Obsah (9)

§ 164§ 162§ 146§ 148§ 150§ 163§ 169§ 170§ 65

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Määruse tegemise aeg ja koht 10. november 2010. a, Jõhvi Tsiviilasja number 2-08-68579 Tsiviilasi AS Alexela Oil avaldus E.S. pankroti väljaku

§ 164

lg 1 ja lg 2, § 171 lg 3 sätestatud korras 15 päeva jooksul pankrotimenetluse lõpetamise teate avaldamisest arvates. I Menetluse käik

1. AS Alexela Oil esitas 16.10.
2. a Viru Maakohtule pankrotiavalduse füüsilisest isikust võlgniku E.S. pankroti väljakuulutamiseks.
3. E.S. pankrotimenetlus algatati kohtu 27.11.
4. a kohtumäärusega. Ajutiseks pankrotihalduriks nimetati Tiia Kalaus.
5. E.S. pankrot kuulutati välja Viru Pankrotihalduriks nimetati Tiia Kalaus. Maakohtu 03.03.
6. a kohtumäärusega.
7. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 25.03.
8. a.
9. Jaotusettepanek on kinnitatud 13.11.
10. a kohtumäärusega. II Ajutise pankrotihalduri taotlus ja aruanne
11. Pankrotihaldur esitas 03.11.
12. a kohtule lõpparuande kooskõlas

§ 162. 7.

Pankrotimenetluse teade lõpparuandega tutvumise kohta avaldati 13.10.

1. a Ametlikes Teadaannetes. 2
2. Lõpparuande kohaselt: Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta. Materiaalne põhi- ja käibevara: Pankrotimenetluse algatamisel ja pankroti väljakuulutamisel võlgnikule mingit vara ei kuulunud. E.S. omas 100% osalust OÜ-s Rekkamees, kuid vastavalt esitatud finantsaruannetele ja äriühingu tegelikule olukorrale, oli äriühing muutunud maksejõuetuks ning halduri kohustas võlgnikku esitama pankrotiavalduse. Kohus andis 25.09.
3. a määrusega E.S.’le õiguse jätkata juhatuse liikme kohustuste täitmist pankrotiavalduse esitamiseks. OÜ Rekkamees pankrotimenetlus lõpetati raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata kohtumäärusega 08.01.
4. a. Haldurile teadaolevalt on esitatud avaldus kriminaalmenetluse alustamiseks võlgniku kui OÜ Rekkamees juhatuse liikme vastu. Seega, varana võlgnikule kuulunud OÜ Rekkamees osa oli väärtusetu ning selle realiseerimine pankrotimenetluses võimatu. Pankrotimenetluses tuvastati, et E.S. oli enne pankrotimenetlust võõrandanud kinnistu (registriosa number 1002808) asukohaga Jaama t 15, Avinurme alevik, Ida-Virumaal. Kinnistu ostjaks oli võlgniku lähikondne T.V.. Kinnistu hind vastas turuväärtusele, kuid 100 000 krooni ulatuses võlgnik ostjalt rahalisi vahendeid ei saanud, vaid vastavalt lepingule tasaarvestati need ostja poolt võlgnikule eelnevatel perioodidel antud sularaha laenudega. Kohtuvälised läbirääkimised tulemusi ei andnud ning haldur esitas 26.04.
5. a hagi Viru Maakohtusse. Kostja hagi ei tunnistanud ning esitas taotluse kostja õigusabikulude tasumiseks hageja poolt deposiiti. Kohus taotlust ei rahuldanud ning võttis hagi menetlusse. Enne sisulist arutelu peetud läbirääkimiste tulemusena jõudsid pooled kompromisskokkuleppele, mille kohaselt T. V. tasub pankrotivarasse 20 000 krooni. Haldur põhjendab kompromissis asjaoluga, et kohtulahend selles asjas ei olnud hageja jaoks 100% prognoositav positiivse lahendiga. Samas võis eeldada, et juhul, kui hagi ka rahuldatakse, siis T. V.’i varaline seisund ei oleks võimaldanud koheselt raha laekumist, sest kostja omandis olevad kinnistud, (sh võlgnikult saadud kinnistu) olid tagatud hüpoteekidega. Vältimaks veelgi pankrotimenetluse venimist, leidis haldur, et on otstarbekohane sõlmida kompromiss. Viru Maakohus kinnitas kompromissi määrusega
6. septembril
7. a ning käesolevaks ajaks on T.V. kompromissi täitnud ning 20 000 krooni on laekunud pankrotipessa. Rahalised vahendid: Pankrotimenetluse alguses olid võlgnikul pangakontod Swedbank’is (a/k 221010818993) ja SEB Pangas (a/k 10010136074016). Kokkuleppel jäi SEB Pangas asuv akonto ainult pankrotivara jaoks ja halduri käsutusse. Swedbank konto oli võlgniku kasutuses vastavalt halduri poolt antud limiidi ulatuses. Alates
8. juulist
9. a töötas E.S. OÜ-s Brandex. Võlgniku netosissetulek kuus oli 3 813 krooni. Viru Maakohtu määrusega 29.07.
10. a anti võlgnikule õigus elatise saamiseks 2 175 3 krooni kuus. Pankrotipessa laekus töötasust seega 1 638 krooni. Alates 01.10.
11. a kuni 31.10.
12. a määras Viru MK määrusega võlgnikule elatise summas 30 00 krooni kuus. 16.12.
13. a lõpetas OÜ Brandex võlgnikuga töösuhte. Pärast seda võlgnik tööd leidnud ei ole ning
14. a oli tema ainsaks sissetulekuks töötuskindlustushüvitis, millele haldur sissenõuet ei pööranud. Pankrotivarasse laekus E.S.`lt töötasuna 5 570 krooni, maksu- ja tolliamet tagastas tuludeklaratsiooni alusel 3 308 krooni ja T.V. tasus kompromissi alusel 20 000 krooni. Nõuded kolmandate isikute vastu: Nõuded kolmandate isikute vastu võlgnikul puuduvad. Kokku laekumine pankrotivarasse: 28 878 krooni. Andmed § 146 nimetatud väljamaksete kohta.

