lg 10 kui üldnormist, mille kohaselt tasutakse halduskohtule kaebuse esitamisel riigilõivu 250 kr. Enammakstud riigilõiv tuleb kaebajale tagastada HKMS § 84 lg 4 p 1 alusel. Seega on kaebaja maksnud ettenähtust 19 750 kr rohkem riigilõivu. Kuna HKMS § 84 lg 7 järgi tagastatakse rohkem tasutud riigilõiv isiku nõudel, tuleb kaebajal selle summa tagasisaamiseks esitada rahandusministri 29.12.2006.a. määruse nr 68 „Riigilõivu sularahas vastuvõtmise, tasumise kontrollimise ja tagastamise kord“ § 11 nõuetele vastav taotlus Tallinna Ringkonnakohtule. Kohtunik: D.Maastik TALLINNA RINGKONNAKOHTU RESOLUTSIOON 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.