Jätta kaebaja menetluskulud tema kanda
RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord I. 1) S. F. R. esitas 14.03.
lõike 1 alusel, ja selles kinnitatakse, et olles teadlik
Menetluse lõpetamise alusena märgitakse
Menetluskulude suhtes seisukohta ei esitatud. 6) 26.01.
Samas märgib vastustaja, et ei esita menetluskulude taotlust, vaid palub jätta menetluskulud poolte endi kanda, kuna ei esine aluseid
8) 30.01.2009. a selgitab kaebaja esindaja, et kaebaja esitas kaebusest loobumise taotluse ja seda põhjusel, et vastustaja on taotletava haldusakti välja andnud. Seetõttu peab kaebaja menetluse lõpetamise aluseks
lg 1 punkti 4 ning seega taotleb kaebaja menetluskulude väljamõistmist vastustajalt
Kaebaja märgib, et tulenevalt esindaja viibimisest välislähetuses, on kaebajal võimalik menetluskulude nimekiri ja vastavaid tõendeid esitada 02.02.
lõikes 1 sätestatud õigusele, puuduvad sisulised eeldused haldusasja lõpetamiseks
lg 1 punkti 4 alusel.
lõike 6 kohaselt kannab kohtukulud kaebusest loobunud kaebaja, sj
lõike 7 alusel hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele. 10) 05.02.2009. a on esitatud kaebaja menetluskulude nimekiri ja taotlus mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud summas 50949 krooni ja 20 sendi ulatuses on kohtu poolt palutud nõudega 09.02.09.a. täpsustada taotlust kaebaja esindajal, sj märkida, missugused õigusabisummad on seotud tühistamisnõudega ja missugused kohustamisnõudega ja esitada tehtud töö tõlge 27.02.09.a. 11) 27.02.09 saatis kaebaja esindaja vastuse, kuid märgib hoopiski, et kaebaja loobub kaebusest loobumise avaldusest ja palub seda mitte menetleda. Kaebaja esindaja leiab, et menetlus tuleb lõpetada omal initsiatiivil, millisele võimalusele on viidatud „09.02.09 kohtunõude lk 3 p 8 lõikes 2/3“. Ühtlasi selgitab esindaja, et kohustamiskaebus esitati kohtule seetõttu, et vastustaja ei teinud HMS järgi nõutavat otsust (viitab oma varasemale vastusele 12.11.08 lõik 2). Kuivõrd vastustaja on käesolevaks ajaks taotluse osas otsuse teinud, esineb üheselt mõistetavalt
Veel märgitakse vastuses, et kui kohus leiab, et menetlus tuleb lõpetada vaid kaebaja initsiatiivil kaebusest loobumise tõttu, siis peaks
MS § 168 lg 5 alusel kaebaja menetluskulud vastustaja.
lg 1 p 4 ja § 92 lg 5 palub kaebaja menetlus lõpetada omal initsiatiivil ja mõista vastustajalt välja kaebaja kohtukulud, sh õigusabikulud. Esindaja teatab, et advokaadi esindusõigus lõpeb 27.02.09. Kohtu nõuet- märkida ära eraldi tühistamisnõudega ja kohustamisnõudega seotud menetluskulud, etteantud tähtajal ei täidetud. Esindaja esindusõigus lõppes vastamise päeval. Uut esindajat kaebaja ei määranud. Sellele vastusele ja viimasele kohtunõudele järgnevalt teised menetlusosalised oma seisukohta ei ole esitanud. II 12) Eeltoodust nähtuvalt on kaebaja esindaja vastused kohut eksitavad, kuivõrd kaebaja esindaja on esitanud kaebusest loobumise avalduse
lg 1 p 2 alusel ja seejärel
Viide õiguslike aluste osas kohtunõude 09.02.09 lk 3 p 8 lõikele 2/3 ei ole arusaadav, kuna ei ole selge, mida täpsemalt kaebaja sealt silmas peab. Vastustaja leiab, et ta on vaidlusaluse haldusakti välja andnud, seega esineb
Samas on vastustaja ka saatnud vastuse, et menetlus tuleks lõpetada
Seega loeb vastustaja, et esineb 2 menetluse lõpetamise alust. Vastustaja ei pea võimalikuks välja mõista kaebaja kasuks menetluskulude nõuet. Kolmas isik on vastanud kohtule, et asjaoludest ja kaebaja vastusest saab järeldada, et kaebus on perspektiivitu ja sellest tulenevalt puuduvad sisulised eeldused menetluse lõpetamiseks
Veel märgib kolmanda isiku esindaja, et kaebaja kaebusest loobumise kohta viidatakse
lg 1 p 2 alusele.
