) § 371 lg 2 p 2 alusel. menetlusse võtmisest 30.01.2009.a esitas hageja kohtule määruskaebuse, milles palus tühistada 15.01.2009.a kohtumääruse ning võtta hagi menetlusse. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 20.04.2009.a määrusega Harju Maakohtu 15.01.2009.a määruse ning saatis hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks samale esimese astme kohtule. Maakohus võttis hagi 20.05.2009.a määrusega menetlusse. 11.06.2009.a esitas hageja esindaja kohtule poolte vahel sõlmitud kompromisslepingu, mille pooled paluvad kinnitada ja asjas menetluse lõpetada.
lg 1 p 5 alusel taotleb hageja määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 400 krooni tagastamist ning
lg 2 p 1 alusel hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist pooles ulatuses, s.o 1 000 krooni.
lg 4 alusel taotleb hageja tasutud riigilõivude tagastamist summas 1 400 krooni T M arvelduskontole Swedbank AS-is. Pooled kinnitavad, et loobuvad tuginedes
lg-st 2 kompromisslepingut kinnitava ja käesolevas asjas menetlust lõpetava määruse peale määruskaebuse esitamise õigusest. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud 2 2-08-61683 tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused.
lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt
lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus peab siiski vajalikuks täpsustada kompromisslepingu teise punkti sõnastust. Poolte poolt kohtule esitatud kompromisslepingu teise punkti kohaselt nõustub kostja sellega, et
lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.
§-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt
lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. Kohus leiab, et hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu ja määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. 3
lg 1 p 5 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv määruskaebuse esitajale kaebuse rahuldamise korral, kui menetluses ei osale teisi menetlusosalisi või kui kohus ei jäta riigilõivu mõne teise menetlusosalise kanda.
lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. T M on tasunud hageja eest 16.09.2008.a (viitenumber 2900072123) ja 07.05.2009.a (viitenumber 2900072686; laekunud 13.04.2009.a õigele viitenumbrile 2900072123) arvelduskontolt xxxxxxxxxxxxxxSwedbank AS-is Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is hagiavalduse esitamisel riigilõivu kokku 2 000 krooni. Seega tagastamisele kuulub pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 1 000 krooni. Vastavalt hageja taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda T M ’i arvelduskontole xxxxxxxxxxxxxxSwedbank AS-is. Samuti on T M tasunud hageja eest 26.01.2009.a arvelduskontolt xxxxxxxxxxxxxxSwedbank AS-is Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is, viitenumber 2900072686, määruskaebuse esitamisel riigilõivu 400 krooni. Kuna määruskaebus rahuldati, kuulub määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv tagastamisele. Vastavalt hageja taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda T M ’i arvelduskontole xxxxxxxxxxxxxxSwedbank AS-is. Tulenevalt
g-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.
lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohus välistab poolte soovil määruskaebuse esitamise õiguse. Määrus jõustub selle pooltele kättetoimetamisest. Indrek Parrest kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.