Obsah (10)

§ 317§ 407§ 444§ 468§ 367§ 173§ 162§ 1741§ 172§ 483

2-10-599 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht 15. september 2010.a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-599 Tsiv

) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt

§-le 142 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Pangas või arvelduskontole nr 221013921094, mõlemal juhul viitenumber

1. Menetluse käik Osaühing DOMINUS INKASSO esitas 04.01.
2. a Harju Maakohtule hagiavalduse Kxxxx Txxxx vastu võla 2000 krooni, intressi 525 krooni, viivise 2517,02 krooni ja lisanduva viivise nõudes. Harju Maakohus keeldus 18.01.
3. a määrusega hagi menetlusse võtmast ja edastas asja kohtualluvuse alusel Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale. Tartu Maakohus võttis hagi 02.03.
4. a määrusega menetlusse. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt

§-le 394 ning kohustas kostjat vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kohutul ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada. Kostja teadaolevatel elukoha aadressidel saadetud menetlusdokumendid tagastati märkega „hoiutähtaja möödumisel“. Kohtul ei õnnestunud kindlaks teha kostja tegelikku elu- või viibimiskohta. Kohus rahuldas hageja taotluse ja otsustas 04.06.2010.a määrusega toimetada kostjale hagimaterjalid kätte avalikult vastava teadaande avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded ja andis vastamiseks tähtaja 20 päeva. Teade avaldati 04.06.2010.a.

§ 317lg 5 alusel loeb kohus menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks 04.

juulil 2010.a. Kostjat hoiatati

§ 407võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile mittevastamise korral.

Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Hageja taotles hagi rahuldamist tagaseljaotsusega. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt

§ 407

lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine

§ 407

lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada.

§ 444

lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt

§ 468

lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. OÜ SMS Kiirlaen ja kostja sõlmisid 27.12.

1. a laenulepingu, mille alusel anti kostjale laenu 2000 krooni lepingu sõlmimise tasuga 525 krooni ja tagastamistähtajaga 16.01.
2. a. Kostja jättis laenulepingust tuleneva maksekohustuse täitmata. OÜ SMS Kiirlaen on oma nõude 2 2-10-599 loovutanud hagejale. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Laenulepingus olid pooled kokku leppinud viivise määras 0,85 %. Mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt on hageja vähendanud viivist 0,142 protsendini päevas. Hageja on arvestanud viivist 28.12.
3. a seisuga 2517,02 krooni. Alates 29.12.
4. a kuni nõude täitmiseni taotleb hageja kostjalt viivise väljamõistmist protsendina põhinõudest.

§ 367

näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus arvestas perioodil perioodi 29.12.2009-14.09.2010 viiviste suuruseks 738,40 krooni (põhivõlg 2000 krooni x 0,142 % x 260 päeva), mis tuleb samuti otsusega välja mõista. Kohus mõistab välja ka viivise pärast lahendi tegemist protsendina põhivõlast. Menetluskulude jaotus Vastavalt

§ 173

lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti.

Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta

§ 162

lg 2 alusel kostja kanda.

§ 1741

lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu kokku summas 1350 krooni, millest 250 krooni on tasutud maksekäsu kiirmenetluses, 1000 krooni hagi esitamisel ja 100 krooni väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamise eest. Kohus leiab, et põhjendatud ei ole kostjalt hageja poolt maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu väljamõistmine. Vastavalt

§ 172

lg-le 9 ja

§ 483

lg-le 6 loetakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka, kui hageja esitab hagi 30 päeva jooksul maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata jätmise määruse kättetoimetamisest alates. Hageja on esitanud hagiavalduse kohtule rohkem kui 30 päeva jooksul maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata jätmise määruse kättetoimetamisest. Seega ei loe kohus maksekäsu kiirmenetluse kulusid hagimenetluse kulude hulka. Hageja poolt hagimenetluses tasutud riigilõiv kokku summas 1100 krooni tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Lisaks taotles hageja kostjalt välja mõista hageja poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 1500 krooni. Kohus leiab, et nimetatud menetluskulu on olnud põhjendatud ja vajalik, jääb Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137 kehtestatud teistelt menetlusosalistelt sissenõutava lepingulise esindaja ja nõustaja kulude maksimaalse kulu piiresse ning tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Maimu Laumets Kohtunik 3