lg 6 kohaselt kannab kaebuse esitaja, kes loobub kaebusest, kohtukulud.
lg 7 kohaselt hüvitab 3.isiku menetluskulud tema poole vastaspool, st et kaebaja soovib enda menetluskulude hüvitamist kaebajalt. 13) Peale kaebaja esindaja esindusõiguse lõppemist kaebaja kohtule ei ole vastanud ja vastustaja ning 3.isiku menetluskulude suhtes seisukohta ei esitatud. Kaebaja esindaja viidatud TsKMS § 168 lg 5 taotluse esitamise ajal kehtinud redaktsioonist (hakkas kehtima 01.01.2009) nähtub, et kaebaja esindaja viitab õigusnormile, mis sätestab menetluskulude jaotuse asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhul selle seadustiku järgi. Vastavalt lg –le 5 kui 3 hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Seega saab järeldada, et esindaja tahe on suunatud soovile lõpetada menetlus. Kaebaja esindaja arvates on vastustaja tegevusega taastatud kaebaja õigused ja soovitud haldusakt on välja antud, mistõttu tuleb vastustajal ka hüvitada kaebaja menetluskulud. Kaebuse esitaja eesmärgiks saab loobumise taotluse muutmisel olla vaid menetluskulude jaotuse küsimus, st et vältida
lg 6 tagajärge.
Muud põhjendatud huvi kaebuse edasiseks menetlemiseks kaebaja esile ei ole toonud. 14) Arvestades Tallinna Ringkonnakohtu määrust 12.09.2008 p 22 ja asjaolu, et seda määrust ei ole vaidlustatud, tegemist on jõustunud määrusega, on menetlus lõppenud käesolevas kaebuses tühistamisnõude osas, kuna kaebuse esitamise tähtaeg jäi kohtu poolt ennistamata. Seega ei lahenenud kaebus kaebaja kasuks ja õigusabikulusid ei saa välja nõuda vastustajalt. Kuna Tallinna Ringkonnakohus leidis, et kaebus kuulub edasi menetlemisele alternatiivnõudes (06.05.08)- teha ettekirjutus TLPA-le esitatud 08.01.08 taotluses ehitusloa kehtetuks tunnistamise kohta lahendamiseks, siis asus kohus peale määruse jõustumist täpsustama kaebaja alternatiivnõuet. Kuivõrd nii kaebaja kui ka vastustaja leidsid, et kaebaja nõue on täidetud ning ja menetlus tuleks lõpetada ka alternatiivnõudes, siis ei saa kohus lugeda vastustaja vastust õigeks osas, milles vastustaja leiab, et esineb 2 lõpetamise alust.
lg 1 punkti 4 kohaselt lõpetab halduskohus menetluse, kui kaevatav või protestitav haldusakt on kehtetuks tunnistatud, välja andmata jäetud haldusakt on välja antud, peatatud haldusakt on täidetud või toiming sooritatud, välja arvatud, kui kaebuse esitajal on asja läbivaatamiseks põhjendatud huvi. Kaebaja menetluse jätkamist ei taotle ja põhjendatud huvi asja läbivaatamiseks ei ole esitanud.
lg 1 p 2 käsitleb aga olukorda, milles kaebaja loobub kaebuse edasisest menetlusest nt põhjusel, et see ei ole perspektiivikas, asjaolud on muutunud ja kaebuse toetamine ei ole enam vajalik vms põhjused. Kuigi vastustaja märkis, et kaebaja 08.01.
