normidega- seda eelkõige elatise suuruse määramise osas. Kohus tegi kindlaks, et pooltel on ühine alaealine laps:xxxxxxxxxx.a sündinud Txxxx Bxxxxxxx (sünnitunnistus tl 10). Laps elab hageja juures ja hageja ülalpidamisel. Kuni 01.07.2010.a kehtinud Perekonnaseaduse (
) § 60 lg 1 kohaselt oli vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Sama põhimõte kehtib ka uu
kärgi: Vastavalt
p 1 on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist.
lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Puuduba vaidlus, et kostja ei ole täitnud lapse ülalpidamiskohustust. Nn. vana
lg 2 kohaselt tuli elatise määramisel lähtuda kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Hageja märkis, et lapse vajadused kuus minimaalselt 4000 krooni. Kohus leiab, et hagis nimetatud lapse vajadused on tema vanust arvestades mõistlikud ja vajalikud ning peaks tagama talle igapäevase turvalisuse ja toimetuleku, mis eeldab toitu, riideid, korras ja sooja eluaset, kulutusi koolikohustuse täitmiseks jms. Nii vana
lg 4 kohaselt kui8 uue
lg 1 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a. määrusele nr 254 on alates 01.01.2008.a. kehtestatud kuupalga alammääraks 4350 krooni, seega minimaalne elatis, mida tuleb alates 01.01.2008.a. maksta on 2175 krooni. Hageja nõuab elatist alammära ulatuses. Kohus leiab, et hageja poolt nõutav elatis on põhjendatud. Kostja ei ole esitanud hagile vastuväiteid, samuti ei ole teada asjaolusid, mis võiksid olla aluseks kostjalt elatise väljamõistmata jätmisel või elatise vähendamisel allapoole seadusega ettenähtud elatise alammäära (vana seaduse § 61 lg 6, uue seaduse § 102 lg 2). Kohus märgib, et kostjalt väljamõistetav elatis ei ole käesoleva otsuse alusel sissenõutav aja eest, kui hagejale maksti elatist elatisabi riigi poolt hagi tagamise määruse alusel. Elatisabi seaduse § 10 lg 1 kohaselt läheb elatisabi saaja nõue, kui lapsel oli õigus nõuda ülalpidamist võlgnikult, elatisabi määramise otsuse tegemisel üle riigile ülalpidamiskohustuse võlgniku ja võlausaldaja vahelises vaidluses tehtud kohtulahendis märgitud ulatuses, kuid mitte rohkem kui elatisabi taotlejale riigi poolt väljamakstud elatisabi osas. Hageja taotles elatise väljamõistmist kostjalt tagasiulatuvalt alates 01. oktoobrist 2008. a. Kohus leiab, et nõue on põhjendanud. Nõude tekkimise ajal kehtinud
lg 2 nägi ette võimaluse hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist kohtule, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei 3 2-09-17874 esitanud sama seaduse § 61 lg 6 nimetatud asjaolusid. Kostja ei ole lapse ülalpidamiseks elatist maksnud. Seega mõistab kohus hageja taotlusel kostjalt lapse ülalpidamiseks välja elatise ka tagasiulatuvalt alates
lg 1 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 2 järgi on vanemal kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest (edaspidi vanema hooldusõigus). Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (edaspidi isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (edaspidi varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju.
lg 1 järgi loetakse vanema hooldusõigus alates käesoleva seaduse jõustumisest kuuluvaks lapse vanematele ühiselt. Hooldusõigust ei ole vanemal, kellelt vanema õigused on varem kehtinud perekonnaseaduse alusel ära võetud.
lg 1 kohaselt teostavad vanemad lapse suhtes ühist hooldusõigust ja täidavad hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu.
näeb ette, et kui vanemad ei jõua ühist hooldusõigust teostades lapsele olulises asjas kokkuleppele, võib kohus vanema taotlusel anda selles asjas otsustusõiguse ühele vanemale. Otsustusõiguse üleandmise korral võib kohus otsustusõiguse teostamist piirata või panna seda teostavale vanemale lisakohustusi.
lg 1 sätestab, et kohus teeb kõiki selles peatükis reguleeritud lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Kohus leiab, et antud juhul on lapse huvides, et ta elab hageja – oma isa – juures, kus ta on elanud sünnist saadik ja kus isa ning vanavanemad on teda hoidnud ja tema eest hoolitsenud. Kostja pole lapse kasvatamisest osa võtnud. Seega annab kohus hagejale ainuotsustusõiguse lapse elukoha määramise küsimuses. TsMS § 468 lg 3 alusel tunnistab kohus otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks ühe kuu elatisesumma ulatuses, s.o 2175 krooni ulatuses. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskuludeks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 200 krooni ja kohtutäituri vahendusel menetlusdokumentide kättetoimetamise eest 420 krooni. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ja hageja poolt tasutud riigilõiv summas 200 krooni tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja tasus menetlusdokumentide kostjale kohtutäituri vahendusel kättetoimetamise eest ette 420 krooni. Kohtutäituril ei õnnestunud kostjale dokumente kätte toimetada. Kohtutäitur on esitanud kohtule tasu väljamõistmise otsuse, mille kohaselt on tema tasu 240 krooni TsMS § 150 lg 7 sätestab, et menetlusosalise eest tasutud asja läbivaatamise kulud tagastatakse enam tasutud ulatuses, kui toiming, mille kulud ette tasuti, jääb tegemata. Kuna kohtutäituril ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada, siis tuleb hagejale tagastada enam 4 2-09-17874 tasutud kohtutäituri tasu summas 180 krooni. Kohus teeb kohtutäituritasu kindlaksmääramise kohta eraldi määruse. Hageja poolt tasutud kohtutäituritasu summas 240 krooni tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Maimu Laumets Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.