§ 146

lg 1 p 1 - vara välistamise nõuded – puuduvad.

§ 146

lg 1 p 3 (

§ 148) massikohustused – 1 825 krooni.

Elatis võlgnikule Viru Maakohtu määruste alusel – 1 825 krooni.

§ 146

lg 1 p 4 (

§ 150

) pankrotimenetluse kulud – 385 krooni; pankrotimenetluse teadete riigilõiv – 350 krooni; panga teenustasud – 35 krooni. Ajutise pankrotimenetluse kulud (töötasu ja kulutused) tasuti võlausaldaja poolt kohtu deposiiti tasutud rahalistest vahenditest summas 12 869 krooni. Rahaliste vahendite jääk deposiitkontol on 2 131 krooni. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa. II järgu jaotist on välja makstud 20 000 krooni. Kokku väljamaksed 22 210 krooni. Pärast väljamaksete tegemist ja nõuete rahuldamist on rahaliste vahendite jääk krooni. 6 668 Haldur broneerib nimetatud summa halduritasu katteks. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta. 4 Pandiesemeid pankrotivaras ei olnud. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta. Müümata pankrotivara ei ole ja teistelt isikutelt saada olevad rahalised vahendid on pankrotipessa laekunud. Andmed pankrotihalduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel. Haldur juhindus pankrotimenetluse läbiviimisel seadusest ning võlausaldajate ning võlgniku huvidest. Haldur viis läbi pankrotimenetluse vaatamata asjaolule, et võlgnikul puudus sissetulek, mille arvelt oleks olnud võimalik menetlust läbi viia ning püüdis pankrotimenetluses leida parimat lahendust võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Kuna pankrotimenetluse mõte on kiire menetlus, siis seoses võlgniku töökoha kaotusega ja aluseks võttes asjaolu, et võlgnik ei ole pärast töö kaotamist uut tööd saanud, leidis haldur, et pankrotimenetlust ei ole võimalik edasi menetleda, sest võlausaldajate nõudeid ei ole võimalik rohkemal määral rahuldada. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud. Võlausaldaja AS Alexela Oil AS Swedbank Jetoil AS R. V. Tunnustatud nõue Saamata jaotis EEK EEK 385 121,38 375 868,22 280 512,27 273 772,51 166 776,54 162 769,46 595 756,00 595 756,00 1 408 166,19 Võlgnik esitatud nõuetele vastuväiteid ei esitanud ning seega, on eelpool esitatud nõuded võlausaldajatele lõpparuande kinnitamisel täitedokumendiks. Haldur ei ole tasunud jaotist vastavalt jaotisele R. V.’ile, kes esitas haldurile digitaalselt allkirjastatud avalduse, mille kohaselt loobus E.S. pankrotimenetluses nõude rahuldamisest pankrotivara arvelt. Samas ei loobunud võlausaldaja oma tunnustatud nõudest E.S. vastu. Lähtudes eeltoodust, on E.S. pankrotimenetluses pankrotivara arvelt osaliselt rahuldatud kolme võlausaldaja nõuet. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur veel kavatseb esitada. 5 Haldur esitas pankrotimenetluses rahalise kohustuse tagasivõitmiseks pankrotivarasse hagi T.V.’i vastu. Hagimenetlus lõppes kompromissi sõlmimisega ning kompromiss on täidetud. Rohkem hagisid haldur esitada ei kavatse. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused. Kohtukulud puuduvad. Ajutise halduri ja halduri poolt tehtud kulutused ja väljamaksed on kirjeldatud eespool. Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud ja maksejõuetuse põhjus. Võlgniku E.S. vastu esitas avalduse võlausaldajana Alexela Oil AS. Võlgniku nõuded on tekkinud kahe võlausaldaja (Alexela ja Jetoil) osas talle kuulunud äriühingu Sassi Transport OÜ võlgnevusest eelpool nimetatud võlausaldajate ees. Juhatuse liikmena võttis E.S. äriühingu võlad enda kanda, sest äriühingu varast ei jätkunud pankrotimenetluses vara ja vahendeid. Pärast OÜ Sassi Transport pankroti raugemist asutas E.S. uue äriühingu – OÜ Rekkamees, kuid ka nimetatud äriühingu juhtimisega ei tulnud ta toime, sest ka selle pankrotimenetlus lõppes raugemiga vara ja vahendite puudumise tõttu. Haldurile teadaolevalt oli küll OÜ-l Rekkamees raamatupidamisaruannete kohaselt suur sularahajääk kassas, kuid reaalselt nimetatud vahendeid kassas ei olnud. Haldurile teadaolevalt on esitatud kriminaalavalduse alusel algatatud E.S. vastu kriminaalmenetlus, mille lõpuks peab selguma, kas tegemist oli E.S. või kellegi teise poolt äriühingu rahaliste vahendite omastamisega või oli kassajäägi tekke põhjuseks muu asjaolu. Pankrotimenetluse jooksul on küll võlgnik soovinud leida tööd, et tagada pankrotivarasse rahaliste vahendite suurem laekumine, kuid langeva majandusprotsessi käigus ei ole tal see õnnestunud. Samuti on võlgnik olnud kogu menetluse vältel haige, mille tõttu on nii haldur kui ka kohus rahuldanud võlgniku taotlused täiendava elatise saamiseks pankrotivara arvelt. Haldur leiab, et võlgnik ei ole ajutise pankrotimenetluse ajal täitnud halduri ja kohtu korraldust mitte kohustusi juurde võtta, vaid on sõlminud 17.02.2009. a (pankrotimenetlus algatati Viru Maakohtu määrusega 27.11.2008. a) laenulepingu R. V.`iga, mille alusel sai rahalisi vahendeid summas 595 756 krooni, millega suurendas oma kohustusi kahekordselt. Pankrotimenetluse käigus on E.S. haldurile kinnitanud rahaliste vahendite saamist. Rahaliste vahendite kasutamist selgitas ta võlausaldajatele võlgade tasumisega. Seega, on võlgnik rikkunud pankrotimenetluse põhimõtteid ja eelistanud ühtesid võlausaldajaid teistele. Millistele võlausaldajatele täpselt võlgnik nõudeid tagastas ei ole ta haldurile avaldanud. Lähtudes eeltoodust, on haldur seisukohal, et E.S. maksejõuetuse põhjuseks talle kuulunud äriühingutest jäänud võlgade ülevõtmine endale isiklikult. Kas äriühingute maksejõuetuse põhjustamine oli võlgniku poolt tahtlikult toime pandud kuriteo tunnustega tegu, selles osas annab ilmselt vastuse algatatud kriminaalmenetluses seoses OÜ-s Rekkamees tuvastatud maksejõuetuse ja suure sularahajäägiga kassas. Pankrotimenetluse jooksul leiab haldur, et võlgnik ei ole täitnud halduri ega kohtu ettekirjutist ning on endale võtnud veel ajutise pankrotimenetluse ajal täiendavalt kohustusi, mille võtmiseks ei saanud ta luba ajutiselt haldurilt ning mida ta ei esitanud ka enne pankrotiavalduse läbivaatamise istungit haldurile ega kohtule. 6 Haldur on seisukohal, et E.S. pankrotimenetlus kuulub lõpetamisele, sest lähiajal ei ole oodata täiendavaid laekumisi võlgniku töötasu arvelt pankrotivarasse ning võlgnikul puudub vara. Võlausaldajad saavad edaspidi esitada lõpparuande kinnitamisel saamata nõuded täitmiseks kohtutäiturile. III Kohtu põhjendused 9. Kohus, tutvunud lõpparuandega, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada lõpparuande kinnitamisega. 10.

