Obsah (9)

§ 222§ 230§ 35§ 34§ 42§ 217§ 218§ 220§§ 6

2-08-15655 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL ÄRAKIRI Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Indrek Parrest Otsuse tegemise aeg ja koht 7. juuli 2009.a, Tallinn Tsiviilasja num

) sätted ning müügilepingu punkt 9.1 sätestavad vastutuse poole lepingust tulenevate kohustuste õigeaegse ja korrektse täitmata jätmise eest. KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE Kostja vaidleb kohtule esitatud kirjalikus vastuses hagile vastu ja palub jätta selle rahuldamata. 3. Kostja leiab, et hagejal puudub õigus nõuda müügilepingu objekti asendamist, kuna sellel ei ole ilmnenud mistahes puudusi, mida kostja ei oleks nõuetekohaselt kõrvaldanud. Hageja on esitanud nõude müügilepingu punkti 6 alusel müügilepingu objektiks oleva sõiduauto Subaru Outback AWD tasuta asendamiseks uue sama marki sõidukiga. Hageja väitel esineb sõiduautol puudusi aeglusti kasutamisel ning sõiduauto mootorist tuleneb ülenormatiivne müra, mida kostja ei ole väidetavalt kõrvaldanud. Kostja hinnangul on hageja nimetatud väited põhjendamatud ning tõendamata. Kostja märgib, et leevendita hooratta paigaldamine oli valmistajatehase poolt ettekirjutatud tehniline lahendus hooratta leevendiga ilmnevate probleemide kõrvaldamiseks. Kostja arvates on hageja väited sõiduautole paigaldatud hoorattast tulenevate probleemide kohta põhjendamatud. Samuti ei ole hageja oma vastavaid väiteid tõendanud, mida ta aga TsMS § 230 lg-s 1 sätestatust tulenevalt oleks kohustatud tegema. Sõiduauto mootor ei tee hagis väidetud ülemäärast või ebatavalist müra. Sellist puudust sõidukil objektiivselt ei esine. Lisaks eeltoodule on kostja seisukohal, et isegi väidetavate defektide esinemisel hageja sõiduautol puuduks käesoleval juhul müügilepingu punktist 6.1 tulenevalt alus sõiduauto asendamise nõudmiseks. Müügilepingu punkti 6.1 ja

§ 222

lg 1 kohaselt võiks olla võimalik nõuda üksnes defektide kõrvaldamist defektsete osade remondi või asendamisega. Kuivõrd hageja ei ole aga tõendanud mistahes defektide olemasolu, ei ole võimalik ka vastava nõude esitamine. MENETLUSE KÄIK

1. Kohtuistungil jäi hageja menetluses varasemalt esitatud väidete ja nõude juurde ning palus hagi rahuldada. Kostja esindajad vaidlesid hagile vastu, paludes jätta selle rahuldamata. Kohus kuulas kohtuistungil tunnistajana üle kostja töötaja M.J . KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
2. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
3. Hageja on esitanud nõude poolte vahel
4. mail 2005.a sõlmitud müügilepingu punkti 6.1 alusel, mille kohaselt seisneb müüja garantii müügiesemel (s.t müüdud sõiduautol) defekti ilmnemisel müügieseme defektse osa remondis või asendamises uuega tasuta vastavalt müügilepingu üldtingimustele. Kui müügiese ei vasta olulisel määral müügilepingus kokkulepitud tingimustele või seda ei saa olulisel määral kasutada ettenähtud otstarbel, kohustub müüja sama lepingupunkti kohaselt garantiitähtaja jooksul tasuta müügieseme asendama. Müügilepingu punktidest 5.1.7 ja 5.2.6 tulenevalt on müüja kohustud müügigarantiiga seonduvaid kohustusi täitma ning ostjal õigus vastavate kohustuste täitmist nõuda. Vastavalt

§ 230

lg-le 1 on müügigarantiiks müüja, varasema müüja või tootja (müügigarantii andja) lubadus müüdud asi garantiis ettenähtud tingimustel tasuta või tasu eest välja vahetada, parandada või tagada muul viisil asja vastavus garantiis ettenähtud tingimustele, millega antakse ostjale seaduses sätestatust soodsam seisund. Sama paragrahvi 3 2-08-15655 kolmanda lõike kohaselt eeldatakse, et müügigarantiiga on hõlmatud kõik asjal garantiitähtaja jooksul ilmnenud puudused. Kohus märgib siinjuures, et poolte vahel sõlmitud müügilepingu lisaks olevate üldtingimuste (vt toimik, lk 6-9) näol on eeldatavalt tegemist kostja tüüptingimustega

§ 35lg 1 tähenduses.

