lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Õige on apellandi väide, et ta vaidlustas võlgnevuse fakti. Toimikust nähtub, et hageja selgitas kohtuistungil, et tal ei olnud võlgnevust, et ta ise lõpetas lepingu kostjaga ja maksis ära viimase makse sularahas, kuid tal ei ole selle kohta tõendeid seoses pika aja möödumisega pooltevahelise lepingu lõpetamisest. Nimetatu ei muuda siiski maakohtu otsust ebaõigeks, sest maakohus tuvastas hagejal võlgnevuse esinemise. Kostja poolt esitatud arvetest (tl 81-84) nähtub, et hagejal oli võlgnevus kostja eest summas 758,50 krooni. Kuna hageja ei suutnud võlgnevuse puudumist tõenditega ümber lükata, luges maakohus õigustatult tõendatuks kostja väite hagejal võlgnevuse olemasolu kohta. Hageja leidis, et kostja tegevus tekitab temale kahju. Hageja nõue kõrvaldada ta Maksehäireregistrist on oma olemuselt õigusvastase kahju tekitava tegevuse lõpetamise nõue VÕS § 1055 lg 1 mõttes. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, et kostja tohib selliseid andmeid kajastada nimetatud registris ja seda ka siis, kui nõue on aegunud, so kostja tegevus ei ole õigusvastane. Nimetatuga ei avaldanud kostja valeandmeid, vahetegu nõude aegumise ja kohustuse eksisteerimise vahel on maakohus piisava põhjalikkusega otsuses selgitanud. Kuna andmed hageja kohustuse kohta on õiged ja kostja võib hageja võlgnevust Maksehäireregistris kajastada, ei ole kostja tegevus õigusvastane. Mittevaralise kahju hüvitamist saaks hageja nõuda ainult kahju õigusvastase tekitamise korral (VÕS § 1043). Seega jättis maakohus hageja nõude mittevaralise kahju hüvitamiseks kostjalt õigesti rahuldamata. Menetluskulude jaotus Vastavalt
lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuivõrd maakohtu otsus jääb muutmata, ei ole alust muuta ka maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust (
Lähtudes
Kohus selgitab, et
lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Kai Härmand Ele Liiv Ande Tänav 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.