lg 1 punktis 4 sätestatud alusel (
lg 5), kuid seda õigust ei ole, kui loobumine tuleb vastu võtta
Nii kaebaja kui ka vastustaja on viidanud samaaegselt 2 menetluse lõpetamise õiguslikule alusele. Sisuliselt nähtub kohtule, et kaebuse esitajal ei ole põhjendatud huvi asja menetluse jätkamiseks, ka ei ole kaebaja kaebuse nõudeid muutnud, kaebaja on huvitatud menetluse lõpetamisest. Kaebusest loobumise taotluse loobumine tähendab, et kaebaja küll ei soovi asja menetlemist, kuid ta ei soovi ka kanda menetluskulusid. Kaebaja esindaja ei ole kuidagi põhistanud, missugusel õiguslikul alusel tuleks menetluse lõppenud osas, so tühistamisnõudes, mõista välja vastustajalt menetluskulud, kui kaebaja taotlus jäi rahuldamata. Sellist õiguslikku alust, mis võimaldaks välja mõista kaebaja õigusabikulud, ei ole. 15) Kuivõrd kohus palus kaebuse esitaja esindajal kohtule täpsustada, missugused kulutused tehti tühistamisnõudes ja missugused kohustamisnõudes ja esindaja jättis kohtunõudele selles osas vastamata, siis nähtub kohtule, et kuni 17.11.08 nõude täitmiseni ei saanud kaebajal tekkida märkimisväärseid kulutusi allesjäänud nõude osas. Kaebuse esitaja ei tasunud riigilõivu teiselt nõudelt, samuti ei ole kaebaja vastanud kohtule rohkem, kui 12.11.08 nõude täpsustamiseks, 07.01.09 nõudele vastamiseks 15.01.09; 26.01.09 nõudele vastamiseks 30.01.09, milles kaebaja esindaja teatab, et ei saa esitada dokumente menetluskulude kohta; menetluskulude nimekirja koostas kaebaja esindaja 04.02.09, kuid esitas need inglise keelsetena, mis tingis uue kohtunõude 09.02.09 ja esindaja vastas 27.02.09.a. Kuivõrd kaebaja alternatiivne taotlus vormistati 06.05.08 tähtaja ennistamise taotlusega koos, siis oleks kohtule tulnud näidata arves 080407 03.07.08.a. nõudega seotud kulutuste osa, kuid seda ei tehtud. Kaebaja esindaja ei ole kohtule sj märkinud tunnihinnet. 4 16) Riigikohus on märkinud haldusasjas nr 3-3-1-1-99, et reaalse kaebeõiguse tagatiseks on kaebaja õigus kantud kohtukulude hüvitamisele kaebuse rahuldamise korral. Käesolevas vaidluses ei ole kaebaja tühistamisnõue olnud edukas, vastupidiselt on kaebaja tühistamisnõude esitamisel ületanud kaebuse esitamise tähtaega ja Tallinna Ringkonnakohtu määrusega 12.09.08 on menetlus esialgses kaebuses lõpetatud. Kaebuse esitaja ei saa esitada menetluskulude hüvitamise nõuet, kui kaebus jääb rahuldamata. Antud juhul on määrusega menetluse lõpetamine analoogilise tagajärjega, mille sätestab
Seega jäävad kaebaja kantud kulud selles kaebuses tema kanda. 17) Kuigi kaebaja esitas hiljem ka alternatiivnõude ja vastustaja lahendas 08.01.2008.a. kaebaja esitatud taotluse kohtuasja lahendamise ajal, nähtub kohtule, et vastustaja oli lahendanud taotluse seisuga 06.03.08.a. (tlk 17 I kd). TLPA-le esitatud taotlus ehitusloa tühistamiseks 08.01.08.a. tugineb asjaolule, et kaebaja leidis, et kooskõlastusplaan oli võltsitud allkirjaga. Vastavalt lahendas vastustaja taotluse EhS § 28 lg 1 p 3 alusel. Asjaolu, et kohtumenetluse ajal esitas vastustaja veel teisegi vastuse, kui oli saanud kriminaalasjas tehtud määruse, millest nähtus allkirja