← Eesti

3-09-2873/22

ÄRAKIRI KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Mare Krull Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. aprill 2010.a, Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-09-2873 Haldusasi A.S kaebus Viru Vangla tegevusega (xx.xx.xxxx käskkirja nr xx alusel kartserisse paigutamine 8-ks ööpäevaks) tekitatud kahju 13 000 krooni hüvitamiseks Asja läbivaatamise kuupäev
  2. aprill 2010.a, Jõhvi Menetlusosalised kaebuse esitaja A.S, vastustaja Viru Vangla, vastustaja esindaja Jaanika Kõrgmaa RESOLUTSIOON jätta kaebus rahuldamata Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD A.S esitas Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale kaebuse Viru Vangla tegevusega (xx.xx.xxxx käskkirja nr xx alusel kartserisse paigutamine 8-ks ööpäevaks) tekitatud kahju 13 000 krooni hüvitamiseks. Kaebaja selgitab, et 01.09.2009 viibides Viru Vanglas E-hoone kambris nr 1282, tuli tema juurde inspektor-kontaktisik Toomas Pastak ja võttis ära kaebajalt koti, mille äravõtmiseks tal õigust ei olnud, kuna vanglas on spordikottide omamine lubatud. Toomas Pastak leidis kaebaja kotist nööri, mille peal ta aeg-ajalt kuivatab pesu ja karistas teda selle nööri omamise eest 8 ööpäevase kartserikaristusega. See nöör on tegelikult nagu niit. E-8 hoone kambrid on sellised, et seal pole võimalik kusagil pesu kuivatada. Kaebaja leiab, et võimaluse piires peab vangla arvestama kinnipeetavate isiklike vajadustega, aga teda selle eest karistatakse. Vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 46 kohaselt peab kinnipeetava riietus olema korrektne ja puhas, ka vangla sisekorraeeskirjade p 8.1.4 ütleb, et kinnipeetav peab 3-09-2873 järgima isikliku hügieeni nõudeid. Seega räägib vangla iseendale vastu, kuna ei soovi, et kinnipeetavad oleksid puhtas ja korrektses riietuses. Kaebaja taotleb kahju hüvitamist 13 000 krooni ulatuses selle eest, et ta istus 8 ööpäeva kartseris. Vastustaja Viru Vangla vastusest kaebusele nähtub järgnev: Viru Vangla xx.xx.xxxx käskkirjaga nr xx karistati vahistatut A.S-i VangS § 67 p-i 1 ja vangla sisekorraeeskirja (edaspidi VSkE) § 641 p-is 1 sätestatud rikkumise eest distsiplinaarkorras kaheksaks ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Distsipliinirikkumine väljendus selles, et 01.09.2009 kella 14.30 paiku avastati kaebaja isiklike asjade läbiotsimise käigus tema spordikoti küljetaskust ca 20 m valget nööri. 06.10.2009 esitas kaebaja vaide Viru Vangla xx.xx.xxxx käskkirja nr xx kehtetuks tunnistamiseks ja kahjunõude 13 000 krooni hüvitamiseks. Vangla ei jõudnud esitatud vaiet tähtaegselt menetleda ning kaebaja pöördus kaebusega kohtusse Viru Vangla tegevusega (xx.xx.xxxx käskkirja nr xx alusel kartserisse paigutamine 8-ks ööpäevaks) tekitatud kahju 13 000 krooni hüvitamiseks. Vastustaja viitab VangS § 67 p-le 1, millest tulenevalt on kinnipeetav kohustatud julgeoleku tagamiseks vanglas täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. VSkE § 641 p-st 1 tulenevalt on vanglas keelatud esemed, millistega saab tekitada või on võimalik tekitada vigastusi (relvad, laskemoon, erivahendid, sõjariistad, torke, lõike- ja raierelvad, nõelad, vardad, nöörid, niidid, võtmed ja traadid). VangS § 100 lg 1 kohaselt vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest võib vahistatule kohaldada distsiplinaarkaristusi, milleks on noomitus, isiklike vahendite arvel lisatoitlustamise õiguse keelamine kuni kaheks kuuks ja kartserisse paigutamine kuni 30-ks ööpäevaks. Viru Vanglas läbi viidud distsiplinaarmenetluse materjalide kohaselt karistati kaebajat distsiplinaarkorras VangS § 67 p-is 1 ja VSkE § 641 p-is 1 sätestatud nõuete rikkumise eest kartserisse paigutamisega kaheksaks ööpäevaks. Kaebaja süüline tegu seisnes keelatud eseme omamises, sest vastavalt VSkE § 641 p-le 1 on nööri omamine vanglas keelatud. Samuti on VangS § 67 p-i 1 kohaselt kaebaja kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju. Kaebaja distsipliinirikkumine on tõendatud I üksuse inspektor-kontaktisiku Toomas Pastak´u 01.09.2009 ettekandega nr 3396, millest nähtub, et 01.09.2009 kella 14.30 paiku teostatud läbiotsimise käigus avastati A.S-i isiklike asjade hulgas spordikoti väikeses küljetaskus ca 20 m valget värvi nööri. Distsipliinirikkumine on tõendatud 01.09.2009 koostatud aktiga eseme leidmise kohta. Kuna keelatud eseme omamine on vastusolus VSkE § 641 p-s 1 ja VangS § 67 p-s 1 sätestatuga, siis on tegemist distsipliinirikkumisega, mille eest võis karistada distsiplinaarkorras. Vastustaja on seisukohal, et kaebajale distsiplinaarkaristuse määramine on õiguspärane, karistamisel järgiti kõiki VangS § 64 lg-tes 1, 2, 3, 4 ja 41 kehtestatud nõudeid. Läbi on viidud distsiplinaarmenetlus, kaebajat on menetluse algatamisest teavitatud, menetluse käik protokollitud ja kaebajale on antud võimalus anda seletusi. Karistus on määratud ette nähtud tähtaja piires pädeva isiku poolt ning karistus on proportsionaalne toime pandud süüteoga. Vastustaja väitel seisnes kaebaja distsipliinirikkumine selles, et ta omas 01.09.2009 vanglas keelatud eset- nööri. Vastustaja ei pea põhjendatuks kaebaja väidet, et „See nöör oli nagu niit“. Vastavalt VSkE § 641 p-le 1 on kaebajale ka niit keelatud ja olenemata sellest, missugusel otstarbel ta tahtis nööri kasutada, on selle omamine vanglas keelatud. Nööriga on võimalik tekitada teistele isikutele vigastusi ning seeläbi võib sattuda ohtu vangla üldine julgeolek. Vangla on asutus, kus tuleb tagada kinni peetavate isikute seadusekuulekas käitumine, vanglasse paigutatakse isikud eelvangistuse või vangistuse kandmiseks. Reeglina ei satu vanglasse isikud juhuslikult ning vanglaase paigutatakse sellised isikud, kelle käitumisest tulenevalt ei ole neid võimalik vabadusse jätta. Kaebaja on vanglasse paigutatud kui vahistatu. Ilmselgelt ei täidaks isikute vanglasse paigutamine VangS § 66 sätestatud eesmärke, kui vanglas viibides võimaldataks neil jätkata erinevate õigusrikkumiste toimeopanemist ega nõutaks vangistust reguleerivates õigusaktidest tulenevate nõuete täitmist. Kaebaja kandis vangla xx.xx.xxxx käskkirjaga nr. xx määratud distsiplinaarkaristuse 2