§ 163

kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise, tehes selle kohta määruse. 11. Pankrotihalduri poolt kohtule esitatud lõpparuanne vastab

§ 162lg 2 sätestatule.

1. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks ei ole raske juhtimisviga ega kuriteo tunnustega tegu.
2. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud: Võlausaldaja AS Alexela Oil AS Swedbank Jetoil AS R.V. Tunnustatud Saamata jaotis nõue EEK EEK 385 121,38 375 868,22 280 512,27 273 772,51 166 776,54 162 769,46 595 756,00 595 756,00 1 408 166,19 14.

§ 169

sätestab, et füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Kohustustest vabastamine toimub pankrotiseaduse 11. peatükis sätestatud alustel ja korras. 14.1.

§ 170

lg 1 sätestab, et võlgniku kohustusest vabastamise avaldus tuleb esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks /…/. 14.

1. E.S. esitas võlgadest vabastamise avalduse kohtule
2. juulil
3. a (tl 138), võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus
4. märtsil
5. a. E.S. taotleb avalduses, et kohus ennistaks avalduse esitamise tähtaja, kuna ta oli võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajal raskelt haige ja viibis ravil. 14.
6. Võlgnik on esitanud võlgadest vabastamise avalduse peale seaduses sätestatud tähtaja möödumist ning seega minetanud õiguse menetlustoimingu tegemiseks so avalduse esitamiseks. 7 14.
7. Kohus märgib võlgnikule, et võlgnik ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit selle kohta, et ta oli üldkoosoleku toimumise eelnenud ajaperioodil raskelt haige ja viibis ravil, mistõttu ei saanud õigeaegselt avaldust kohtule esitada.
8. Vastavalt

§ 65lg 1 on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu.

Kohus leiab, et halduri tasu taotlus on põhjendatud. Kohtunik 8