ehtsus, ei tähenda veel, et kaebajale oli jäetud vastamata ja tema taotlus lahendamata. Eeltoodust tulenevalt kohus veelkord palus täpsustada kaebaja soovitud alternatiivnõude sisu. Kaebaja esindaja vastas 12.11.08, et kaebaja taotlus oli esitatud laiemalt kui vaid valeandmete esitamise fakt, esindaja tegi viite kaebaja poolt TLPA-le esitatud taotluse p-le 2.6. Seega ei ole kaebaja alternatiivnõue kaebaja esindaja väidetel seotud üksnes allkirja võltsimise faktiga. Sellest eeldusest lähtudes juhul, kui kaebaja ei soovi enam asja sisulist arutamist, saab kaebaja esitada kaebusest loobumise taotluse üksnes
St nii nagu kaebaja seda tegi 15.01.09.a.(tlk 34 II kd). Kaebaja muutis oma seisukohta menetluse lõpetamise alustes kohtule nähtuvalt põhjusest, et saada hüvitatud menetluskulud. Kohus selgitab seda järgmiselt. Kui vastustaja oli peale Põhja PP kriminaalmenetluse lõpetamise määrust uuesti vastanud kaebuse esitajale 11.12.08 kirjaga 3-4/64 (tlk 31 II kd), siis leidis kaebaja, et tema nõuded on täidetud. Uurides märgitud kirja nähtub, et selles on tehtud lahend just nimelt allkirja võltsimise faktist tulenevalt. Samas pidas kaebaja esindaja võiamlikuks lugeda siiski, et nüüd on tema kaebuse eesmärk saavutatud ja menetlus tuleb lõpetada, kuna vastustaja on soovitud haldusakti välja andnud. Kohtu arvates on kaebaja selline käitumine eksitav ja asja venitav, kuna kaebaja kasutab ära vastustaja vastust selleks, et vabaneda õigusabikuludest. Kuivõrd alternatiivnõue ei olnud kohtu arvates selle esitamisel selgelt formuleeritud põhistusega ja asjaolust, et see esitati esmase kaebuse tähtaja ennistamise taotluses, so ajal, mil kohus ei saanud kohtutoimiku asumisest ja tühistamisnõude tähtaja küsimuse arutamisest Tallinna RK-s koheselt alternatiivnõuet ka täpsustada, nähtub kohtu soov hilisemate nõuete kaudu täpsustada kaebust. Kohus leiab, et nõude täpsustamise käigus kaebaja loobus kaebusest
lg 1 p 2 alusel, kuna kaebaja kinnitas veel ka 27.02.09, et vastustaja ei olnud teinud nõutavat otsust kohustamiskaebuse esitamise ajaks ja tegi selle alles hiljem. Kaebaja esindaja viitab seejuures uuesti 12.11.08 vastuse teisele lõikele, mis tähendab aga, et kaebaja taandub oma senistest selgitustest kohustamisnõude sisus. Kohus leiab, et selles olukorras ei saa kaebajalt siiski ka nõuda menetluse jätkamise taotluse esitamist, kuna see ei viiks kaebajat sihile ja tooks kaasa üksnes menetluskulude suurenemise. Kaebuse esitaja oli ilmselgelt juba esmase kaebuse tühistamisnõude osas esitanud perspektiivitu kaebuse, kuna ta pidi teadma, et tema allkirja ei võltsitud. Kohustamisnõudes ei saanud samuti loota edu, kui kaebaja oli andnud allkirja, kuid hiljem seda eitas. Kui kaebaja esindaja vastamisel kohtule siiski leidis, et õiguste taastamine ei ole kõrvaldatud, kuna väidetult esines kaebajal ka teisi nõudeid, nüüd aga väidab esindaja, et siiski on õiguste rikkumine kõrvaldatud, kuigi vastustaja lahendas küsimuse lõplikult vaid lähtudes võltsimise fakti puudumisest, siis leiab kohus, et kaebaja taotlust menetluse lõpetamiseks
lg 1 p 4 alusel ei saa lugeda põhjendatuks.