Samas ei saa neid tingimusi vähemalt käesolevat vaidlust puudutavas osas pidada hagejat kui tarbijat (

§ 34

) ebamõistlikult kahjustavateks

§ 42lg-t 1 ja 3 mõttes, mis tooks kaasa tingimuste tühisuse.

7. Puudub vaidlus selles, et väidetavad puudused on sõidukil ilmnenud garantiiperioodi jooksul. Pooltel on õiguslik vaidlus selle üle, kas tegemist on müügilepingu punkti 6.1 teises lauses sätestatud garantiijuhtumiga.

§ 217

lg 2 p-dest 1 ja 2 lähtudes ei vasta asi muu hulgas lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi või sellise kokkuleppe puudumisel ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse.

1. Lahendamaks poolte ülaltoodud vaidlusküsimust, analüüsib kohus hageja väiteid müüdud asjal ilmnenud väidetavate puuduste kohta. Hageja põhjendab enda nõuet esiteks asjaoluga, et kostja on paigaldanud garantiiremondi käigus hageja nõusolekuta tema sõiduautole sidurikomplekti, mida tootjatehas tootmisel Subaru sellele mudelile ei paigalda, teostatud vahetuse tagajärjel ei saa tavakorras kasutada sõiduki aeglustit. Teiseks väidab hageja nõude põhjendusena, et sõiduki salongis on ülemäärane müra (kõva müra), hageja hinnangul on see müra tingitud sõiduki sidurist. Kolmandaks heidab hageja kostjale ette, et viimane ei ole suutnud kõrvaldada autosalongi kostuva kõva müra põhjust (defekti), vaatamata korduvatele üritustele.
2. Kostja ei eita, et on paigaldanud müüdud sõiduautole garantiiremondi korras
3. augustil 2007.a uue sidurikomplekti (s.t sidurikorv, -ketas ja hooratas), asendades seejuures leevendiga hooratta leevendita hoorattaga. Samas oli kostja väidete kohaselt tegemist lubatud asendusega ning taoline lahendus on hooratta leevendiga ilmnevate probleemide kõrvaldamiseks valmitajatehase poolt ettekirjutatud tehniline lahendus. Kostja nimetatud väited on tõendatud eelkõige väljavõttega Subaru hooldusraamtaust (inglise k. Service Bulletin) (vt toimik, lk 60-61, tõlge lk 64-65). Sama nähtub ka kohtule esitatud Subaru sõiduautode maaletooja International Motors (Nordic) AB esindaja R.B ’i kirjast (vt toimik, lk 108-109) ja tunnistaja M.J ütlustest (vt toimik, lk 146). Viidatud hooldusraamatus sisalduvate juhiste kohaselt tuleb kliendile leevendita hoorattaga sidurikomplekti paigaldamisel selgitada järgmist: resonants sõiduki sees on kõrgema käiguga sõites ja madalamate mootori pöörete (rmp) juures edaspidi valjem; järsu kiirenduse või aeglustamise korral võib löögimõju olla suurem; ning järsu kiirenduse või aeglustamise korral võib käigukasti hammasrataste kokkupuuteheli olla valjem. Tunnistaja M.J ütluste kohaselt ta enda mäletamist mööda loetletud aspekte hagejale enne sõiduki sidurikomplekti asendamist ka selgitas (vt toimik, lk 146 ja lk 146 pöördel). Samuti järeldub tunnistaja M.J ütlustest, et hageja oli asendusega nõus (vt toimik, lk 146).
4. Eeltoodut arvestades ei ole tõendatud hageja väited, et garantiiremondi korras on sõidukile paigaldatud mittenõuetekohane sidurikomplekt ning asendus on toimunud hageja nõusolekuta. Hageja väited sõiduki aeglusti kasutamise võimatuse kohta on oma sisult konkretiseerimata. Hageja ei ole oma sellesisulisi väiteid menetluse käigus täpsustanud, vaatamata kostja vastuväidetele ja kohtu poolt
5. detsembri 2008.a eelistungil tehtud ettepanekule. Seetõttu ei ole ka kohtul siinkohal võimalik aeglusti kasutamist puudutavate hageja väidete põhjendatuse osas seisukohta võtta. 4 2-08-15655 Hageja on muu hulgas välja toonud asjaolu, et leevendita hoorattaga sidurikomplekt on asendatud komplektist oma hinnalt odavam. Kostja ei ole seda fakti iseenesest ka eitanud, kuid kuna tegemist oli siiski sõiduki tootja poolt lubatud vahetusega, ei oma kõnealune asjaolu vaidluse lahendamise seisukohast tähtsust. Samuti ei tulene ülaviidatud hooldusraamatu väljavõttest ega muudest dokumentaalsetest tõenditest kostjale kohustust sidurikomplektide hinnavahe erinevust enne vahetuse teostamist hagejale kui kliendile selgitada (nagu väidab hageja). Olemasolevate tõendite põhjal ei saa ka teha järeldust, et kostja oleks kohustatud sidurikomplektide hinnavahe hagejale kompenseerima.
6. Hageja väited auto salongi kostuvast ülemäärasest või ebatavalisest mürast on samuti tõendamata. Hageja ei ole hagiavalduses ega menetluse käigus välja toonud ühtegi normi, eeskirja vms, millele tema sõiduki salongi müratase ei vasta. Kohtule ei ole teada Eestis üldkehtivaid sõiduauto salongi mürataset puudutavaid norme. Seega saaks müüdud eseme puuduseks olla sõiduki mootori töötamisest tingitud salongi selline müratase, mida sama mudeli sõidukitel samadel töötingimustel ei esine ning mis on sõiduki kasutamisega (autoga sõitmisega) kaasnevast tavapärasest müratasemest kõrgem (

