alusel menetluse lõpetamiseks, siis jääb SM suhtes kehtima 21.12.2006 sõlmitud laenuleping selles toodud tingimustel. Samuti kinnitab võlgnik, et juhul kui tsiviilasjas 2-08-46905 jäävad menetluskulud osaliselt või tervikuna Swedbank AS kanda, siis kohustub SM need hüvitama 12 500 krooni ulatuses eeldusel, et Swedbank AS ei vaidle vastu nõude tunnustamise hagi läbivaatamata jätmisele. 09.08.2010 esitas AS Swedbank nõusoleku pankrotimenetluse lõpetamiseks võlausaldajate nõusolekul. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et võlgniku taotlus tuleb rahuldada ja pankrotimenetlus tuleb lõpetada. Pankrotiseaduse (edaspidi
) § 157 p 4 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus võlausaldajate nõusolekul.
lg 1 sätestab, et kohus lõpetab pankrotimenetluse võlgniku avalduse alusel, kui menetluse lõpetamisega on nõustunud kõik tähtaegselt nõuded esitanud võlausaldajad.
lg 1 sätestab, et teade pankrotimenetluse lõpetamise avalduse esitamisest
§-des 159 ja 160 sätestatud alustel avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teates märgitakse, kus ja millal saab tutvuda avalduse aluseks olevate dokumentide ja võlausaldajate nõusolekutega, samuti selgitus, et avaldusele võib esitada vastuväite vastavalt
lõikele 2.
lg 2 sätestab, et vastuväite pankrotimenetluse lõpetamise avaldusele võivad võlausaldajad esitada kohtule 10 päeva jooksul § 161 lõikes 1 nimetatud teate avaldamisest arvates.
lg 3 kohaselt ei või menetlust lõpetada enne, kui haldur on teinud
§-s 146 nimetatud väljamaksed ja esitanud kohtule aruande, mis peab sisaldama
lõikes 2 nimetatud andmeid.
lg 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse pärast
lõikes 2 nimetatud tähtaja möödumist ja lõikes 3 nimetatud väljamaksete tegemist, tehes selle kohta määruse. Enne lõpetamise otsustamist kuulab kohus ära võlgniku, pankrotihalduri ja pankrotitoimkonna arvamuse. Vastuväite esitamise korral kuulab kohus ära ka vastuväite esitanud võlausaldaja arvamuse. Tulenevalt
kohaseid makseid tehti kokku summas 85 500,50 krooni, sh 2.1 võlgnikule sotsiaaltoetuste ja osalise töötasu väljamaksed 84 435 krooni 2.2 halduri bürookulud 885 krooni 2.3 pangakulu 80,50 krooni 2.4 riigilõivud 100 krooni
Haldur taotleb kohtult koos menetluse lõpetamise määrusega temale ka tasu määramise kohtudeposiiti 16.02.2009 IL poolt tasutud 90 000 –kroonisest summast (makse selgitus oli: kohtumäärus Harju Maakohus 2-08-67797 29/01/2009 SL ik xxx). Haldur on seisukohal, et maksimaalmäära lähedane tasu suurus on õigustatud käesoleva pankrotimenetluse omapäraga, samuti asjaoluga, et tasu sisaldab endas ka hüvitist halduri poolt oma ülesannete täitmisel tehtud vajalike kulutuste eest.
lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et seoses pankrotimenetluse lõpetamisega tuleb pankrotihaldur Peeter A vabastada tema kohustustest SM pankrotimenetluses.
Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse.
lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Justiitsministri 18.12.2003 määruse nr 71 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord“ (edaspidi Kord) § 3 lg 1 kohaselt lähtub kohus pankrotihalduri tasu arvestamisel pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti pankrotihalduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast. Pankrotihaldur on taotlenud endale tasu määramist summas 45 000 krooni. Võlausaldajad ja võlgnik on nimetatud suuruses pankrotihalduri tasuga nõustunud. Kohus leiab, et on põhjendatud maksta kohtudeposiidist haldurile tasu taotletud summas 45 000 krooni. Maie Seppo Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.