lg 1 sätestatud menetluse lõpetamise aluseid tõlgendades tuleb arvestada poolte õiguste ja kohustuste tasakaalustatust. Kohus leiab, et kuigi vastustaja andis välja veel teisegi vastuse, ei ole see tingitud omaksvõtust, et kaebus oli põhjendatud. Vastustaja ei ole omaks võtnud, et kaebus on kohustamisnõudes põhjendatud, vastupidiselt on kaebaja vastanud, et kaebus 5 tuleb ka sisuliselt jätta rahuldamata. Uue vastuse esitamist ei tinginud kaebus kohtule, vaid kriminaalmenetluse tulemused. Kaebuse esitaja selgesõnaliseks tahteks on asja menetluse lõpetamine, mitte asja sisuline läbivaatamine. 18)
lg 1 loetletakse menetluse lõpetamise alused ja seal eristatakse kaebusest loobumist
lg 1 p 2 alusel ja menetluse lõpetamist
Kohus juba märkis, et kohtukulude jagamine
alusel sätestatakse erinevalt, sõltuvalt sellest, millisel alusel menetlus lõpetatakse. Kaebusest loobumise korral
lg 1 p 2 alusel kannab
Menetlusest loobumine
Menetluse lõpetamine
lg 1 p 4 alusel on võimalik kohtu ja haldusorgani initsiatiivil, kui kaebuse esitaja ei taotle asja läbivaatamist. Kaebaja märkis kohtule taotluse esitamisel, et ta on saavutanud õiguste taastamise, miks ta kohtusse pöördus. Kohus asja sisulise arutamiseni ei jõudnud kaebaja loobumistaotluse esitamisest ning kuna kaebaja esindajaga lõppesid ka lepingulised suhted kaebajal, ei saanud kohus enam esindajalt midagi küsida. Kaebaja uue esindaja suhtes kohtule teavet ei saatnud. Seega ei saa kohus välja selgitada asja sisulise arutamisega, miks kaebaja oli selle nõude esitanud. Kohus leiab, et kaaludes kaebaja väiteid ja taotlust antud olukorras, on siiski tegemist kaebaja initsiatiiviga menetluse lõpetamiseks ja taotlust tuleb tõlgendada
lg 1 p 2 alusel arvestades kaebaja esindaja enda väiteid, et kaebuse esitamiseks olid ka muud põhjused peale allkirja võltsimise fakti tuvastamise, vastavalt viitas kaebaja 08.01.08 a taotluse p-le 2.6 tlk 11 I kd, milles on kaebaja märkinud lisaks võltsimise motiivile, et ei ole võimalik leida Tallinna õigusaktide registrist planeeringut Räime tn 50 krundi ehitusõiguse määramiseks. Kohus leiab, et kaebaja kaotas huvi kaebuse edasise menetlemise vastu, kuna allkirja võltsimise fakt dokumentidele ei leidnud kinnitust, järelikult muid väiteid ei pea kaebaja enam perspektiivikateks ja kaebaja kaebus muutuks edutuks. Selles olukorras ei saa kaebajale ette heita, et ta asja edasist menetlust ei pea vajalikuks. Kuna kaebuse sisulist menetlemist kaebaja ei vaja, siis on kaebaja sooviks menetluse lõpetamine, mitte selle jätkamine. Kohus leiab, et kui kaebaja esitas loobumisetaotluse ega viidanud õiguslikele alustele, seejärel loobus loobumisavaldusest, on kaebaja tegelik tahe ikkagi tõlgendatav vaid kaebusest loobumisena
lg 1 p 2 alusel, vastupidiselt paluks ta kohtumenetlust jätkata, kuid kaebaja seda ei soovinud. Seega tuleb kaebuse menetlus lõpetada
ja teistsugune taotlus tuleb jätta rahuldamata. 19) Kuigi kohus samas leiab, et tulenevalt
lg 10 juhindudes oleks kaebaja menetluskulude jätmine vastustaja kanda antud olukorras äärmiselt ebaõiglane ja vastavalt
võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Antud juhul oli kaebaja pöördunud kohtusse süüdistusega, et vastustaja võttis aluseks võltsitud dokumendi, kuid see süüdistus osutus alusetuks. Kohus leiab, et kaebaja taotlust arvestades ei ole otstarbekas kohustamisnõuet veelkord täpsustada, kaebaja ei ole kandnud selles nõudes veel olulisi kulusid ning on näha, et kaebaja kohustamisnõue on osutunud perspektiivituks, kuivõrd kaebaja on sunnitud tunnustama kriminaalasjas tehtud määrust ega ole ka teatanud, et see määrus oleks tühistatud. Vastustaja edasine tegevus sõltus ja sõltub vältimatult kriminaalasjas tehtavast määrusest. 20) Kohus jätab eeltoodud asjaolusid arvestades kaebaja taotluse õigusabikulude nõudes rahuldamata, kuna tühistamisnõude osas on Tallinna Ringkonnakohtu määrusega menetlus lõpetatud kaebaja kahjuks ja edasiselt kaebaja loobus esitatud kaebusest. Vastustaja menetluskulude nõuet ei esitanud. Seega tuleb lahendada 3.isiku taotlus menetluskulude hüvitamise nõudes. 21) Kuivõrd alternatiivselt esitatud kohustamisnõudes on kaebaja taotluse õiguslikuks aluseks