§ 217lg 1 p 2).

Ka taolise tavapärasest valjema müra esinemine ei ole menetluse käigus tõendamist leidnud. Pigem võib esitatud ja kogutud tõenditest järeldada, et sõidukil hageja poolt väidetud puudust ei esine. Nii nähtub juba hagile lisatud R.B ’i

1. märtsi 2008.a kirjast hagejale, et Subaru sõiduautode maaletooja esindajad on teinud vaidlusaluse sõidukiga
2. veebruaril 2008.a Tallinnas proovisõidu ning jõudnud selle tulemusena järeldusele, et autol puudusi ei ole. Salongi kostuv heli (müra) on maaletoojate esindajate hinnangul tüüpiline Subaru Outback mudelile ja vastab toote standardile (vt toimik, lk 23, tõlge lk 38). Sama seisukohta on R.B korranud ka oma
3. veebruari 2009.a kirjas hagejale (vt toimik, lk 108-109). Samuti on kostja juures töökoja meistrina töötav tunnistaja M.J oma ütlustes kinnitanud, et autoga teostatud proovisõitudel ei ole mingeid defekte avastatud ega ebatavalisi helisid tuvastatud (vt toimik, lk 146 ja lk 146 pöördel). Kohus märgib, et ostja väited garantiijuhtumi esinemise kohta peavad rajanema objektiivsetelt tuvastatavatel asjaoludel. Kohus ei saa teha järeldusi kostja lepingurikkumise osas, tuginedes üksnes hageja subjektiivsetele hinnangutele (tugev müra vms) sõiduki salongi mürataseme kohta.
4. Ülaltoodut arvestades, on põhjendamatud ka hageja väited nagu ei oleks kostja suutnud korduvatele garantiiremontidele vaatamata kõrvaldada autosalongi kostuva kõva müra põhjust (defekti). Esiteks ei ole salongi müratasemega seonduv puudus objektiivselt tõendamist leidnud. Korduvate garantiiremontidega on kostja (koos Subaru sõidukite maaletoojaga) proovinud kliendi rahulolu huvides lahendada väidetavat müraprobleemi, mida kunagi reaalselt tuvastatud ei ole. Sellise järelduse saab teha R.B
5. veebruari 2009.a kirjast hagejale (vt toimik, lk 108-109) ning tunnistaja M.J ütlustest (vt toimik, lk 146 ja lk 146 pöördel). Teiseks võib remonditööde loetelu ja tunnistaja sellega seonduvate ütluste põhjal järeldada, et hagejale müüdud sõidukile on garantiiremonti teostatud ka muudel põhjustel peale väidetava müraprobleemi (vt toimik, lk 11 ja lk 146 pöördel).
6. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et kostja poolt hagejale müüdud sõiduk vastab kokkulepitud tingimustele ning hagejal puudub õigus nõuda müügieseme tasuta asendamist müügilepingu punkti 6.1 alusel. Seetõttu puudub ka alus hagi rahuldamiseks.
7. Seonduvalt kostja vastuväidetega märgib kohus veel järgmist. Kostja on väljendanud menetluses seisukohta, et isegi väidetavate defektide esinemisel hageja sõiduautol, puuduks käesoleval juhul müügilepingu punktist 6.1 tulenevalt alus sõiduauto asendamise nõudmiseks. Võimalik võiks olla üksnes defektide tasuta kõrvaldamise nõue defektsete osade remondi või asendamise näol. Kostja käsitlusega saaks nõustuda eeldusel, et väidetav 5 2-08-15655 ülemäärane müra sõiduki salongis on seotud kostja poolt sõidukil asendatud sidurikomplektiga. Juhul kui lepingurikkumiseks saaks pidada kostja poolt hageja sõidukile uue (leevendita hoorattaga) sidurikomplekti paigaldamist, siis see rikkumine tõepoolest ei annaks veel alust nõuda sõiduki tasuta asendamist, kuna müügilepingu punkti 6.1 teises lauses nimetatud eeldused oleksid ilmselgelt täitmata. Hageja saaks sellisel juhul nõuda leevendita hoorattaga sidurikomplekti tasuta asendamist nõuetekohasega. Selline nõudeõigus võiks hagejal olla ka juhul, kui sidurikomplekti asendamisel ei teavitatud teda vastavalt hooldusraamatu nõuetele valjemast resonantsist, võimalikust valjemast käigukasti hammasrataste kokkupuutehelist jmt. Seevastu võiks hagiavalduses esitatud nõue põhjendatud olla sõiduki salongi ebatavalise mürataseme tuvastatuse korral (kuigi hageja käsitluse kohaselt on sidurikomplekti vahetus ja väidetav müraprobleem omavahel ilmselt seotud). Kohus märgib, et müügigarantii andmisel loobub müüja eelduslikult (s.t poolte vastupidiste kokkulepete puudumisel) garantiis sätestatud ajaks oma võimalikest vastuväidetest ostja vastu, mis välistaksid tema vastutuse asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, nt

