2-08-81777/9

HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-08-81777 Määruse kuupäev 25.juuni 2009 Kohtunik Koidula Laurisaar Kohtuasi SN avaldus lapse tagastamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: SN(sünd. XXX, elukoht XXX); Puudutatud isik: MN(isikukood XXX, elukoht XXX); Esindaja: vandeadvokaat Maire Arm (Advokaadibüroo Mägi Kraavi & Partnerid, Narva mnt 5, 10117 Tallinn, e-post maire.arm@mkab.ee); Puudutatud isik: LMN(sünd. XXX, viibimiskoht XXX); Esindaja: vandeadvokaat Helen Tomberg (Advokaadibüroo Tibar & Partnerid, Pärnu mnt 20, 10141 Tallinn, tel 6691840) Asjas ärakuulatud isikud Puudutatud isik MN, tunnistaja OK R ja alaealise lapse esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob Resolutsioon Jätta SN´i avaldus alaealise lapse LMN´i viivitamatuks tagastamiseks tema hariliku viibimiskoha riiki Austraaliasse, Hagi Lapseröövi suhtes tsiviilõiguse kohaldamise rahvusvahelise konventsiooni alusel, rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule sama maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Menetluse käik 03.detsembril 2008 edastas Justiitsministeerium Harju Maakohtule SN´i tema alaealise lapse LMN´i viivitamatuks tagastamiseks tema hariliku viibimiskoha riiki Austraaliasse Haagi Lapseröövi suhtes tsiviilõiguse kohaldamise rahvusvahelise konventsiooni alusel. MN´ile on tehtud ettepanek lapse vabatahtlikuks tagastamiseks Austraaliasse, millest lapse ema keeldus. MNvaidleb lapse tagastamise taotlusele vastu ning palub jätta see rahuldamata. Kohtumääruse põhjendus SN´i ja MN´i abielust on sündinud XXX tütar LMN. Perekond elas XXX. 16.juunil 2008 lahkus MN koos tütre LMN´iga Austraaliast ning asusid elama Eesti Vabariiki. Kuni lahkumiseni oli Austraalia LMN´i harilikuks viibimiskohaks. Rahvusvahelise lapseröövi suhtes tsiviilõiguse kohaldamise konventsiooniga on ühinenud nii Austraalia kui Eesti Vabariik, millest tulenevalt tuleb asja lahendamisel kohaldada nimetatud konventsiooni sätteid. Konventsiooni art. 3 järgi on lapse äraviimine või kinnihoidmine õigusvastane, kui see on vastuolus füüsilisele või muule isikule või asutusele vahetult enne lapse äraviimist või kinnihoidmist tema hariliku viibimiskoha riigi seaduse alusel antud hooldamisõigusega ja äraviimise või kinnihoidmise ajal hooldamisõigust teostati või oleks teostatud, kui last ei oleks ära viidud või kinni hoitud. Canberra, Bartoni riikliku ringkonna, Liidu Peaprokuratuuri vanemõigusametniku Jane C F S 5.11.2008.a. kirjaliku tunnistuse kohaselt kohaldub Haagi lapseröövi suhtes tsiviilõiguse kohaldamise rahvusvahelise konventsiooni tõlgendamisele Austraalias 1975.a. perekonnaseadus. Märgitud seaduse §-de 61B ja 61C kohaselt omab kumbki vanem oma alla 18-aastaste laste suhtes vanemlikku vastutust, mille moodustavad kõik kohustused, volitused, vastutuse ja õigused, mis vanemad omavad laste suhtes seaduse järgi. Sama seaduse § 111B lg 4 p.“a“ sätestab, et Austraalias omab vanem eestkosteõigusi oma laste suhtes seni, kuni kohtumäärusega on vanemlik vastutus ära võetud. Seega konventsiooni tähenduses on LMN´i äraviimine Austraaliast ning tema kinnihoidmine toimunud õigusvastaselt. Kuna lapse äraviimine või kinnihoidmine on õigusvastane konventsiooni mõttes, siis tuleb lapse tagastamise avaldus konventsiooni art-te 1 a ja 12 alusel rahuldada, v.a kui esinevad konventsioonis sätestatud lapse tagastamist välistavad asjaolud. Järgnevalt analüüsib kohus lapse tagastamist välistavaid asjaolusid. Lähtuvalt konventsiooni mõttest saab jätta lapse tagasi toomata vaid erandlikel asjaoludel. Lapse tagasi toomisest keeldumise alused on toodud konventsiooni art-tes 12,13 ja 20. Konventsiooni art. 13 annab võimaluse taotluse saanud riigi kohtul jätta laps tagastamata, kui: lapse eest hoolitsenud füüsiline või muu isik või asutus ei ole lapse äraviimise või kinnipidamise ajal teostanud oma hooldamisõigust või et ta on täielikult või osaliselt nõustunud lapse äraviimisega või kinnihoidmisega või lapse tagasitoomine võib talle põhjustada füüsilisi või psüühilisi kannatusi või muul viisil võib lapse asetada ebakindlasse olukorda. Kohus leiab, et asjas on esitatud küllaldaselt tõendeid, mis annavad aluse väita, et SN oli teadlik sellest, et MN lahkub koos lapsega Austraaliast, et asuda alaliselt elama Eesti Vabariiki ning ta on sellega nõustunud. MN´i seletuse järgi tegi SN ise ettevalmistusi ema ja lapse ärasõiduks, ta ostis asjade transportimiseks konteineri. Ta tuli lennujaama ema ja last ära saatma. 