lg 1 p 2 ja mitte
lg 1 p 4 kohtu eelnevalt märgitud põhjustel, siis lõpetab kohus menetluse määrusega ja jätab kaebaja menetluskulud tema kanda. Kuna kaebaja ei tasunud eraldi riigilõivu teise kaebuse esitamisel, siis on tasutud riigilõiv 80 kr ka sellelt nõudelt. Menetluse lõpetamisel
6 Vastustaja kohtukulude nõuet ei ole esitanud, seega jäävad tema menetluskulud vastustaja kanda. Menetluskulude nõude esitas kolmas isik, seega tuleb lahendada tema taotlus. 22) Kolmas isik esitas menetluskulude nõude ja kohus leiab, et esitatud taotlus tuleb rahuldada osaliselt, kuna kohtu arvates on esitatud nõue liialt suur. Vastustaja ja kaebaja ei ole 3.isiku menetluskulude nõuet kommenteerinud. Vastavalt kolmanda isiku esindaja taotlusele on esindaja A.Aru palunud määrata hüvitamiseks õigusabitasu selles haldusasjas kokku summas 55908.40- kr koos käibemaksuga. P. K. esindamise kohta esitati haldusasjas nr 3-08-501 5 arvet (tlk 43 II kd). AB Tark& Co arve 831164 23.04.08 selgituse kohaselt on nõu peetud P. K.iga, tutvutud kaebuse materjalidega ja analüüsitud seda - 1,25 h. Selleks ajaks oli kaebaja esitanud kaebuse ja EÕK taotluse, mille tõttu kohus palus 3.isikut tutvuda asja materjalidega, et saaks lahendada kiireloomuliselt EÕK taotluse. P. K. need ülesanded täitis. TLPA esitas kiirelt vastuse 18.03.08 ja 3.isik tutvus selle tõttu vastustaja saadetud kaebuse materjaliga- 1,25 h; 10.04.08 ja 11.04.08 tuli tal tutvuda kaebaja esitatud täiendusega koos tähtaja ennistamise taotlusega, kohtule esitatava vastustega, millele kulus 1 h +1,75 h; kokku 5,25 h. Arvest 831211 nähtub, et tehtud töös sisuks on vastuse projekti koostamine kohtule 0,75 h; vastuse koostamine ja esitamine kohtule 2 h; haldusasja materjalidega tegelemine, e-mailide saatmine, analüüs- 0,50 h; kohtumaterjalide analüüs 0,5 h. Kokku 3,75 h. Arve nr 831253 selgituste kohaselt on tehtud tööd, mis on seotud kohtuistungiks ettevalmistamisega ja seal osalemisega 5,5 h; protokolliga tutvumine ja paranduste läbivaatamine 0,5 h; Tallinna HK määrusega ja selle materjalidega tutvumine ja analüüs, e-mail 0,5 h; määruskaebuse esitamine 2,5 h; kokku 9,0 h. Arve 831492 alusel osutati selgituse kohaselt Tallinna RK määrusega tutvumise ja analüüsi ning õiguslike asjaolude teenust 0,75 h; arutati haldusasja menetluslikke küsimusi, analüüs ja e-mail 0,5 h; Kohtunõude materjalidega tutvumine 0,5 h; kokku 1,75 h. Arve nr 931003 alusel selgituse kohaselt tutvuti kriminaalasja lõpetamise materjalidega ja analüüsiti, e-kiri 0,5 h; kohtunõude ja kaebaja vastuse materjalidega tutvumine, pöördumine kohtu poole, e-mail 0,75 h; kohtuniku pöördumisega tutvumine ja analüüs 0,5 h; vastuse esitamine kohtule, materjali täiendav analüüs ja tutvumine 1,5 h; kokku 3,25 h. Vastavalt tlk 43 II kd esitatud taotlusele ei ole nõudes arvestatud neid töid, mis ei puuduta otseselt seda kaebust ja arvete alusel tasumisel ei võetud muid summasid nõude esitamisel arvesse. 23) Kohus leiab, et 3.isiku kulutused on seotud käesoleva haldusasjaga. Kohus leiab, et menetluskulud on kantud ja nõuetekohaselt tõendatud. Kohus nõustub 3.isiku seisukohaga, et vastavalt
lg 6 kannab kohtukulud kaebuse esitaja, kes loobub kaebusest.