(3)3-09-2873 kaheksa ööpäeva kartserit ära ajavahemikul alates 07.10.2009 kuni 15.10.
  1. Vastustaja märgib, et kaebaja 06.10.2009 vaiet ei ole vanglat jõudnud tähtaegselt menetleda, kuid kaebajal on õigus pöörduda otse kohtusse ja vaide mittetähtaegne menetlemine ei põhjustanud kaebajale kahjulikku tagajärge. Vastustaja ei pea põhjendatuks kaebaja poolt esitatud mittevaralise kahju nõuet. Kaebaja kandis karistuse kehtiva Viru vangla xx.xx.xxxx käskkirja nr xx alusel. Kuna kaebaja ei ole põhjendanud, et talle on tekkinud mittevaraline kahju, siis tuleb tema taotlus jätta rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED A.S taotleb Viru Vangla tegevusega, mis seisnes Viru Vangla xx.xx.xxxx käskkirja nr xx alusel kartserisse paigutamises kaheksaks ööpäevaks, tekitatud mittevaralise kahju 13 000 krooni hüvitamist. Kartserikaristus määrati kaebajale selle eest, et tema valduses oli 01.09.2009 nöör, mis on vanglas keelatud ese. Vastavalt VSkE § 641 p-le 1 pole kaebajal lubatud nööri (niiti) kambris omada. Olenemata sellest, mis otstarbel soovis kaebaja nööri kasutada, on selle omamine keelatud ja kaebaja pani sellega toime distsipliinirikkumise. Selle teo eest kandis kaebaja vangla xx.xx.xxxx käskkirjaga nr xx määratud distsiplinaarkaristuse 8 ööpäeva kartserit ära ajavahemikul alates 07.10.2009 kuni 15.10.
  2. Kaebaja distsipliinirikkumine on tõendatud I üksuse inspektor-kontaktisiku Toomas Pastak´u 01.09.2009 ettekandega nr 3396, millest nähtub, et 01.09.2009 kella 14.30 paiku teostatud läbiotsimise käigus avastati A.S isiklike asjade hulgast spordikoti väikesest küljetaskust ca 20 m valget nööri. Samal päeval koostati akt eseme leidmise kohta (t.lk.27). Kuna keelatud eseme omamine on vastusolus VSkE § 641 p-des 1 ja 2 ning VangS § 67 p-s 1 sätestatud nõuetega, siis on tegemist distsipliinirikkumisega, mille eest võis karistada distsiplinaarkorras. VSkE § 641 p-st 1 tulenevalt on kinnipeetavale vanglas keelatud esemed, millega saab tekitada või on võimalik tekitada vigastusi, nagu relvad ja laskemoon, erivahendid, sõjariistad, torke- lõike- ja raierelvad, nõelad, vardad, nöörid, niidid, võtmed , köied ja traadid. Riigivastutuse seaduse (edaspidi RVastS) § 9 lg 1 kohaselt 1 kohaselt füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kaebaja ei ole põhjendanud, milles seisneb konkreetselt talle väidetavalt tekkinud mittevaraline kahju. Ka kohtuistungil ei osanud kaebaja selgitada, milles konkreetselt seisneb talle põhjustatud mittevaralise kahju. Kuna kaebaja ei ole tõendanud, milles seisnes talle väidetavalt tekitatud mittevaraline kahju, siis tuleb jätta kaebus rahuldamata. Mare Krull Kohtunik 3
(3)3-09-2873 Kohtuotsus jõustus 16.11.2010 Riigikohtu
  1. novembri 2010 kohtumääruse nr. 3-7-1-3519 alusel, millega otsustati jätta A.S-i kassatsioonkaebus halduskohtumenetluse seadustiku § 60 lg 2 alusel menetlusse võtmata Tartu Ringkonnakohtu
  2. septembri 2010 kohtuotsusega otsustati
  3. jätta A.S-i apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
  4. aprilli 2010 otsus muutmata
  5. jätta A.S-i poolt
  6. juunil 2010 esitatud taotlused rahuldamata Mare Krull Kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE 4
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.