2 Sydney lennujaamas pärast MN´i ja lapse lahkumist vastas SN tunnistaja OKR küsimusele, et mida ta nüüd edasi plaanib teha, kui M Eestisse sõidab: „ei oska öelda, panen oma asjad kusagile hoiule ja proovin ka ise teises riigis elada“. Samuti nähtub SN´i 20.juunil 2008 e-postiga MN´ile saadetud kirjast, et nende kooselu on lõppenud ning MN lahkus Austraaliast, et asuda elama Eestisse. 05.septembril 2008 teatas avaldaja MN´ile, et saatis lahutuspaberid, millised tuleb allkirjastada. Eelnevad e-kirjad, mis on kirjutatud koheselt pärast MN´i ja lapse lahkumist Austraaliast, lükkavad ümber SN´i avalduses esitatu, et M ja L M sõitsid külla Eestisse ajutiselt umbes kolmeks kuuks ning seejärel pidid naasma Austraaliasse. Asjaolu, et SNon nõustunud lapse kinnihoidmisega Eestis, on tõendatud SN´i ja MN´i ühise avaldusega Austraalia Perekonnakohtule. Avalduse p.-st 3 nähtub, et pooled on määratlenud MN´i elukohana XXX. Avalduse p.-s 23 on pooled avaldanud tahet ja määratlenud, et lapse peamine hooldaja ja isik, kelle juures viibib laps enamuse ajast, on ema MN. Avalduse p.-s 24 on pooled määratlenud muu isikuna, kes elab lapse kodus, lapse emapoolse vanavanaema NL. Perekonnakohtu poolt 26.05.2009.a. väljastatud kaaskirjast nähtub, et avaldus on kohtule esitatud 24.11.2008.a. Lapse tagastamata jätmise otsustamisel omab tähtsust ka Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaartiakliiniku juhataja Kaire A arvamus, millest saab järeldada, et LMtagasitoomine Austraaliasse võib lapsele põhjustada psüühilisi kannatusi. Laps on sündinud pärilikult koormatud perekonda (tema vanaemal esines vaimuhaigus), mistõttu on ka lapsel oht haigestuda vaimuhaigusesse disstressi korral. Lapsel on olnud eelnevalt tervise probleeme, millised taandusid 2009 jaanuaris, kui laps oli elanud pool aastat Eestis. Kaaludes lapse tagastamata jätmist Haagi konventsiooni art 13 alusel, arvestab kohus lapse hariliku viibimiskoha keskasutuse poolt antud teavet lapse sotsiaalse tausta kohta. New South Wales´i Ühiskondlike Teenuste Ministeerium ei esita ühest seisukohta selles, kas laps tagastada või mitte, sest laps ei ole neile tuttav ning lapse isa hetke olukorda saavad nad hinnata üksnes SN´ilt endalt saadud info põhjal. Austraalia Rahvusvahelise Sotsiaalteenistuse (ISS) New South Wales´i Büroo on andnud LMN´i hindamisaruande, milline on koostatud New South Wales´i Ühiskondlike Teenuste Ministeeriumi nõudel. Hindamisakti koostamiseks vesteldi 06.märtsil 2009 SN´iga tema elukohas aadressil XXX. Hetkel on lapse isa teinud kõik vajaliku, et saada laps tagasi Austraaliasse ning tegeleda tema hooldamise ja kasvatamisega. Isa näeb oma tütre jaoks Austraalias paremaid ja rohkem võimalusi kui Eestis. Isa on teadlik sellest, et LM võib olla mõningaid psühholoogilisi probleeme, kuid ta lubab jälgida lapse tervist ning vajadusel otsida professionaalset abi. Austraalia Rahvusvahelise Sotsiaalteenistuse (ISS) New South Wales´i Büroo usub, et SN on sobilik oma lapse hooldajaks. Saku vallavalitsuse arvamuse kohaselt on LM uue keskkonnaga ja teda ümbritsevate lähisugulastega kohanenud ning käesoleval ajal nelja aastase tütarlapse eraldamine emast võib põhjustada lapsele psüühilisi kannatusi. Ema aga ei pea võimalikuks naasta tagasi Austraaliasse. Arvestades kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, tunnistaja ütlusi, eestkosteasutuse arvamust ning New South Wales´i Ühiskondlike Teenuste Ministeeriumi seisukohta leiab kohus, et LMN tuleb jätta tema harilikku viibimiskoha riiki Austraaliasse tagastamata Haagi konventsiooni art 13 sätestatud alus. 3 Koidula Laurisaar kohtunik 4