lg 7 kohaselt hüvitab 3.isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele ja kohaldub
Vastavalt
Õigusabikulude väljamõistmisel peab kohus arvestama kaebuse eesmärki ja kaebuse esitaja tegevust selle eesmärgi saavutamisel. Vajalike ja põhjendatud menetluskulude väljamõistmise otsustamiseks tuleb analüüsida kaebuse koostamiseks läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ning kaebuse koostamise keerukust ja aeganõudvust (vt Riigikohtu kohtumäärus haldusasjas nr 3-3-1-28-09). Kohus leiab, et tegemist ei ole siiski oluliselt keeruka ja mahuka kaebusega, vastamine kaebusele menetluslikes küsimustes ja kaebuse materjalidega tutvumise vajadus ei ole mahult sedavõrd suur, kui on tavaliselt DP vaidluste maht, kuivõrd antud juhul mahukat DP materjali ei olnud koostatud. Vastamine eeldas ka haldusmenetluse ja halduskohtumenetluse küsimuste tundmist, millest on põhjendatud kolmandal isikul õigusabi saamise vajadus, kuivõrd õigust mitte tundvalt isikult ei saa nõuda haldusmenetluse teooria tundmist ja vastavalt asjakohase vastuse ja määruskaebuse vormistamist, seda saab teha spetsialisti abiga. Kohus jääb seisukohale, et kaebajaga nõupidamine kaebusele vastamiseks, vastuste esitamine, halduskohtule esitatud kaebuse materjalidega tutvumine, analüüsid, vastamised kohtu küsimustele, projektide koostamine ja nende suhtes kaebajaga nõu pidamine, määruskaebuse esitamine, ettevalmistus kohtuistungiks, istungil viibimine ja sellega seotud 7 tööd, haldusasja menetluslike küsimuste analüüsimine ja ka kriminaalasja materjalidega tutvumine seotult kaebaja alternatiivnõudega on kõik asjakohased tööd. Kaebuse esitaja ei esitanud peale tühistamisnõude tähtaja ennistamata jätmist kaebusest loobumise avaldust, mistõttu oli vaja teha lisakulutusi seotult alternatiivkaebusega ja 3.isikul tuli vastata ka seotult alternatiivnõudega. Kohus leiab, et töötundide hulk on siiski ülepaisutatud ja tehtud töö ei ületa tavapärast DP-ga seotud kaebuse mahukust. Arvestades detailplaneeringute ja ehituslubade küsimusega seotud kaebuste tavapärast mahukust ning käesoleva asja kaebuses välja toodud väidetavate planeerimismenetluses asetleidnud rikkumiste hulka on kohtu hinnangul menetluskulude väljamõistmise taotlus küll põhjendatud, kuid tehtud töö mahtu ei saa pidada tavapärastest vajalikest menetluskuludest ilmselgelt suuremateks. Kohus arvestab siinkohal väljakujunenud kohtupraktikaga seda liiki asjades ja apellatsioonmenetluse läbimist ja leiab, et kaebuse esitajalt menetluskulude väljamõistmine õigusabikulude osas on põhjendatud osaliselt, so summas 29000,00 krooni (koos käibemaksuga), mis tuleb kaebajalt välja mõista P. K. kasuks kantud menetluskuluna. Kohus palub P. K.`il saata kaebajale arveldust võimaldavad andmed 1 kuu jooksul arvates käesoleva määruse saamisest ja kaebuse esitajal tasuda hiljemalt 1 kuu jooksul määruse jõustumisest arvates. Karin Kalmiste Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.