§ 218

lg 2 esimesest lausest või

§ 220lg-test 2 ja 3 tulenevad vastuväited.

Seega peaks saab ostja eeldatavalt nõuda ka asja asendamist sõltumata

§-s 222 sätestatud piirangutest. Taoline nõue võib siiski olla välistatud mõistlikkuse või hea usu põhimõtetest tulenevalt (

§§ 6ja 7).

1. Hagiavaldusele on lisatud rida dokumentaalseid tõendeid hageja kirjavahetuse näol kostja ja tarbijakaitseametiga (vt toimik, lk 12-20). Osundatud dokumendid ei tõenda hagi aluseks olevaid vaidlusaluseid asjaolusid. Kirjad kajastavad üksnes poolte nägemust vaidlusküsimuse võimaliku lahendi osas ning püüdu vaidlust kohtuväliselt lahendada. Hageja poolt
2. juuni 2009.a kohtuistungil esitatud tõend sõiduki remondi teostamise kohta Tondi Autoteeninduse OÜ-s (vt toimik, lk 140) ei ole käesoleva tsiviilasja lahendamise seisukohast asjakohane, ning kohus jätab selle kooskõlas TsMS § 238 lg 5 esimese lausega asja lahendamisel arvestamata. Hageja on seadnud kahtluse alla tunnistaja M.J ütluste objektiivsuse, eeskätt põhjusel, et tegemist on kostja töötajaga. Kohtu hinnangul on hageja sellesisulised kahtlustused oletuslikku laadi. Lisaks ei muudaks tunnistaja ütlused käesoleval juhul kohtu lõppjäreldusi hagi rahuldamata jätmise osas. Eelkõige ei ole hageja ise tõendanud asjaolusid, mis annaksid aluse tema nõude rahuldamiseks (s.t müügilepingu punkti 6.1 teises lauses nimetatud eelduste esinemist).
3. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus hagi ei rahulda, jäävad menetluskulud hageja kanda. Kohus selgitab, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3). Indrek Parrest /allkiri/ 6 2-08-15655 kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE KOHTUNIK 7